Minu ühe lapse aineõpetaja on hetkel eneseisolatsioonis. Miskipärast mingit video kaudu tunde ei ole.
Kuidas neid videotunde korraldada? Keegi peab ju ikka klassi juures olema. Kooli eelarve ei võimalda kahele inimesele ühe tunni eest maksta.
see klassi juures olev inimene ei pea ju tingimata (sama aine) õpetaja olema, võib olla sotsiaaltöötaja, eripedagoog, raamatukoguhoidja.
Minu ühe lapse aineõpetaja on hetkel eneseisolatsioonis. Miskipärast mingit video kaudu tunde ei ole.
Kuidas neid videotunde korraldada? Keegi peab ju ikka klassi juures olema. Kooli eelarve ei võimalda kahele inimesele ühe tunni eest maksta.
see klassi juures olev inimene ei pea ju tingimata (sama aine) õpetaja olema, võib olla sotsiaaltöötaja, eripedagoog, raamatukoguhoidja.
Need on sellised tasuta tegelased?
Meil on esimene nohune “distantsõppe” kogemus käes. Andsin õpetajale teada, et lapsel kerge nohu ja mingit eraldi õpet ei toimu. Koju jäädes peab laps omapäi materjali omandama. Olen ise tööinimene ja tundub, et nüüd hakkab nohuperioodidel (ja neid ikka tuleb mitu korda talve jooksul ette) olema lapsevanemal jälle kohustus uut osa õpetada.
Täitsa huviga jälgin sellise olukorra jätkusuutlikust, sest hetkel tundub kogu see olukord läbimõtlematu. Minu meelest peaks hakkama investeerima tehnikasse (digitaalsed tahvlid, videopilt, vajadusel mikrofon, et heli oleks selge) ja metoodika väljatöötamisele, et õpilane saaks osaleda päristundides samal ajal digitaalselt. Õhtul ei ole lapsest enam uue osa omandajat ja vanemast pärast täispikka tööpäeva õpetajat.
Kavatsen seda teemat ka koosolekul tõstatada. Algklassides pole tõesti probleeme, aga juba põhikooli vanemas astmes kõik lapsevanemad ei valda materjali ja kes valdab ei oska seda õpetada lapsele nullist. Õpetan kodus lastele palju muud, aga akadeemiline haridus jäägu ikka kooli korraldada. Tänapäeval on palju võimalusi.
Kas sul endal ei olegi põhikooliharidust? Siis küll jah, võib raske olla.
Kus sinu enda akadeemilised teadmised siis jäid? Kõik meelest läinud? Miks sa eeldad, et sinu lapsel need paremini meelde jäävad kui sul? Õpetamine ei ole päris kirurgitöö ka, mis eriti detailseid oskusi vajab – loogilise mõtlemisega ja sõbraliku suhtumisega inimene suudab teisi õpetada küll.
Soovitan vaadata saadet https://etv.err.ee/1127992/uus-maailma-koige-targem-rahvas
Õpetamine ei ole ainult faktide edasi andmine. Kui isegi paljudel õpetajatel on raske õppemetoodiliselt selliseid asju rakendada või neil puuduvad isegi teadmised tänapäevaste haridusteaduse soovituste kohta, siis palju on meil selliseid lapsevanemaid, kes suudavad näiteks pärast oma pikka tööpäeva aidata oma last ja seejuures säilitada temas õppimisrõõmu?
Ma vaatasin seda saadet ja hoopis selles võtmes, et avastasin rõõmuga sarnased asjad, mida ma koduõppel ise lastega praktiseerisin. Kuidagi vaistlikult juba sain aru, mis motiveerib last ja mis mitte. Motivatsiooniteemalist kirjandust olen samuti juba varem palju lugenud.
Mul tekkis just mõte selle sama saate soovitus saata oma laste kooli õpetajatele. Sest tihti tegutsetakse just nii nagu saates kirjeldatud õpimotivatsioone tapvatel viisidel (kiirustamine, surve, halvad hinnangud jnejne).
Hetkel loen huviga ka uuringut, mis tehti distantsõppe rahulolu kohta nii õpetajate, laste kui ka vanemate arvamuste põhjal.
Õpetajad olid kõige pessimistlikumad. Õpilastest ja vanematest julgelt POOLED arvasid, et see on tore ja hea õppimise viis ning sobis hästi.
Kuidagi aga väga eiratakse ja tehakse distantsilt õppimist praegu maha. Nagu oleks olemas ainult üks viis, see on 5 päeva koolis kontaktõpe ja punkt. Kõigi jaoks ühe puuga.
Uuringut saab lugeda siit: https://haridusfoorum.ee/images/2020/Distantsppe_uuring_EHF_250720.pdf
Tore ja hea oli muu hulgas kõigil neil õpilastel, kel märtsis koolivaheaeg algas…
Meil on esimene nohune “distantsõppe” kogemus käes. Andsin õpetajale teada, et lapsel kerge nohu ja mingit eraldi õpet ei toimu. Koju jäädes peab laps omapäi materjali omandama. Olen ise tööinimene ja tundub, et nüüd hakkab nohuperioodidel (ja neid ikka tuleb mitu korda talve jooksul ette) olema lapsevanemal jälle kohustus uut osa õpetada.
Täitsa huviga jälgin sellise olukorra jätkusuutlikust, sest hetkel tundub kogu see olukord läbimõtlematu. Minu meelest peaks hakkama investeerima tehnikasse (digitaalsed tahvlid, videopilt, vajadusel mikrofon, et heli oleks selge) ja metoodika väljatöötamisele, et õpilane saaks osaleda päristundides samal ajal digitaalselt. Õhtul ei ole lapsest enam uue osa omandajat ja vanemast pärast täispikka tööpäeva õpetajat.
