Teema: Nohuga kooli

#3533684:

#3533389:

Kõik ei ela linnades. Mul on lähim testimispunkt 56 km kaugusel. Kes selle kinni maksab, kui ma iga lapse puhul hakkan iga nohuga sinna sõitma? Mul on kolm kooliealist last…

Kolme lapse puhul maksab riik päris korralikku toetust. See raha on ettenähtud lastele. Kui laps haige, siis sellesama raha eest sõidadki testima. Kogu pesakonna paned autosse ja lähetegi. 100 kilomeetri läbimiseks ei kulu 500 euri.

Ega nad mul siis korraga haigeks jää. Eelmise nädala neljapäeval ütles noorim, et nina on kinni. Jäi koolist koju. Selle loogika järgi oleks pidanud ma reedel perearstile helistama ja testima minema. Täna ütles keskmine laps, et hakkab nohu tulema. Järelikult homme pean helistama perearstile ja minema testi tegema. Niimoodi on kulunud juba kaks tööpäeva ja 200 kilomeetrit. Eeldan, et vanem laps jääb haigeks nädala teisel poolel. Jälle töövaba päev ja 100 km. Võimalik, et mind ennast tabab see nohu järgmise nädala algul. Jään koju ja jälle 100 km. Noorim on vahepeal terveks saanud ja kooli läinud ning alustab mõne aja pärast uue nohuga. Jälle vaba päev ja uus test ja uus 100 km.
Millal ma tööd teen? Olen ise õpetaja ja nõustun, et nohuga lapsed võiksid olla kodus ja ka minu lapsed on kodus kuni nohu välja ravitud. Aga iga lihtsa nohu peale ma testi tegema ei sõida.

Ka täitsa ametliku meie oma lehekülje sõnul ei ole nohu koroonasümptom: https://www.kriis.ee/et/koroonaviirus-selle-ennetamine-tunnused-ja-levimine

#3533977:

Ka täitsa ametliku meie oma lehekülje sõnul ei ole nohu koroonasümptom: https://www.kriis.ee/et/koroonaviirus-selle-ennetamine-tunnused-ja-levimine

Mina olen ka lähtunud sellest, et nohu pole meie ametkondade jaoks koroonasümptom. Kuna minu lapsel ei ole ühtegi teist kaebust, isegi mitte väsimust, siis mina perearsti rohkem kätte saada ka ei ürita, et lihtsalt kuulda, et selline juhtum ei vaja testimist. Ma ei saa päev otsa enda töö kõrvalt kogu aeg seda kinnist telefonitooni kuulata. Laps on kodus, kuni nohu leeveneb ja ei tohiks kellelgi mingit probleemi olla.

Kuna meie kool keelab nohuga kooli tulla, aga samas öeldi, et kasutage tervet mõistust, siis mulle tundub, et just nii ongi hundid söönud ja lambad terved.

#3534400:

#3534364:

Meil on esimene nohune “distantsõppe” kogemus käes. Andsin õpetajale teada, et lapsel kerge nohu ja mingit eraldi õpet ei toimu. Koju jäädes peab laps omapäi materjali omandama. Olen ise tööinimene ja tundub, et nüüd hakkab nohuperioodidel (ja neid ikka tuleb mitu korda talve jooksul ette) olema lapsevanemal jälle kohustus uut osa õpetada.

Täitsa huviga jälgin sellise olukorra jätkusuutlikust, sest hetkel tundub kogu see olukord läbimõtlematu. Minu meelest peaks hakkama investeerima tehnikasse (digitaalsed tahvlid, videopilt, vajadusel mikrofon, et heli oleks selge) ja metoodika väljatöötamisele, et õpilane saaks osaleda päristundides samal ajal digitaalselt. Õhtul ei ole lapsest enam uue osa omandajat ja vanemast pärast täispikka tööpäeva õpetajat.

