Mõistke mind hukka nüüd . Olen mees oleme pool aastat koos olnud , ühine elamine, laps tulekul . Kumbki saame enda asjadega hakkama , töö jne . Aga ei tea tüdimus peal . Õhtul parema meelega passin netis joon paar õlut ja siis vaikselt hiilin magama . Oleks vist väga süüdimatu ta maha jätta . Plus ta murduks kardan. Petta ka ei taha . Polegi nagu olukorrast väljapääsu . Vb, ongi nii , et mees ja naine polegi loodud koos olema . Naine on vaid niikaua hea ja meeldiv kui õnnestub rasedaks jääda ja siis muutub ükskõiksemaks, kuna teab, et mees konksu otsas . Eelmisega oli täpselt samamoodi. Või valgustage mida te tunnete raseduse ajal , üritan siis mõistev olla vms . Fakt on see , et hetkel olen tema jaoks vaid vahend, tema eesmärkide saavutamisek . Isiklikult ta mind enam ei võta , nii nagu algul ….. Üritasin siia enda arvates väga mõistliku küsimuse kirjutada ja loodan tõesti , et mõni loll, alko või narkouimast tingitud olekust, siia mingit jama kirjutama ei hakka .
Teema: Nö säde kadunud .
Noo mis rumal jutt, et naine muutub ükskõikseks raseduse ajal. Kas sa inimene saad aru, et ta oma keha kasvatab hetkel teist inimest. Saad aru INIMEST !!! 🙂 Ja kuna te olete teinud otsuse saada laps, tähendab ,et te olete valmis 100 protsenti andma ennast sellele lapsele tingimuste loomiseks. Sa ei peaks hetkel oma vajaduste peale mõtlema, vaid lapse sünniks valmistuma. Sanitaarremont tehtud ? Korralik koristamine ettevõetud ? Siin on hetkel vaja sinu panust, sest naine ei tohi pingutada, rasked asjad tuleb sul kõik ära teha. Laps saadakse siis kui ollakse valmis panustama iseennast lapse ja pere heaollu. Kui selleks valmis ei ole, siis tuleb kõigi vahenditega hoiduda rasedusest. Sa ikka tead, mis võimalused on sinul selleks, et naine ei rasestuks ?
No ma ei tea, sa ei paista oma jutuga nii väärt mees olema, et tasuks rasedust läbi teha eesmärgiga sind konksu otsas hoida.
paljud naised on sellised,mu enda õde samamoodi,kui lapse sai siis enam meest ei olnud vaja,üldiselt oli tal vist ükskõik kas tal on mees või elab üksi.
Mis mõttes ei võta isiklikult? Minu kogemuse järgi mehed kiruvad vaid siis, kui seksi on vähe. Aga raseduse ajal paljud naised ei suuda iga päev seksida. Küll on enesetunne halb vms. Seda oleks täiskasvanud inimene võinud ju ette teada.
Pool aastat koos olnud ja säde(ehk siis seks) kadunud? Tead see säde kaob veel natuke tuhmimaks kui laps sünnib, sinu vajadused ei ole mingi prioriteet. Sellepärast peakski natuke rohkem enne koos olema, et näiteks tekiks armastus kahe inimese vahel, mingisuguse sädeme pärast ei looda perekonda. Aga no kui juhtus siis juhtus, katsu nüüd ikka mees olla, mitte poisike. Vbl on tal halb olla – iiveldus, väsimus jne. Loe kasvõi netist midagi raseduse kohta ja saad targemaks kui te omavahel ei räägi sellest.
Küsi oma elukaaslase käest, missugust tuge ja abi ta sinult ootab. Minul on oma mehe suhtes okas hinges just lapseootuse ajast. laps on varsti 2aastane, aga tunnen ikkagi tema suhtes ükskõigsust. Täpselt samasugust nagu temal oli, kui palusin 8 raseduskuul abi kardinate vahetusel, aga abi ei tulnud või oli tarvis magamistoas remont ära teha, vana tapeet maha kiskuda, millest tema panus oli võibolla 1ruutmeeter.Mul läks aega 6 päeva, aga ma sain hakkama. Mõtlen praegugi, milleks mul tegelikult teda vaja on.
Ok ja võtad uue mehe-sellise kunstniku-tüüpi kellega arutate huvitavaid asju jne….AGA
Ta ei maksa arveid, on rahatu-on võlad. Huvitav kaua selline \”hingeline idüll\” kestab?
Selliseid ideaalseid kaaslasi on vähe kahjuks ja väga vähesed saavad õnnelikud olla
Parem võtta juba mat.kindlustatud usaldusväärne mees ja puuduoleva osa saad ju ise mujalt otsida. Teatris ei pea käima mehega võib ka sõbrannaga minna
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ok ja võtad uue mehe-sellise kunstniku-tüüpi kellega arutate huvitavaid asju jne….AGA
Ta ei maksa arveid, on rahatu-on võlad. Huvitav kaua selline \”hingeline idüll\” kestab?