Kavatsen seda teemat ka koosolekul tõstatada. Algklassides pole tõesti probleeme, aga juba põhikooli vanemas astmes kõik lapsevanemad ei valda materjali ja kes valdab ei oska seda õpetada lapsele nullist. Õpetan kodus lastele palju muud, aga akadeemiline haridus jäägu ikka kooli korraldada. Tänapäeval on palju võimalusi.
Kas sul endal ei olegi põhikooliharidust? Siis küll jah, võib raske olla.
Kus sinu enda akadeemilised teadmised siis jäid? Kõik meelest läinud? Miks sa eeldad, et sinu lapsel need paremini meelde jäävad kui sul? Õpetamine ei ole päris kirurgitöö ka, mis eriti detailseid oskusi vajab – loogilise mõtlemisega ja sõbraliku suhtumisega inimene suudab teisi õpetada küll.
Soovitan vaadata saadet https://etv.err.ee/1127992/uus-maailma-koige-targem-rahvas
Õpetamine ei ole ainult faktide edasi andmine. Kui isegi paljudel õpetajatel on raske õppemetoodiliselt selliseid asju rakendada või neil puuduvad isegi teadmised tänapäevaste haridusteaduse soovituste kohta, siis palju on meil selliseid lapsevanemaid, kes suudavad näiteks pärast oma pikka tööpäeva aidata oma last ja seejuures säilitada temas õppimisrõõmu?
Ma vaatasin seda saadet ja hoopis selles võtmes, et avastasin rõõmuga sarnased asjad, mida ma koduõppel ise lastega praktiseerisin. Kuidagi vaistlikult juba sain aru, mis motiveerib last ja mis mitte. Motivatsiooniteemalist kirjandust olen samuti juba varem palju lugenud.
Mul tekkis just mõte selle sama saate soovitus saata oma laste kooli õpetajatele. Sest tihti tegutsetakse just nii nagu saates kirjeldatud õpimotivatsioone tapvatel viisidel (kiirustamine, surve, halvad hinnangud jnejne).
Hetkel loen huviga ka uuringut, mis tehti distantsõppe rahulolu kohta nii õpetajate, laste kui ka vanemate arvamuste põhjal.
Õpetajad olid kõige pessimistlikumad. Õpilastest ja vanematest julgelt POOLED arvasid, et see on tore ja hea õppimise viis ning sobis hästi.
Kuidagi aga väga eiratakse ja tehakse distantsilt õppimist praegu maha. Nagu oleks olemas ainult üks viis, see on 5 päeva koolis kontaktõpe ja punkt. Kõigi jaoks ühe puuga.
Uuringut saab lugeda siit: https://haridusfoorum.ee/images/2020/Distantsppe_uuring_EHF_250720.pdf
Tore ja hea oli muu hulgas kõigil neil õpilastel, kel märtsis koolivaheaeg algas…
Ei saa aru, mida sellega mõtled. Uuring on tehtud mai lõpus, kui distantsõpe oli kõigil juba lõpusirgel, st suur töö lõppenud ja just õige aeg arvamust avaldada. Ja väga palju positiivset oli, paljudel – lausa POOLTEL – oli hea kogemus ja soov sedasi ka edaspidi õppida. Sellest praegu keegi ei räägi, seda pole nagu olemaski. Nagu ka sellest uuringust selgub, kõige pessimistlikumad olid õpetajad. Vaid nooremad pedagoogid, kes leidsid õppetööks vahvaid lahendusi ja olid ka digindusega sina peal, leidsid koos õpilastega, et väga hea õppemeetod.
see klassi juures olev inimene ei pea ju tingimata (sama aine) õpetaja olema, võib olla sotsiaaltöötaja, eripedagoog, raamatukoguhoidja.
Need on sellised tasuta tegelased?
ei, kuid neid on koolijuhil võimalik siiski nende kuupalga eest rakendada, kui neil samal ajal ei ole midagi, mis ei kannataks edasilükkamist.
see klassi juures olev inimene ei pea ju tingimata (sama aine) õpetaja olema, võib olla sotsiaaltöötaja, eripedagoog, raamatukoguhoidja.
Need on sellised tasuta tegelased?
ei, kuid neid on koolijuhil võimalik siiski nende kuupalga eest rakendada, kui neil samal ajal ei ole midagi, mis ei kannataks edasilükkamist.
Et siis sisuliselt hoitakse neid muidu niisama palgal?
see klassi juures olev inimene ei pea ju tingimata (sama aine) õpetaja olema, võib olla sotsiaaltöötaja, eripedagoog, raamatukoguhoidja.
Need on sellised tasuta tegelased?
ei, kuid neid on koolijuhil võimalik siiski nende kuupalga eest rakendada, kui neil samal ajal ei ole midagi, mis ei kannataks edasilükkamist.
Et siis sisuliselt hoitakse neid muidu niisama palgal?
okei, aitab. ilmselt minu laste kooli direktor siis rikub seadust, kirjutamata reegleid, eetilisi tõekspidamisi ja ma ei tea mida veel, aga neil see nii igatahes toimib, kui on vaja kedagi klassi ette, kes lihtsalt korda peaks.
aga neil see nii igatahes toimib, kui on vaja kedagi klassi ette, kes lihtsalt korda peaks.
Vanasti neid rakendati nii küll, aga siis maksti neile asendustunnitasu ja oma õpetaja oli haiguslehel sel ajal, mitte ka tööl. Aga ega raha lisatundide tasustamiseks ilmselt ka lõputult pole.