Ma ei saa aru, kust see saamatus ja vingumine tuleb kogu aeg nii paljudel viimasel ajal. Ja nii mõttetu sõjakus. Lapsed peavad nohuga koju jääma ja ise õppima – kohutav õudus.

Kui on laps väike, algklassides, siis on selge, et sa ikka ise tegeled ju temaga ja õpetad vajaliku selgeks. Isegi kui on raske. Paljudel on raske. Sa ei ole ainus “tööinimene” siin maamunal. Kui laps pole isegi mitte haige, aga tal jääb koolis vajalik õpetus saamata – nt kiirustamine, õpetaja pole jõudnud ekstra talle selgitada, sest klassid on suured (see on väga-väga tavaline asi), siis ka ju kodus seletad asjad üle nagunii?? Kodutööde puhul ka sageli vajab laps juhendamist.

Kui laps on aga suur, siis ei pea ju olema talle iga päev õpetaja eest ja kõrval istuma? Kui talle on ikka algusest peale selgeks tehtud, kelle jaoks ta õpib.

Ma siiralt ei saa aru sellisest “rusikaga lauale löömisest”, et keegi teine peab kogu aeg 100% su last õpetama – sina nõus ei ole, ei saa, ei oska, ei ole aega, närvid läbi. Mu meelest tavaline on, et suur töö lapse õpetamiseks ja iseseisvaks eluks ettevalmistamiseks käib ikka kodus nagunii, olgu siis koolis distants- või kontaktõpe.

See on natuke nii ja naa. Keskastmes võivad hakata tekkima teemad, kus laps ei saa iseseisvalt hakkama, sest nt ei saa uuest materjalist aru ja lapsevanem ka ei saa hästi aru. Kahjuks alati ei ole kõik olukorrad mustvalged ja ema ei ole õppinud pedagoog. Muidugi peaks sel juhul siiski olema võimalik õpetajaga ühendust võtta ja abi küsida. Paljudel on ka lapsi rohkem kui üks+oma töö ja majapidamine. Pikemalt koduõpet teha on väljakutse eriti mitte nii kiire taibuga lapse/laste puhul. Mina leian, et valdava osa võiksid lapsed ikkagi koolis õppida, kodu roll on õppevahendid, aitamine ja vajadusel lisaõppe orgunnimine, mitte kõige 0st õpetamine.

Meil on esimene nohune “distantsõppe” kogemus käes. Andsin õpetajale teada, et lapsel kerge nohu ja mingit eraldi õpet ei toimu. Koju jäädes peab laps omapäi materjali omandama. Olen ise tööinimene ja tundub, et nüüd hakkab nohuperioodidel (ja neid ikka tuleb mitu korda talve jooksul ette) olema lapsevanemal jälle kohustus uut osa õpetada.

Täitsa huviga jälgin sellise olukorra jätkusuutlikust, sest hetkel tundub kogu see olukord läbimõtlematu. Minu meelest peaks hakkama investeerima tehnikasse (digitaalsed tahvlid, videopilt, vajadusel mikrofon, et heli oleks selge) ja metoodika väljatöötamisele, et õpilane saaks osaleda päristundides samal ajal digitaalselt. Õhtul ei ole lapsest enam uue osa omandajat ja vanemast pärast täispikka tööpäeva õpetajat.

Kavatsen seda teemat ka koosolekul tõstatada. Algklassides pole tõesti probleeme, aga juba põhikooli vanemas astmes kõik lapsevanemad ei valda materjali ja kes valdab ei oska seda õpetada lapsele nullist. Õpetan kodus lastele palju muud, aga akadeemiline haridus jäägu ikka kooli korraldada. Tänapäeval on palju võimalusi.

#3534642:

#3534532:

#3534364:

Meil on esimene nohune “distantsõppe” kogemus käes. Andsin õpetajale teada, et lapsel kerge nohu ja mingit eraldi õpet ei toimu. Koju jäädes peab laps omapäi materjali omandama. Olen ise tööinimene ja tundub, et nüüd hakkab nohuperioodidel (ja neid ikka tuleb mitu korda talve jooksul ette) olema lapsevanemal jälle kohustus uut osa õpetada.

