Esileht Ajaviite- ja muud jutud Nõmedad (moe)sõnad

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 204 )

Teema: Nõmedad (moe)sõnad

Postitas:
Kägu

Kodukontor🤮

Aga miks selle sõna alternatiiv siis olla võiks? Koht kodus, kus ma tööd teen?

Töötan kodust.

Kõik viimasel ajal töötavad kodukontoris, mulle ka ei meeldi. Enamasti pole ju kellelgi kodus mingit erilist kontoriruumi.
Ja ma ei tööta ka kodust. Milleks seestütlev kääne? Töötan kodus.

+8
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Siin on muidugi suurem osa kägudest Lõuna-Eestist, kelle jaoks nende murre (nt “kuna” “millal” tähenduses) on igati ok ja normaalne, kuid teiste murre on vastik moesõna. “Ikkagist” ütlevad Pärnu kandi ja Lääne-Eesti inimesed, vist on ka nende murdesõna.

Mulle käib küll Lõuna-Eesti “kuna” närvidele.

Kõige jäledamad on aga IKKAGI(st) -irw, need möh ja meh ja neh. Lausa süda hakkab läikima sellist saasta lugedes.

+9
-21
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lisaks skoorimisele kasutavad instagrammerid veel “trippima”.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lahendama…  vanasti lahendati ristsõnu ja matemaatik/keemia/füüsika ülesandeid, tänapäeva sisustuse ja remondifoormites kõik ainult lahendavad.

Kuidas olete lahendanud juhtmete asukoha teleri taga seinal? Miks ei võiks ometi küsida: kuidas olete peitnud juhtmed teleri taga seinal?

Kuidas olete lahendanud köögimööbli paigutuse  L kujuga köögis? –

Kuidas paigutaksite mööbli  L kujuga köögis?

Kuidas olete lahendanud parketi ülemineku plaaditud põrandaks? –

Kuidas tegite/viimistlesite parketi ülemineku plaaditud põrandaks?

Iga teine postitus on küsimusega, kuidas lahendasite või kuidas lahendaksite… ometi on olemas väga palju muid sõnu.

 

+12
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kunagi öeldi kodukontori kohta kabinett.

Iseasi, kas kõigil tööasjade jaoks eraldi tuba on.

(Ma arvan, et kodukontor käib teile närvidele, sest seda on sundviisil ja pikalt pidanud harrastama. Ise ütlen lihtsalt, et olen arvuti taga).

+8
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kunagi öeldi kodukontori kohta kabinett.

Iseasi, kas kõigil tööasjade jaoks eraldi tuba on.

(Ma arvan, et kodukontor käib teile närvidele, sest seda on sundviisil ja pikalt pidanud harrastama. Ise ütlen lihtsalt, et olen arvuti taga).

kabinett?

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kabinett jah. Nii nimetati seda tuba, kus kodust tööd tehti.

Me emaga nii rikkad polnud, aga mõnedel tuttavatel oli.

(Hilised 90. aastad).

+3
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See on küll pigem väljend: whoopwhoop!

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Järka. “Järka nädalal võiks kokku saada” – õudne!

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kodukontor🤮

Aga miks selle sõna alternatiiv siis olla võiks? Koht kodus, kus ma tööd teen?

Ilmselt kirjutaja on seda meelt (nagu ma isegi), et enamjaolt on need “kontorid” mingid lapse hommikupudrused köögilauanurgad, mitte korralik eraldatud tuba/kabinet vajaliku mööbli, tehnika ja privaatsusega. Ma ka ei nimetaks põlve otsas nikerdamist kontoriks ja ütlekski, et teen (kodust) kaugtööd.

+4
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks peab lapsega titekeeles rääkima. Pole seda iialgi harrastanud. Kõik need kätud ja lallud ja muu lalisemine …

Kes ütles, et peaks? Loomulikult ei pea ja pole ka ise kunagi seda harrastanud. Küll aga olen kuulnud, mil ema oma väiksele lapsele lausus, et lähme tuppa võikusid tegema. Mu kommentaari mõte ju polnud selles, et ma ise seda kasutaksin, vaid selles, kust sellised sõnad tulevad.

Ah teid rumaluse etalone. Titekeel on üks oluline osa oma emakeele selgeks saamisel. Seda keelekasutust nimetatakse hoidjakeeleks.

https://novaator.err.ee/259680/doktoritoo-eesti-hoidjakeel-sarnaneb-prantsuse-ja-austria-omale

Kas teadsid et:

hoidjakeelt mõjutab näiteks vanema sugu ja vanus, lapse sünnijärjekord, vanemate kultuuriline taust ning pere sotsiaalmajanduslik staatus ja lapse kasvukeskkond.

hoidjakeele rikkalik morfoloogia ehk eri vormide hulk ergutab lapsi muutelõppe kiiremini omandama kui vaese morfoloogiaga sisendkeel ning lapsed, kes kasvavad üles morfoloogiliselt rikkalikumas keelekeskkonnas, kannavad need teadmised üle ka kirjalikku keelde.

lapsed, kes on paremad kõnelejad, on ka kirjutades tugevamad.

 

+17
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nauditav.
Väga ebanauditav sõna, lausa süda läheb pahaks.

 

+2
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kabinett jah. Nii nimetati seda tuba, kus kodust tööd tehti.