Tore ja hea oli muu hulgas kõigil neil õpilastel, kel märtsis koolivaheaeg algas…
Ta mõtles sellega ilmselt seda, et distantsõpet kiitsid ka need õpilased, kes sel ajal midagi ei teinud ja oma hariduse pärast suuremat muret ei tundnud, hea mugav ju kaua magada ja tegeleda õppimise asemel kõige muuga. Lisaks ka palju paremad võimalused mahakirjutamiseks.
Mu lapse klassist puuduvad hetkel ligi pooled. Ega sellisest olukorrast ka midagi head ei tule.
Ega keerulisemad ajad on veel ees. Ei ole õues just 30 kraadi sooja ja lõõskav päike. Lõpuks ei julge keegi end taskurätiga koos näidata. Üks päev mõtlesin, et läheks väiksema lapsega rattasõidule. Jäi minemata, sest kartsin, et äkki pärast nina vesine ja ei saa kooli. Istus siis nö igaks juhuks toas.
see klassi juures olev inimene ei pea ju tingimata (sama aine) õpetaja olema, võib olla sotsiaaltöötaja, eripedagoog, raamatukoguhoidja.
Need on sellised tasuta tegelased?
ei, kuid neid on koolijuhil võimalik siiski nende kuupalga eest rakendada, kui neil samal ajal ei ole midagi, mis ei kannataks edasilükkamist.
Et siis sisuliselt hoitakse neid muidu niisama palgal?
okei, aitab. ilmselt minu laste kooli direktor siis rikub seadust, kirjutamata reegleid, eetilisi tõekspidamisi ja ma ei tea mida veel, aga neil see nii igatahes toimib, kui on vaja kedagi klassi ette, kes lihtsalt korda peaks.
Jah, mõne päeva ilmselt nii saab. Aga pidevalt?
Mu lapse klassist puuduvad hetkel ligi pooled. Ega sellisest olukorrast ka midagi head ei tule.
Ega keerulisemad ajad on veel ees. Ei ole õues just 30 kraadi sooja ja lõõskav päike. Lõpuks ei julge keegi end taskurätiga koos näidata. Üks päev mõtlesin, et läheks väiksema lapsega rattasõidule. Jäi minemata, sest kartsin, et äkki pärast nina vesine ja ei saa kooli. Istus siis nö igaks juhuks toas.
See viimane on küll kõige rumalam, mida teha saab. Kuigi saan su murest aru. Mida rohkem lapsed õues liiguvad, seda tervemad nad on. Täiskasvanud muidugi ka.
Võib küll rumal olla, aga mis teha. Ega koolis keegi hiljem ei analüüsi, kust see nohisev nina pärit on. Ehk siis praeguses kliimas on imelihtne saada natuke taskurätti vajavaks. Kui kõik sellised lapsed koju jätta, on lõpuks puudujaid rohkem, kui kohalkäijaid.
Ok, ma hakkan nüüd juba närvi minema. Iga päev on erinev seisukoht, sest keegi tahab midagi arvata.
Ja kes seda kontrollib, et kas on järelköha/-nohu või juba järgmine algav viirus? Perarstid ju tõendeid ei anna, et laps on nüüd terve ja koolikõlbulik. Seda “arvas” kategooriliselt Dr. Joller: ei mingeid tõendite andmist!
Terve mõistus… jah, tore küll, see terve mõistus on meil näha, kuidas kraaditakse kõiki uksel, tahetakse osta termokaameraid ja tehakse ilma ühegi koroonadiagnoosita koolides distantsõpet.
Ma enam ei jaksa järge pidada. Varsti hakkan neid eri arvamusi välja printima ja siis vajadusel lükkan koolis nina alla, kui vale käitumist ette heidetakse.
Paljudel on ka lapsi rohkem kui üks+oma töö ja majapidamine.
… majapidamine? Lehmad-lambad-kanad. Kord nädalas pesupäev ja kuna vesi on õues kaevus, siis ämbrite kaupa seda sauna katlasse kanda, kütta ja käsitsi voodilinu nühkida. Pool hektarit põldu, kust kogu perele vajalik köögiviljavaru vajab üles võtmist ja keldrisse tallele panemist. Lisaks nõudepesu mitu korda päevas, käsitsi mõistagi. Puudetegu – talvepuud vaja saagida ja halgudeks raiuda, lisaks riita laduda.
Ah jaa, viljakoristus ka muidugi!
Minul tekkisid sellised kujutluspildid. Loomulikult mõistan ka seda, kui majapidamise all mõeldi robotniiduk õues ja robottolmuimeja toas, pesumasin-kuivati-nõudepesumasin majapidamisruumis ja toidukuller uksekella andmas. Teisel juhul jääb meie peres lastega tegelemiseks piisavalt aega.
Ma enam ei jaksa järge pidada. Varsti hakkan neid eri arvamusi välja printima ja siis vajadusel lükkan koolis nina alla, kui vale käitumist ette heidetakse.
Ja milles kool süüdi on?
aga neil see nii igatahes toimib, kui on vaja kedagi klassi ette, kes lihtsalt korda peaks.
Vanasti neid rakendati nii küll, aga siis maksti neile asendustunnitasu ja oma õpetaja oli haiguslehel sel ajal, mitte ka tööl. Aga ega raha lisatundide tasustamiseks ilmselt ka lõputult pole.
Tore ja hea oli muu hulgas kõigil neil õpilastel, kel märtsis koolivaheaeg algas…
Ta mõtles sellega ilmselt seda, et distantsõpet kiitsid ka need õpilased, kes sel ajal midagi ei teinud ja oma hariduse pärast suuremat muret ei tundnud, hea mugav ju kaua magada ja tegeleda õppimise asemel kõige muuga. Lisaks ka palju paremad võimalused mahakirjutamiseks.