Täitsa huviga jälgin sellise olukorra jätkusuutlikust, sest hetkel tundub kogu see olukord läbimõtlematu. Minu meelest peaks hakkama investeerima tehnikasse (digitaalsed tahvlid, videopilt, vajadusel mikrofon, et heli oleks selge) ja metoodika väljatöötamisele, et õpilane saaks osaleda päristundides samal ajal digitaalselt. Õhtul ei ole lapsest enam uue osa omandajat ja vanemast pärast täispikka tööpäeva õpetajat.

Kavatsen seda teemat ka koosolekul tõstatada. Algklassides pole tõesti probleeme, aga juba põhikooli vanemas astmes kõik lapsevanemad ei valda materjali ja kes valdab ei oska seda õpetada lapsele nullist. Õpetan kodus lastele palju muud, aga akadeemiline haridus jäägu ikka kooli korraldada. Tänapäeval on palju võimalusi.

Kas sul endal ei olegi põhikooliharidust? Siis küll jah, võib raske olla.

Kus sinu enda akadeemilised teadmised siis jäid? Kõik meelest läinud? Miks sa eeldad, et sinu lapsel need paremini meelde jäävad kui sul? Õpetamine ei ole päris kirurgitöö ka, mis eriti detailseid oskusi vajab – loogilise mõtlemisega ja sõbraliku suhtumisega inimene suudab teisi õpetada küll.

Muidugi on keeruline, kui 1. õhtuks on laps väsinud, 2. õhtuks oled tööpäevast ise väsinud, 3. õhtul on juba teised asjad, mis vajavad tegelemist (õhtusöök, väiksemad lapsed jne) ning pead õpetama muu kõrvalt, 4. teemade jõukohasus ja teemade unustamine on kaks eri asja: selleks, et midagi õpetada, on vaja teema esmalt endale meelde tuletada (kui une pealt endal meeles pole, ei tähenda nagu õppimine omal ajal oleks mööda külgi maha jooksnud).

…..

(Näilisesse viisakusse peidetud ülbus on ikkagi ülbus.)

#3534684:

#3534660:

#3534642:

#3534532:

#3534364:

Meil on esimene nohune “distantsõppe” kogemus käes. Andsin õpetajale teada, et lapsel kerge nohu ja mingit eraldi õpet ei toimu. Koju jäädes peab laps omapäi materjali omandama. Olen ise tööinimene ja tundub, et nüüd hakkab nohuperioodidel (ja neid ikka tuleb mitu korda talve jooksul ette) olema lapsevanemal jälle kohustus uut osa õpetada.

Täitsa huviga jälgin sellise olukorra jätkusuutlikust, sest hetkel tundub kogu see olukord läbimõtlematu. Minu meelest peaks hakkama investeerima tehnikasse (digitaalsed tahvlid, videopilt, vajadusel mikrofon, et heli oleks selge) ja metoodika väljatöötamisele, et õpilane saaks osaleda päristundides samal ajal digitaalselt. Õhtul ei ole lapsest enam uue osa omandajat ja vanemast pärast täispikka tööpäeva õpetajat.

Kavatsen seda teemat ka koosolekul tõstatada. Algklassides pole tõesti probleeme, aga juba põhikooli vanemas astmes kõik lapsevanemad ei valda materjali ja kes valdab ei oska seda õpetada lapsele nullist. Õpetan kodus lastele palju muud, aga akadeemiline haridus jäägu ikka kooli korraldada. Tänapäeval on palju võimalusi.

Kas sul endal ei olegi põhikooliharidust? Siis küll jah, võib raske olla.

Kus sinu enda akadeemilised teadmised siis jäid? Kõik meelest läinud? Miks sa eeldad, et sinu lapsel need paremini meelde jäävad kui sul? Õpetamine ei ole päris kirurgitöö ka, mis eriti detailseid oskusi vajab – loogilise mõtlemisega ja sõbraliku suhtumisega inimene suudab teisi õpetada küll.