Selliseid ideaalseid kaaslasi on vähe kahjuks ja väga vähesed saavad õnnelikud olla
Parem võtta juba mat.kindlustatud usaldusväärne mees ja puuduoleva osa saad ju ise mujalt otsida. Teatris ei pea käima mehega võib ka sõbrannaga minna[/tsitaat]
😀
Valisid vale naise. Loomulikult on ta sinu suhtes tuim, kui sa oleks talle armas, kallis ja ta sind tõesti ihaldaks, ei oleks ta last nii vara teinud. Mainisid, et oled heal järjel, seega mõtles tibi üldse selle peale, et raha pärast tasub küll, kuigi mehest ükskõik. Oleksid pidanud valima naise, kellel on hingesoojust, mitte kes köidab välise säraga. Naine, kellel on hingesoojust, armastab sind hoolimata sellest, mis sul on või ei ole, kuulab sind ja hoiab sind, on sinu poolt ja toetab sind. Ta on lihtne naine, aga tal on seda, mida mingil tibil ei ole-armastust. Mina hetkel saan aru, et mehel on tunne, et naine ei pööra talle enam tähelepanu, kuid kui oleksid teise naise valinud, oleksid saanud seda, mis sa vajad. Armastav naine ei hülga oma meest lapse pärast, seda ei tehtud ka 100 aastat tagasi.
Mine vaata ringi, kui palju on meie noorte naiste seas hilpharakaid, see on lihtsalt kohutav. Kui sa sellisega pere lood, siis pole imestada, et sul pole naist, sul on kodus keha kellega vahel seksida, ja lapsel pole ema, sest ema hobid ei hooli lapsest ega mehest. See ei ole jutt ega asi, et naine ei saa raseduse pärast mehele tähelepanu osutada ega viitsi teda enam mõista. Mina ütleks hoopis, et naise tõeline pale on välja tulnud ja tal on mehest ükskõik. Miks peaks see naine hoidma kinni seda meest, kui kusagil on äkki naine, kes armastaks just seda meest? See on ju isekus!
Kuidas asja lahendada? Kui ikka üldse rahul ei ole, siis jäta maha. Karm soovitus, aga lahku lähete nagunii.
Mina teid otseselt hukka mõistma ei hakka, aga aru kah ei saa. Pool aastat koos ja juba laps tulekul, kuhu teil kiiret oli? Probleemid alles algavad, sest te ei tunnegi veel üksteist.
Räägi naisega ja küsi, mis teda vaevab ja kuidas saad teda aidata, teie suhet parandada jne. Meie ju ei tea, mis tema peas toimub.
Kui probleemid lahendatud saate, ehk tuleb siis ka isu tagasi.
Mina pole oma meest kunagi unarusse jätnud ja rase olen olnud 4 korda. Kui seksida ei taha, siis on naisel ka käed ja suu olemas.
Mina olen rase. Mul ei jätku jõudu, et mehele palju tähelepanu pöörata. Ma tean seda ise ja tunnistan seda. Samas ma kaisutan teda ja ütlen, et ma ei tee seda meelega ja ta on siiski mulle väga-väga-väga kallis. Lihtsalt õhtuks ei ole energiat. Kõrvetised on, laps hüpleb kõhus kogu aeg, tujumuutused on nii kurnavad. Olen hetkel säästure¸iimil ja mu mees (vähemalt väidab), et ta mõistab mind ja hindab seda, et toit on õhtul laual ja toad enam-vähem korras. Eks see periood tuleb üle elada. Ei ole lihtne kui üks röövel sinu sees kogu energia endale kahmab 🙂
[small]Karamell kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olen rase. Mul ei jätku jõudu, et mehele palju tähelepanu pöörata. Ma tean seda ise ja tunnistan seda. Samas ma kaisutan teda ja ütlen, et ma ei tee seda meelega ja ta on siiski mulle väga-väga-väga kallis. Lihtsalt õhtuks ei ole energiat. Kõrvetised on, laps hüpleb kõhus kogu aeg, tujumuutused on nii kurnavad. Olen hetkel säästure¸iimil ja mu mees (vähemalt väidab), et ta mõistab mind ja hindab seda, et toit on õhtul laual ja toad enam-vähem korras. Eks see periood tuleb üle elada. Ei ole lihtne kui üks röövel sinu sees kogu energia endale kahmab :)[/tsitaat]
Nojah, ära siis imesta kui su mees aasta pärast teist naist kaisutab ja sina oma röövliga üksi oled. Meestel käib see kähku, et kui sina ei suuda naine olla, siis leidub neid, kes suudavad. See, et toit laual ja toad korras, ei tähenda midagi.
Seda ei juhu. Me räägime teineteisega ja mõlemad üritame teineteist mõista. Siiski aitäh hoiatamast, on vähe teiste pärast muretsevaid inimesi.
Olen ka nende poolt, kes ütlevad, et laps liiga vara tulekul, mil ise alles olete nii vähe tuttavad. On vaja ju alles teineteist tundma õppida ja siis alles pere luua, kuid mis seal enam- tegu on tehtud!
Aga küsin sinult, teemaalgataja, kas sa ise oled kuidagi oma naisele tähelepanu pööranud? Rohkem? Su naine \”vaevleb\” hormoonide mõju all, samuti (nagu eelpool mainiti) kasvatab ta uut inimest, mis nõuab ka oma jne. Kuid pean ka mainima, et olen ise kolm korda rase olnud ja ei ole küll oma meest unarusse jätnud.
Arvan, et teie olukorra märksõnaks on RÄÄKIMINE! Te peate leidma aja, mil räägite ära, mis teid mõlemat vaevab. See, mida meie, käod, siin arvame, lõpuks ei omagi niivõrd tähtsust kui see, kui palju te ise omavahel ära saate räägitud. Ole nüüd mees ja võta teema naisega üles (rahulikult) ja rääkige suud puhtaks. Usu mind, see viib teid palju rohkem edasi, ükskõik siis mis suunas, kuid oluline on see, et mitte keegi enam ei ela teadmatuses ja saate (saad) hingerahu!
Jõudu!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