Selliseid oli imevähe (meie koolis nt mitte ühtki) ja sellised ei tee ka koolis enamasti suurt midagi ning kaovad nagunii varsti oma pätielu elama. Milleks rääkida neist üldse, kes niivõrd suures vähemuses on?
Minu praegune lugu seoses teemaga “nohuga kooli”
Lapsed on koolis käinud sel õppeaastal 3 päeva. Siis jäid kohe nohuseks ja kohusetundlikuna jätsin nad koju. Helistasin arstile, julgelt nädal kästi kodus istuda ja nohu ravida. Lapsed said terveks ja saaks juba ammu kooli minna, aga häda selles, et jäin ise tõbiseks ning veidi hullemini kui lapsed (nende enda käest sain). Köha ja tugev kõrivalu oli lisaks hullule nohule.
Perearst ütles, et mul tuleb minna koroonatestile! Ja keegi meie perest kuskile enne minna ei tohi, sealhulgas lapsed kooli mitte, kui minu tulemus on käes.
Noh, istume siis ilmselt ka järgmise nädala kodus. Mul on tervis nüüd juba korras, aga koroonatestile aja saamine võttis aega 4 päeva (homme lähen) ja mul pole aimugi, kaua võtab aega tulemuse saamine.
Mul on reaalselt tunne, et ei tasu ära see aasta üldse selle kooliga jahmerdamine. Võtaks lapsed nagunii siis pigem üldse kodusel õppele (nagunii oleme kodus ilmselt suure osa ajast), oleks kõik terved vähemalt ja ei peaks mingite testide-asjade pärast muretsema. Keegi perest ikka nohune ja haige on ju iga kuu sügis-talvisel ajal…
Imelik on see ilmaelu praegu küll…
Ma enam ei jaksa järge pidada. Varsti hakkan neid eri arvamusi välja printima ja siis vajadusel lükkan koolis nina alla, kui vale käitumist ette heidetakse.
Ja milles kool süüdi on?
Ei olegi süüdi, aga siis mul on näidata, mille põhjalt ma otsustama pean. Äkki leiab kiiremini kompromissi.
Tsiteerin:
Kui üleüldises pildis kehtib endiselt mõttejoon, et koju tuleks nelja seina vahele jätta ükstapuha, mis haigust põdevad lapsed kui ka täiskavanud, ei tasu Perearstide Seltsi esinaise silmis koroonakartuses igat ninast langevat tatipiiska paanikaga kohelda: haigusele järgnev köha ja nohu on tavapärane, ka siis, kui inimene on juba tegelikult tervenenud.
“Ma ikkagi soovitan lähtuda tervest mõistusest,” andis Vallikivi nõu. “Laps, kes on haige ja tunneb end halvasti (kehv enesetunne tekib kohe haiguse alguses) siis jätke ta koju ning võtke ühendust kindlasti perearstikeskusega. Sel juhul saab teada, kas on teda vaja testida või on tegemist mingi muu viirushaigusega.”
Vallikivi sõnas, et kui laps hakkab paranema ning tunneb end tervena, võib ta minna tagasi lastekollektiivi, isegi, kui esineb jääkköha või -nohu.
“Täiesti tavaline viirusköha võib kesta 6-8, nohu aga 2-4 nädalat,” selgitas Perearstide Seltsi esinaine. “See pole ju mõeldav, et jätame köhiva lapse kaheks kuuks koju. Iga köha – hoolimata COVID-19-st – kartma ei pea.”
—————-
väga mõistlik ja kenasti lahti seletatud
Minu praegune lugu seoses teemaga “nohuga kooli”
Lapsed on koolis käinud sel õppeaastal 3 päeva. Siis jäid kohe nohuseks ja kohusetundlikuna jätsin nad koju. Helistasin arstile, julgelt nädal kästi kodus istuda ja nohu ravida. Lapsed said terveks ja saaks juba ammu kooli minna, aga häda selles, et jäin ise tõbiseks ning veidi hullemini kui lapsed (nende enda käest sain). Köha ja tugev kõrivalu oli lisaks hullule nohule.
Perearst ütles, et mul tuleb minna koroonatestile! Ja keegi meie perest kuskile enne minna ei tohi, sealhulgas lapsed kooli mitte, kui minu tulemus on käes.
Noh, istume siis ilmselt ka järgmise nädala kodus. Mul on tervis nüüd juba korras, aga koroonatestile aja saamine võttis aega 4 päeva (homme lähen) ja mul pole aimugi, kaua võtab aega tulemuse saamine.
Mul on reaalselt tunne, et ei tasu ära see aasta üldse selle kooliga jahmerdamine. Võtaks lapsed nagunii siis pigem üldse kodusel õppele (nagunii oleme kodus ilmselt suure osa ajast), oleks kõik terved vähemalt ja ei peaks mingite testide-asjade pärast muretsema. Keegi perest ikka nohune ja haige on ju iga kuu sügis-talvisel ajal…
Imelik on see ilmaelu praegu küll…
Vastus tuleb järgmine päev.
Tsiteerin:
Kui üleüldises pildis kehtib endiselt mõttejoon, et koju tuleks nelja seina vahele jätta ükstapuha, mis haigust põdevad lapsed kui ka täiskavanud, ei tasu Perearstide Seltsi esinaise silmis koroonakartuses igat ninast langevat tatipiiska paanikaga kohelda: haigusele järgnev köha ja nohu on tavapärane, ka siis, kui inimene on juba tegelikult tervenenud.