Muidugi on keeruline, kui 1. õhtuks on laps väsinud, 2. õhtuks oled tööpäevast ise väsinud, 3. õhtul on juba teised asjad, mis vajavad tegelemist (õhtusöök, väiksemad lapsed jne) ning pead õpetama muu kõrvalt, 4. teemade jõukohasus ja teemade unustamine on kaks eri asja: selleks, et midagi õpetada, on vaja teema esmalt endale meelde tuletada (kui une pealt endal meeles pole, ei tähenda nagu õppimine omal ajal oleks mööda külgi maha jooksnud).

…..

(Näilisesse viisakusse peidetud ülbus on ikkagi ülbus.)

Pigem siis laps nohuga kooli? Siis teie perel lihtsam ja ülejäänust on ükskõik?

Lühiajaliselt kodus õppida on saab hakkama, aga kui asi venib taas pikemaks, oleks vaja välja töötada mingeid lahendusi.

Minu ühe lapse aineõpetaja on hetkel eneseisolatsioonis. Miskipärast mingit video kaudu tunde ei ole.

Laps ise jäi pühapäeval haigeks ja pereõde otsustas testimisele saata. Kolmapäevaks saime aja. Loodan, et vastus covidi suhtes tuleb negatiivne ja tegemist on tavalise sügisese viirusega.

Minu arvates on elementaarne, et lapsed on nohuga kodus. Ka enne koroonat. 9 juhul 10st on nohu siiski tüütu. Nuuskamine ja nina kinnisus tekitavad halba enesetunnet. Samas suured lapsed pole haiged korra kuus nagu lasteaias.

Kui just pole tegemist kolme või enama lapsega üksikvanemaga, siis ei tohiks see õhtune lapse abistamine ülejõu käiv olla. Minu jaoks on asjad pöördvõrdelised. Kui laps väike, siis tema kooliasjad vanemale lihtsad ja saab muude tegevuste kõrvalt juhendada nt süüa tehes. Kui laps suurem ja tõesti vajab uus teema vanemal süvenemist, siis ei ole palju palutud, et laps samal ajal kartulid kooriks vms.

Meie kool õnneks ka väga mõistlik. Stuudium peab olema detailselt täidetud, kui algklassi õpetaja on tõbine, siis on kodus ja tund asendatakse, kui tõbine on aineõpetaja, siis keegi valvab klassis korda ning õpetaja ise teeb tunni videos. Loomulikult vastavalt enesetundele.

#3535299:

Minu lapse kool võttis tööle eraldi virtuaalõppe klassiõpetaja, kes tegeleb kõigi nende algkooolilastega, kes on kas köha-nohu tõttu koju jäänud või koroonahaigega kokkupuute tõttu karantiinis. Klassijuhatajad edastavad õppetöö sellele õpetajale ja tema aitab videosilla vahendusel kõiki neid lapsi, kes on mingil põhjusel kodus. Lapsevanematele lisakoormust ei tule.

Väga hea lahendus minu meelest!

Nagu näha, siis lahendusi leidub, kui soovitakse…

Tallinna koolid lähevad kohe uuesti poolkinni, saab siis näha, kas on miskit paremini kui kevadel.

#3534642:

#3534532:

#3534364:

Meil on esimene nohune “distantsõppe” kogemus käes. Andsin õpetajale teada, et lapsel kerge nohu ja mingit eraldi õpet ei toimu. Koju jäädes peab laps omapäi materjali omandama. Olen ise tööinimene ja tundub, et nüüd hakkab nohuperioodidel (ja neid ikka tuleb mitu korda talve jooksul ette) olema lapsevanemal jälle kohustus uut osa õpetada.