Me emaga nii rikkad polnud, aga mõnedel tuttavatel oli.

(Hilised 90. aastad).

Äkki ikka kabinet?

 

+19
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See on küll pigem väljend: whoopwhoop!

Mis see tähendab?

 

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Güne.

Ilmselt ma tajun selle sõna tähendust valesti, sest mul tekib küsimus, kuidas üks vähest kasutust leidev sõna saab olla moesõna?

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Günele lisaks ämmakas, no ei meeldi

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kabinett jah. Nii nimetati seda tuba, kus kodust tööd tehti.

Me emaga nii rikkad polnud, aga mõnedel tuttavatel oli.

(Hilised 90. aastad).

No ikka “kabinet” äkki 😉

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tuhande ütlemine kilodes, õudne! Nt. Maksab 10k

+22
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Häirib, kui kirjutatakse “supper”

Alati olen imestanud, kuidas ETVs üks blodndi peaga saatejuht kasutab südamerahuga sõna “joppama”. Kuna see on meelde jäänud, siis ikka päris mitu korda olen seda tema suust kuulnud.

Siis see “ikkagist”.

Koroonaajastul väga vähesed ütlevad lihtsalt “koroona(viirus)”, vaid “see koroonaviirus”, “selle koroonaviiruse” jne. jne. Kuidagi kõrvu jäänud ja häirib.

No ja need igasugu šampused ja kohvi nimetavas käändes ja muud klassikud.

+11
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on küll pigem väljend: whoopwhoop!

Mis see tähendab?

Meie kultuuriruumis väljendatakse sellega oma rõõmu, vaimustust, elevust.

Aga sel väljendusel on oma ajalugu ning seega ka teisi, mitte nii rõõmsaid tähendusi…

 

 

0
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

see või too on laual, poliitikute kõnepruugis

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laual on…

Päeva lõpuks…

Uusi väljakutseid otsima…öäkk

+14
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Heitima. Jube väljend.

 

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esimest korda näen siin palju selliseid sõnu,  mida varem kuulnud polegi(tänapäeva noorte släng?) ei tea jah, kus maailmas mina siis olen.

Aga, mis mind pigem häirib, on lakkamatu pidev ee-tamine.  Ei osata öelda puhtalt ühtegi lauset välja, ilma et vahel poleks ee-sid. “Ma arvan et ee…me peaksime et ee..võtma tarvitusele meetmed et….ee, sest et ….ee” Pidev veniv eede jada, mis muudab ilusa eesti keele kõlalt inetuks!

 

 

+5
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laulupidu. Igal pool on laulupidu mõne arvates – poes, tänaval, pargis…. Täiega viskab üle, laske inimestel elada ometi.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Laulupidu. Igal pool on laulupidu mõne arvates – poes, tänaval, pargis…. Täiega viskab üle, laske inimestel elada ometi.

See on tüütu jah, need kurtjad viibisid ise ka sel “laulupeol”, aga ainult korraks ja oli vaja.

 

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meenus – HALDJAD!

Naljakas on lugeda, kuidas täiskasvanud naisterahvad endale tõsimeeli juukse-, küüne- ja “ripsu”HALDJAID otsivad.

Kas keegi hea köögiHALDJAS küpsetaks minu tibulinnule palun kringli jne.

+13
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See on küll pigem väljend: whoopwhoop!

Mis see tähendab?

Meie kultuuriruumis väljendatakse sellega oma rõõmu, vaimustust, elevust.

Aga sel väljendusel on oma ajalugu ning seega ka teisi, mitte nii rõõmsaid tähendusi…

Meie ehk eesti kultuuriruumis? Tõesti?

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kodukontor🤮

Aga miks selle sõna alternatiiv siis olla võiks? Koht kodus, kus ma tööd teen?

Ilmselt kirjutaja on seda meelt (nagu ma isegi), et enamjaolt on need “kontorid” mingid lapse hommikupudrused köögilauanurgad, mitte korralik eraldatud tuba/kabinet vajaliku mööbli, tehnika ja privaatsusega. Ma ka ei nimetaks põlve otsas nikerdamist kontoriks ja ütlekski, et teen (kodust) kaugtööd.

Minul on ehtne kodukontor olnud juba 6 aastat. Jah, eraldi tuba vaid töö tegemiseks (kirjutuslaud, ergonoomiline tool jne.)

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Pealkirja lugedes tuli ka kohe “võiku” pähe, samasse klassi kuuluvad veel nt ripsmekas ja mandakad. Kuigi ma polegi vist kuulnud kedagi nii rääkimas, Perekoolist lugedeski juba kriibib kõrva (silma).
Aga mis mind tõeliselt ja aina hullemini häirib, on komme igal pool “oma” asemel “enda” kasutada. Nt mis teile enda mehe juures meeldib; läksin koju ja andsin enda lapsele süüa; võtsin enda kotist koduvõtmed vms. Ja küsimus pole rõhutamises enda vs kellegi teise. Just hiljuti lugesin FBst kellegi postitatud juttu, mis kubises neist “ennastest”, aga kuna jutus oli hoopis teine (sügavam) point, jäi kommenteerimata. Aga lugu oli mehest, kes laimas “enda” naabrimeest, kuid tollel õnnestus kohtus siiski “enda” süütust tõestada.

+3
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 204 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Nõmedad (moe)sõnad