“Ma ikkagi soovitan lähtuda tervest mõistusest,” andis Vallikivi nõu. “Laps, kes on haige ja tunneb end halvasti (kehv enesetunne tekib kohe haiguse alguses) siis jätke ta koju ning võtke ühendust kindlasti perearstikeskusega. Sel juhul saab teada, kas on teda vaja testida või on tegemist mingi muu viirushaigusega.”
Vallikivi sõnas, et kui laps hakkab paranema ning tunneb end tervena, võib ta minna tagasi lastekollektiivi, isegi, kui esineb jääkköha või -nohu.
“Täiesti tavaline viirusköha võib kesta 6-8, nohu aga 2-4 nädalat,” selgitas Perearstide Seltsi esinaine. “See pole ju mõeldav, et jätame köhiva lapse kaheks kuuks koju. Iga köha – hoolimata COVID-19-st – kartma ei pea.”
—————-
väga mõistlik ja kenasti lahti seletatud
jah, aga paraku ei lähtu koolid ega lasteaiad sellest seisukohast.
Paljudel on ka lapsi rohkem kui üks+oma töö ja majapidamine.
… majapidamine? Lehmad-lambad-kanad. Kord nädalas pesupäev ja kuna vesi on õues kaevus, siis ämbrite kaupa seda sauna katlasse kanda, kütta ja käsitsi voodilinu nühkida. Pool hektarit põldu, kust kogu perele vajalik köögiviljavaru vajab üles võtmist ja keldrisse tallele panemist. Lisaks nõudepesu mitu korda päevas, käsitsi mõistagi. Puudetegu – talvepuud vaja saagida ja halgudeks raiuda, lisaks riita laduda.
Ah jaa, viljakoristus ka muidugi!
Minul tekkisid sellised kujutluspildid. Loomulikult mõistan ka seda, kui majapidamise all mõeldi robotniiduk õues ja robottolmuimeja toas, pesumasin-kuivati-nõudepesumasin majapidamisruumis ja toidukuller uksekella andmas. Teisel juhul jääb meie peres lastega tegelemiseks piisavalt aega.
Vb on sul lühem tööpäev. Mul on 2 koolilast ja 2 lasteaialast. Õhtul on pere jaoks aega u 3h (17.30- 20.30, kui voodisse sättima). Selle aja sees tuleb pakkuda pisematele lasteaiajärgset lähedust, lahendada laste koduste ülesannetega seotud küsimused, õhtusöök, koristamine, lastega päevast suhtlemine, ülepäeviti pesu pesemine (kuivatit pole, sorteerimine ja kuivama panek võtab oma aja). On ka maja ja aed. Jah, nüüd aias tasapisi toimetamist vähem aga siiski. Isegi mehega tööd ära jagades oleme mõlemad õhtuks läbi. Vaheldumisi üritame ja õhtuti oma tervise ja meelerahu heaks trennis käia, see võtab ühe vanema veel 1,5h kodust õhtuks ära.
Täiskohaga selle aja sees lapsi õpetada… vabandust, mina ei jaksa. Lühiajaliselt saan hakkama, pidevalt ei suuda. Saan aru, et see on minu mätas aga nii on.
Paljudel on ka lapsi rohkem kui üks+oma töö ja majapidamine.
… majapidamine? Lehmad-lambad-kanad. Kord nädalas pesupäev ja kuna vesi on õues kaevus, siis ämbrite kaupa seda sauna katlasse kanda, kütta ja käsitsi voodilinu nühkida. Pool hektarit põldu, kust kogu perele vajalik köögiviljavaru vajab üles võtmist ja keldrisse tallele panemist. Lisaks nõudepesu mitu korda päevas, käsitsi mõistagi. Puudetegu – talvepuud vaja saagida ja halgudeks raiuda, lisaks riita laduda.
Ah jaa, viljakoristus ka muidugi!
Minul tekkisid sellised kujutluspildid. Loomulikult mõistan ka seda, kui majapidamise all mõeldi robotniiduk õues ja robottolmuimeja toas, pesumasin-kuivati-nõudepesumasin majapidamisruumis ja toidukuller uksekella andmas. Teisel juhul jääb meie peres lastega tegelemiseks piisavalt aega.
Vb on sul lühem tööpäev. Mul on 2 koolilast ja 2 lasteaialast. Õhtul on pere jaoks aega u 3h (17.30- 20.30, kui voodisse sättima). Selle aja sees tuleb pakkuda pisematele lasteaiajärgset lähedust, lahendada laste koduste ülesannetega seotud küsimused, õhtusöök, koristamine, lastega päevast suhtlemine, ülepäeviti pesu pesemine (kuivatit pole, sorteerimine ja kuivama panek võtab oma aja). On ka maja ja aed. Jah, nüüd aias tasapisi toimetamist vähem aga siiski. Isegi mehega tööd ära jagades oleme mõlemad õhtuks läbi. Vaheldumisi üritame ja õhtuti oma tervise ja meelerahu heaks trennis käia, see võtab ühe vanema veel 1,5h kodust õhtuks ära.
Täiskohaga selle aja sees lapsi õpetada… vabandust, mina ei jaksa. Lühiajaliselt saan hakkama, pidevalt ei suuda. Saan aru, et see on minu mätas aga nii on.[/quote
Paljudel on ka lapsi rohkem kui üks+oma töö ja majapidamine.