Täitsa huviga jälgin sellise olukorra jätkusuutlikust, sest hetkel tundub kogu see olukord läbimõtlematu. Minu meelest peaks hakkama investeerima tehnikasse (digitaalsed tahvlid, videopilt, vajadusel mikrofon, et heli oleks selge) ja metoodika väljatöötamisele, et õpilane saaks osaleda päristundides samal ajal digitaalselt. Õhtul ei ole lapsest enam uue osa omandajat ja vanemast pärast täispikka tööpäeva õpetajat.

Kavatsen seda teemat ka koosolekul tõstatada. Algklassides pole tõesti probleeme, aga juba põhikooli vanemas astmes kõik lapsevanemad ei valda materjali ja kes valdab ei oska seda õpetada lapsele nullist. Õpetan kodus lastele palju muud, aga akadeemiline haridus jäägu ikka kooli korraldada. Tänapäeval on palju võimalusi.

Kas sul endal ei olegi põhikooliharidust? Siis küll jah, võib raske olla.

Kus sinu enda akadeemilised teadmised siis jäid? Kõik meelest läinud? Miks sa eeldad, et sinu lapsel need paremini meelde jäävad kui sul? Õpetamine ei ole päris kirurgitöö ka, mis eriti detailseid oskusi vajab – loogilise mõtlemisega ja sõbraliku suhtumisega inimene suudab teisi õpetada küll.

Ma pole nii üleolevat ja arrogantset kommentaari ammu lugenud.

#3535773:

#3533389:

Kõik ei ela linnades. Mul on lähim testimispunkt 56 km kaugusel. Kes selle kinni maksab, kui ma iga lapse puhul hakkan iga nohuga sinna sõitma? Mul on kolm kooliealist last…

Kes selles süüdi on? See on ju su oma valik, et sa elad maal ja oled paljulapseline. Ma ei saa aru inimestest, kes eeldavad, et teised peavad nende valikud kinni maksma.

Ei olegi ju keegi süüdi, ja ta ei süüdistagi kedagi. Point on selles, kas tõesti iga nohuga on ikka vaja testi minna tegema. Meie kooli näide-laps käib rattaga koolis. Jõudis kooli ja kapi ees nuuskas nina. Õpetaja nägi ja saatis ta koju. Tal pole nohu, lihtsalt sellise ilmaga võttis nina vesiseks. Siis me tõesti muud ei saagi, kui testimas käia. Iga nohu pole põhjus testima saatmiseks, tulge mõistusele. Nagu mingi nõiajaht käib. Kool muidugi on eriti vastutulelik. Ministri suured sõnad olid, et esimesel kuul korratakse eelmise kooliaastalõpu materjale. Meil on olnud sellel õppeaastal 6 hindelist tunnikontrolli ilma igasuguse kordamiseta…

#3535788:

#3535773:

#3533389:

Kõik ei ela linnades. Mul on lähim testimispunkt 56 km kaugusel. Kes selle kinni maksab, kui ma iga lapse puhul hakkan iga nohuga sinna sõitma? Mul on kolm kooliealist last…

Kes selles süüdi on? See on ju su oma valik, et sa elad maal ja oled paljulapseline. Ma ei saa aru inimestest, kes eeldavad, et teised peavad nende valikud kinni maksma.

Ei olegi ju keegi süüdi, ja ta ei süüdistagi kedagi. Point on selles, kas tõesti iga nohuga on ikka vaja testi minna tegema. Meie kooli näide-laps käib rattaga koolis. Jõudis kooli ja kapi ees nuuskas nina. Õpetaja nägi ja saatis ta koju. Tal pole nohu, lihtsalt sellise ilmaga võttis nina vesiseks. Siis me tõesti muud ei saagi, kui testimas käia. Iga nohu pole põhjus testima saatmiseks, tulge mõistusele. Nagu mingi nõiajaht käib. Kool muidugi on eriti vastutulelik. Ministri suured sõnad olid, et esimesel kuul korratakse eelmise kooliaastalõpu materjale. Meil on olnud sellel õppeaastal 6 hindelist tunnikontrolli ilma igasuguse kordamiseta…

Ma sõnastaks asja ümber – iga nuuskamine ei tähenda, et inimesel on nohu. Kui õhus on midagi mis ärritab ja ajab aevastama, siis see ei tähenda automaatselt, et sul on nohu. Nohu on ikka see, et sa pead pidevalt nuuskama. Samuti ei ole köha see kui korra köhatad, vaid see kui pidevalt köhid.