… majapidamine? Lehmad-lambad-kanad. Kord nädalas pesupäev ja kuna vesi on õues kaevus, siis ämbrite kaupa seda sauna katlasse kanda, kütta ja käsitsi voodilinu nühkida. Pool hektarit põldu, kust kogu perele vajalik köögiviljavaru vajab üles võtmist ja keldrisse tallele panemist. Lisaks nõudepesu mitu korda päevas, käsitsi mõistagi. Puudetegu – talvepuud vaja saagida ja halgudeks raiuda, lisaks riita laduda.
Ah jaa, viljakoristus ka muidugi!
Minul tekkisid sellised kujutluspildid. Loomulikult mõistan ka seda, kui majapidamise all mõeldi robotniiduk õues ja robottolmuimeja toas, pesumasin-kuivati-nõudepesumasin majapidamisruumis ja toidukuller uksekella andmas. Teisel juhul jääb meie peres lastega tegelemiseks piisavalt aega.
Vb on sul lühem tööpäev. Mul on 2 koolilast ja 2 lasteaialast. Õhtul on pere jaoks aega u 3h (17.30- 20.30, kui voodisse sättima). Selle aja sees tuleb pakkuda pisematele lasteaiajärgset lähedust, lahendada laste koduste ülesannetega seotud küsimused, õhtusöök, koristamine, lastega päevast suhtlemine, ülepäeviti pesu pesemine (kuivatit pole, sorteerimine ja kuivama panek võtab oma aja). On ka maja ja aed. Jah, nüüd aias tasapisi toimetamist vähem aga siiski. Isegi mehega tööd ära jagades oleme mõlemad õhtuks läbi. Vaheldumisi üritame ja õhtuti oma tervise ja meelerahu heaks trennis käia, see võtab ühe vanema veel 1,5h kodust õhtuks ära.
Täiskohaga selle aja sees lapsi õpetada… vabandust, mina ei jaksa. Lühiajaliselt saan hakkama, pidevalt ei suuda. Saan aru, et see on minu mätas aga nii on.
Mõistlik oleks teil võtta koduabiline.
Paljudel on ka lapsi rohkem kui üks+oma töö ja majapidamine.
… majapidamine? Lehmad-lambad-kanad. Kord nädalas pesupäev ja kuna vesi on õues kaevus, siis ämbrite kaupa seda sauna katlasse kanda, kütta ja käsitsi voodilinu nühkida. Pool hektarit põldu, kust kogu perele vajalik köögiviljavaru vajab üles võtmist ja keldrisse tallele panemist. Lisaks nõudepesu mitu korda päevas, käsitsi mõistagi. Puudetegu – talvepuud vaja saagida ja halgudeks raiuda, lisaks riita laduda.
Ah jaa, viljakoristus ka muidugi!
Minul tekkisid sellised kujutluspildid. Loomulikult mõistan ka seda, kui majapidamise all mõeldi robotniiduk õues ja robottolmuimeja toas, pesumasin-kuivati-nõudepesumasin majapidamisruumis ja toidukuller uksekella andmas. Teisel juhul jääb meie peres lastega tegelemiseks piisavalt aega.
Vb on sul lühem tööpäev. Mul on 2 koolilast ja 2 lasteaialast. Õhtul on pere jaoks aega u 3h (17.30- 20.30, kui voodisse sättima). Selle aja sees tuleb pakkuda pisematele lasteaiajärgset lähedust, lahendada laste koduste ülesannetega seotud küsimused, õhtusöök, koristamine, lastega päevast suhtlemine, ülepäeviti pesu pesemine (kuivatit pole, sorteerimine ja kuivama panek võtab oma aja). On ka maja ja aed. Jah, nüüd aias tasapisi toimetamist vähem aga siiski. Isegi mehega tööd ära jagades oleme mõlemad õhtuks läbi. Vaheldumisi üritame ja õhtuti oma tervise ja meelerahu heaks trennis käia, see võtab ühe vanema veel 1,5h kodust õhtuks ära.
Täiskohaga selle aja sees lapsi õpetada… vabandust, mina ei jaksa. Lühiajaliselt saan hakkama, pidevalt ei suuda. Saan aru, et see on minu mätas aga nii on.[/quote
Paljudel on ka lapsi rohkem kui üks+oma töö ja majapidamine.
… majapidamine? Lehmad-lambad-kanad. Kord nädalas pesupäev ja kuna vesi on õues kaevus, siis ämbrite kaupa seda sauna katlasse kanda, kütta ja käsitsi voodilinu nühkida. Pool hektarit põldu, kust kogu perele vajalik köögiviljavaru vajab üles võtmist ja keldrisse tallele panemist. Lisaks nõudepesu mitu korda päevas, käsitsi mõistagi. Puudetegu – talvepuud vaja saagida ja halgudeks raiuda, lisaks riita laduda.
Ah jaa, viljakoristus ka muidugi!
Minul tekkisid sellised kujutluspildid. Loomulikult mõistan ka seda, kui majapidamise all mõeldi robotniiduk õues ja robottolmuimeja toas, pesumasin-kuivati-nõudepesumasin majapidamisruumis ja toidukuller uksekella andmas. Teisel juhul jääb meie peres lastega tegelemiseks piisavalt aega.
Vb on sul lühem tööpäev. Mul on 2 koolilast ja 2 lasteaialast. Õhtul on pere jaoks aega u 3h (17.30- 20.30, kui voodisse sättima). Selle aja sees tuleb pakkuda pisematele lasteaiajärgset lähedust, lahendada laste koduste ülesannetega seotud küsimused, õhtusöök, koristamine, lastega päevast suhtlemine, ülepäeviti pesu pesemine (kuivatit pole, sorteerimine ja kuivama panek võtab oma aja). On ka maja ja aed. Jah, nüüd aias tasapisi toimetamist vähem aga siiski. Isegi mehega tööd ära jagades oleme mõlemad õhtuks läbi. Vaheldumisi üritame ja õhtuti oma tervise ja meelerahu heaks trennis käia, see võtab ühe vanema veel 1,5h kodust õhtuks ära.
Täiskohaga selle aja sees lapsi õpetada… vabandust, mina ei jaksa. Lühiajaliselt saan hakkama, pidevalt ei suuda. Saan aru, et see on minu mätas aga nii on.
Mõistlik oleks teil võtta koduabiline.
Pakud ennast tasuta abiliseks?
Vb on sul lühem tööpäev. Mul on 2 koolilast ja 2 lasteaialast. Õhtul on pere jaoks aega u 3h (17.30- 20.30, kui voodisse sättima). Selle aja sees tuleb pakkuda pisematele lasteaiajärgset lähedust, lahendada laste koduste ülesannetega seotud küsimused, õhtusöök, koristamine, lastega päevast suhtlemine, ülepäeviti pesu pesemine (kuivatit pole, sorteerimine ja kuivama panek võtab oma aja). On ka maja ja aed. Jah, nüüd aias tasapisi toimetamist vähem aga siiski. Isegi mehega tööd ära jagades oleme mõlemad õhtuks läbi. Vaheldumisi üritame ja õhtuti oma tervise ja meelerahu heaks trennis käia, see võtab ühe vanema veel 1,5h kodust õhtuks ära.
Täiskohaga selle aja sees lapsi õpetada… vabandust, mina ei jaksa. Lühiajaliselt saan hakkama, pidevalt ei suuda. Saan aru, et see on minu mätas aga nii on.
———–
Mõistan, et pärast pikka tööpäeva ei ole võimalik lisaks kõigele muule ka 2×õpetaja ametit pidada. Ise oleksin juba vaid 2 lapsega hädas.
Aga selline heatahtlik soovitus küll tekkis, et võimalusel lastele natuke rohkem riideid muretseda. Pean silmas just seda kraami, mis tihedamalt pesemist vajab (aluspesu, särgid, sokid). Neid asju saab üldjuhul kauem kanda ka. Oluline võit oleks aga juba seegi, kui töönädala sees vaid 1 pesupäev on.
Vb on sul lühem tööpäev. Mul on 2 koolilast ja 2 lasteaialast. Õhtul on pere jaoks aega u 3h (17.30- 20.30, kui voodisse sättima). Selle aja sees tuleb pakkuda pisematele lasteaiajärgset lähedust, lahendada laste koduste ülesannetega seotud küsimused, õhtusöök, koristamine, lastega päevast suhtlemine, ülepäeviti pesu pesemine (kuivatit pole, sorteerimine ja kuivama panek võtab oma aja). On ka maja ja aed. Jah, nüüd aias tasapisi toimetamist vähem aga siiski. Isegi mehega tööd ära jagades oleme mõlemad õhtuks läbi. Vaheldumisi üritame ja õhtuti oma tervise ja meelerahu heaks trennis käia, see võtab ühe vanema veel 1,5h kodust õhtuks ära.
Täiskohaga selle aja sees lapsi õpetada… vabandust, mina ei jaksa. Lühiajaliselt saan hakkama, pidevalt ei suuda. Saan aru, et see on minu mätas aga nii on.
———–
Mõistan, et pärast pikka tööpäeva ei ole võimalik lisaks kõigele muule ka 2×õpetaja ametit pidada. Ise oleksin juba vaid 2 lapsega hädas.
Aga selline heatahtlik soovitus küll tekkis, et võimalusel lastele natuke rohkem riideid muretseda. Pean silmas just seda kraami, mis tihedamalt pesemist vajab (aluspesu, särgid, sokid). Neid asju saab üldjuhul kauem kanda ka. Oluline võit oleks aga juba seegi, kui töönädala sees vaid 1 pesupäev on.
Ja laup-pühap veedan pesumasina kõrval, et iga paari tunni takka pesu sisse panna ja välja võtta.
Mul 3 last, neist 2 teismelised. Masin käib üle päeva ja lisaks voodipesu pesemine nädalavahetustel.
Huvitav, meil kaks last (4- ja 8-aastased), pesu peseme korra nädalas. Alati nii olnud, ka laste beebiajal jne.
Täiskohaga selle aja sees lapsi õpetada… vabandust, mina ei jaksa. Lühiajaliselt saan hakkama, pidevalt ei suuda. Saan aru, et see on minu mätas aga nii on.
Mõistlik oleks teil võtta koduabiline.
See kõlab küll nüüd veidi nagu Marie Antoinette, kes soovitas nälgivale rahvale, et söögu siis saiakesi, kui leiba ei jätku vms?
Vb on sul lühem tööpäev. Mul on 2 koolilast ja 2 lasteaialast. Õhtul on pere jaoks aega u 3h (17.30- 20.30, kui voodisse sättima). Selle aja sees tuleb pakkuda pisematele lasteaiajärgset lähedust, lahendada laste koduste ülesannetega seotud küsimused, õhtusöök, koristamine, lastega päevast suhtlemine, ülepäeviti pesu pesemine (kuivatit pole, sorteerimine ja kuivama panek võtab oma aja). On ka maja ja aed. Jah, nüüd aias tasapisi toimetamist vähem aga siiski. Isegi mehega tööd ära jagades oleme mõlemad õhtuks läbi. Vaheldumisi üritame ja õhtuti oma tervise ja meelerahu heaks trennis käia, see võtab ühe vanema veel 1,5h kodust õhtuks ära.