#3534642:

#3534532:

#3534364:

Meil on esimene nohune “distantsõppe” kogemus käes. Andsin õpetajale teada, et lapsel kerge nohu ja mingit eraldi õpet ei toimu. Koju jäädes peab laps omapäi materjali omandama. Olen ise tööinimene ja tundub, et nüüd hakkab nohuperioodidel (ja neid ikka tuleb mitu korda talve jooksul ette) olema lapsevanemal jälle kohustus uut osa õpetada.

Täitsa huviga jälgin sellise olukorra jätkusuutlikust, sest hetkel tundub kogu see olukord läbimõtlematu. Minu meelest peaks hakkama investeerima tehnikasse (digitaalsed tahvlid, videopilt, vajadusel mikrofon, et heli oleks selge) ja metoodika väljatöötamisele, et õpilane saaks osaleda päristundides samal ajal digitaalselt. Õhtul ei ole lapsest enam uue osa omandajat ja vanemast pärast täispikka tööpäeva õpetajat.

Kavatsen seda teemat ka koosolekul tõstatada. Algklassides pole tõesti probleeme, aga juba põhikooli vanemas astmes kõik lapsevanemad ei valda materjali ja kes valdab ei oska seda õpetada lapsele nullist. Õpetan kodus lastele palju muud, aga akadeemiline haridus jäägu ikka kooli korraldada. Tänapäeval on palju võimalusi.

Kas sul endal ei olegi põhikooliharidust? Siis küll jah, võib raske olla.

Kus sinu enda akadeemilised teadmised siis jäid? Kõik meelest läinud? Miks sa eeldad, et sinu lapsel need paremini meelde jäävad kui sul? Õpetamine ei ole päris kirurgitöö ka, mis eriti detailseid oskusi vajab – loogilise mõtlemisega ja sõbraliku suhtumisega inimene suudab teisi õpetada küll.

Soovitan vaadata saadet https://etv.err.ee/1127992/uus-maailma-koige-targem-rahvas

Õpetamine ei ole ainult faktide edasi andmine. Kui isegi paljudel õpetajatel on raske õppemetoodiliselt selliseid asju rakendada või neil puuduvad isegi teadmised tänapäevaste haridusteaduse soovituste kohta, siis palju on meil selliseid lapsevanemaid, kes suudavad näiteks pärast oma pikka tööpäeva aidata oma last ja seejuures säilitada temas õppimisrõõmu?

#3537335:

#3531927:

Ei, õpetaja ei manusta õpilastele mingeid ravimeid. Laps võtab ise. Kui ikka päriselt tihti allergiatega kimpus või muid kroonilisi haiguseid, siis tuleb lapsele ravimite võtmine selgeks õpetada. Vastasel juhul, jah istubki oma kroonilise hädaga kodus ja vanem annab ise rohtu. Allergia puhul tegelikult saaks rohu enne koolipäeva ära võtta, kui on teada, et allergeen õhus.

kas ma võiksin palun ise otsustada, kas mu laps nuuskab või võtab allergiarohtu? kui allergeen ei ole teada ja nohu kestab terve kooliaasta (jah, vaheqegadel ei ole), siis mis pagana pärast peaks laps. praktilielt aastaringselt mingit ravimit tarvitama, kui elada on võimalik ka ilma? lihtsalt selle pärast, et teised ei näeks, et tal nohu on!?

Jah palun, Sina otsutad, kas sinu laps nuuskab või võtab rohtu ja kool otsustab, kas võtab sinu lapse nuuskavana kooli või mitte. Kõigil otsustusõigus :).