Täiskohaga selle aja sees lapsi õpetada… vabandust, mina ei jaksa. Lühiajaliselt saan hakkama, pidevalt ei suuda. Saan aru, et see on minu mätas aga nii on.
———–
Mõistan, et pärast pikka tööpäeva ei ole võimalik lisaks kõigele muule ka 2×õpetaja ametit pidada. Ise oleksin juba vaid 2 lapsega hädas.
Aga selline heatahtlik soovitus küll tekkis, et võimalusel lastele natuke rohkem riideid muretseda. Pean silmas just seda kraami, mis tihedamalt pesemist vajab (aluspesu, särgid, sokid). Neid asju saab üldjuhul kauem kanda ka. Oluline võit oleks aga juba seegi, kui töönädala sees vaid 1 pesupäev on.
Ja laup-pühap veedan pesumasina kõrval, et iga paari tunni takka pesu sisse panna ja välja võtta.
Mul 3 last, neist 2 teismelised. Masin käib üle päeva ja lisaks voodipesu pesemine nädalavahetustel.
Palju Teil seda pesu on? Mul ka 2 teismelist ja üldjuhul pesen pesu nädalavahetusel, kui vaja siis ka muidugi nädala sees, aga üldjuhul nädalavahetusel paar masinatäit. Voodipesu pesen ülenädala.
Paljudel on ka lapsi rohkem kui üks+oma töö ja majapidamine.
… majapidamine? Lehmad-lambad-kanad. Kord nädalas pesupäev ja kuna vesi on õues kaevus, siis ämbrite kaupa seda sauna katlasse kanda, kütta ja käsitsi voodilinu nühkida. Pool hektarit põldu, kust kogu perele vajalik köögiviljavaru vajab üles võtmist ja keldrisse tallele panemist. Lisaks nõudepesu mitu korda päevas, käsitsi mõistagi. Puudetegu – talvepuud vaja saagida ja halgudeks raiuda, lisaks riita laduda.
Ah jaa, viljakoristus ka muidugi!
Minul tekkisid sellised kujutluspildid. Loomulikult mõistan ka seda, kui majapidamise all mõeldi robotniiduk õues ja robottolmuimeja toas, pesumasin-kuivati-nõudepesumasin majapidamisruumis ja toidukuller uksekella andmas. Teisel juhul jääb meie peres lastega tegelemiseks piisavalt aega.
Vb on sul lühem tööpäev. Mul on 2 koolilast ja 2 lasteaialast. Õhtul on pere jaoks aega u 3h (17.30- 20.30, kui voodisse sättima). Selle aja sees tuleb pakkuda pisematele lasteaiajärgset lähedust, lahendada laste koduste ülesannetega seotud küsimused, õhtusöök, koristamine, lastega päevast suhtlemine, ülepäeviti pesu pesemine (kuivatit pole, sorteerimine ja kuivama panek võtab oma aja). On ka maja ja aed. Jah, nüüd aias tasapisi toimetamist vähem aga siiski. Isegi mehega tööd ära jagades oleme mõlemad õhtuks läbi. Vaheldumisi üritame ja õhtuti oma tervise ja meelerahu heaks trennis käia, see võtab ühe vanema veel 1,5h kodust õhtuks ära.
Täiskohaga selle aja sees lapsi õpetada… vabandust, mina ei jaksa. Lühiajaliselt saan hakkama, pidevalt ei suuda. Saan aru, et see on minu mätas aga nii on.[/quote
Paljudel on ka lapsi rohkem kui üks+oma töö ja majapidamine.
… majapidamine? Lehmad-lambad-kanad. Kord nädalas pesupäev ja kuna vesi on õues kaevus, siis ämbrite kaupa seda sauna katlasse kanda, kütta ja käsitsi voodilinu nühkida. Pool hektarit põldu, kust kogu perele vajalik köögiviljavaru vajab üles võtmist ja keldrisse tallele panemist. Lisaks nõudepesu mitu korda päevas, käsitsi mõistagi. Puudetegu – talvepuud vaja saagida ja halgudeks raiuda, lisaks riita laduda.
Ah jaa, viljakoristus ka muidugi!
Minul tekkisid sellised kujutluspildid. Loomulikult mõistan ka seda, kui majapidamise all mõeldi robotniiduk õues ja robottolmuimeja toas, pesumasin-kuivati-nõudepesumasin majapidamisruumis ja toidukuller uksekella andmas. Teisel juhul jääb meie peres lastega tegelemiseks piisavalt aega.
Vb on sul lühem tööpäev. Mul on 2 koolilast ja 2 lasteaialast. Õhtul on pere jaoks aega u 3h (17.30- 20.30, kui voodisse sättima). Selle aja sees tuleb pakkuda pisematele lasteaiajärgset lähedust, lahendada laste koduste ülesannetega seotud küsimused, õhtusöök, koristamine, lastega päevast suhtlemine, ülepäeviti pesu pesemine (kuivatit pole, sorteerimine ja kuivama panek võtab oma aja). On ka maja ja aed. Jah, nüüd aias tasapisi toimetamist vähem aga siiski. Isegi mehega tööd ära jagades oleme mõlemad õhtuks läbi. Vaheldumisi üritame ja õhtuti oma tervise ja meelerahu heaks trennis käia, see võtab ühe vanema veel 1,5h kodust õhtuks ära.
Täiskohaga selle aja sees lapsi õpetada… vabandust, mina ei jaksa. Lühiajaliselt saan hakkama, pidevalt ei suuda. Saan aru, et see on minu mätas aga nii on.
Mõistlik oleks teil võtta koduabiline.
Pakud ennast tasuta abiliseks?
miks tasuta?
