Esileht Ajaviite- ja muud jutud Nõmedad (moe)sõnad

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 195 )

Teema: Nõmedad (moe)sõnad

Postitas:
apunane

Puhas rõõm hakkab hääbuma, aga asemele on tulnud olge hoitud. Nagu kõik oleksid mingid kirikuõpetajad või jeesus kristused.
Kõik need pooltühjad ja pooltäis tassid ja oma tassikesed.
Kusjuures poeg, 20-aastane, räägib puhast eesti keelt, toppimata mingeid inglisekeelseid sõnu vahele, aga pensionil olev ema on hakanud võikutama jms.

+20
0
Please wait...

Postitas:
Agathe

Tuttav varakeskealine paar pidi õudusest selili kukkuma, kui ma nende jutu peale, et võtsid kutsika, küsisin – kas koer on emane või isane. Naine peaaegu hakkas nende algklassiealise tütre kõrvu katma sellise jõhkruse peale ning saatis mulle noomiva pilgu. Vastuse sain ka. “Kutsa on emmene. Tahtsime issist kutsat, aga issised olid juba bronnitud”.
Ma ei tea, kas see just moevärk on, aga hiljemgi hakkasin tähele panema, et igasugune topakas üle võlli ninnu-nännu on maad võtmas. Isegi üks teenindusfirma küsis minult, et kas soovin arveid elektrooniliste või paberkirjaKESTEGA.

+16
-4
Please wait...

Postitas:
kuvalda

natu- sõna natuke asemel, täiskasvanute kõnepruugis

+8
0
Please wait...

Postitas:
paadund perekoolik

Tahan seda endale. Tahan seda omale. Kumb neist paremini kõlab?

Sa räägid aiaaugust. ‘Tahtsin seda endale’ on õige variant, kuid sinu tsiteeritud käo näited on õiged: andsin oma lapsele süüa, võtsin oma kotist võtmed, laimas oma naabrimeest. Kui sa ei tee neil laustel vahet ja ei saa aru, miks kord on enda ja kord oma, siis ei ole sul keelevaistu.

Polegi ju tsiteeritavat teksti kommenteerinud, vaid lisanud nüansi samal teemal.

Kui sa ei tee kirjapandul vahet, siis niisama prääkusuda on nadi.

Endal imelik pole või? Oma purtsatused võid vabalt endale hoida!

Tubli, viimases lõigus kasutad mõlemat sõna õigesti! Lisan veel nüansse: kumb kõlab paremini, kas “omast kogemusest” või “endast kogemusest”? Kas “omaenese” või “endaenese”? Kas “otse ja omadega” või “otse ja ennastega”?

Sõna “oma” ei peagi põhisõnaga kuidagi ühildama, õige on öelda ka “oma kogemusest”, “oma valikul”; “enda” puhul on sama, seega kõik su näited ei päde. “Otse ja omadega” on üldse kinnistunud väljend, loomulikult ei saa seak midagi asendada.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kerstin84

Üldse esto-english on lausetes täiesti jube. Kuulsin ükspäev – ma prolly preppin omale lunchi kaasa või võtan midagi takeaway’st. No mis asja? Seda ütles üks 30-aastane turundaja. Igale poole topitakse eesti keelses käändes ingliskeelseid sõnu, mis kokkuvõttes kõlab nagu la-la-la keel.

+16
-1
Please wait...

Postitas:
K4gu

Üldse esto-english on lausetes täiesti jube. Kuulsin ükspäev – ma prolly preppin omale lunchi kaasa või võtan midagi takeaway’st. No mis asja? Seda ütles üks 30-aastane turundaja. Igale poole topitakse eesti keelses käändes ingliskeelseid sõnu, mis kokkuvõttes kõlab nagu la-la-la keel.

On jube ja nutma ajab.

+9
0
Please wait...

Postitas:
mii

Kas just sõnad, aga lühendid nö ja ala, mida paljud inimesed täiesti mõõdutundetult enda kirjutatud teksti topivad.

Näiteks: tegin endale mingi ala lõunavõiku, aga see kukkus nö maha. Ostsin oma lapsele nö lasteaiakombeka ala didrikson. 

Võibolla need näited ei ole väga õnnestunud, aga kui kasvõi ükski inimene loeb ja saab aru, et neid lühendeid ei ole mõtet kasutada, on mu süda rahul. Võileib ei ole nö võileib, ta ongi päriselt võileib ja kombekas ei ole ala õuekombekas ega aladidrikson.

Päriselt, mitte kuskil tekstis ei ole õigustatud lühendite nö ja ala kasutamine. Need on parasiitlühendid.

 

+14
-2
Please wait...

Postitas:
K4gu

Kas just sõnad, aga lühendid nö ja ala, mida paljud inimesed täiesti mõõdutundetult enda kirjutatud teksti topivad.

Näiteks: tegin endale mingi ala lõunavõiku, aga see kukkus nö maha. Ostsin oma lapsele nö lasteaiakombeka ala didrikson.
Päriselt, mitte kuskil tekstis ei ole õigustatud lühendite nö ja ala kasutamine. Need on parasiitlühendid.

Parasiitsõnu on palju ja mitmesuguseid, päris vaba pole neist keegi, “nö” on eestikeelsena isegi veel talutav, “ala” on jabur toorlaen, samamoodi nagu “aka”, mida samuti kuritarvatakse.

Lähen nutan edasi.

+7
0
Please wait...

Postitas:
hunden

Kreatiivne on sõna, mis mul judinaid tekitab. Meil on eesti keeles väga ilus sõna – loominguline!

+13
0
Please wait...

Postitas:
Montserrat

Tuttav varakeskealine paar pidi õudusest selili kukkuma, kui ma nende jutu peale, et võtsid kutsika, küsisin – kas koer on emane või isane. Naine peaaegu hakkas nende algklassiealise tütre kõrvu katma sellise jõhkruse peale ning saatis mulle noomiva pilgu. Vastuse sain ka. “Kutsa on emmene. Tahtsime issist kutsat, aga issised olid juba bronnitud”.

Ei ole olemas! (Loodetavasti see väljend ei käi siin kellelegi närvidele.)

Kui nad veel teaks, et saarte murretes öeldakse naisterahva ja meesterahva kohta emane ja isane inimene. Tänapäeval küll veel naljatamisi meenutatakse sellist kõnepruuki (“Ostsin endale mönusad isase inimese kummikud”), aga ükski saarlane nende sõnade peale igal juhul kulmu ei kergita.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Seliiina

Tuttav varakeskealine paar pidi õudusest selili kukkuma, kui ma nende jutu peale, et võtsid kutsika, küsisin – kas koer on emane või isane. Naine peaaegu hakkas nende algklassiealise tütre kõrvu katma sellise jõhkruse peale ning saatis mulle noomiva pilgu. Vastuse sain ka. “Kutsa on emmene. Tahtsime issist kutsat, aga issised olid juba bronnitud”.

Ei ole olemas! (Loodetavasti see väljend ei käi siin kellelegi närvidele.) Kui nad veel teaks, et Saarte murretes öeldakse naisterahva ja meesterahva kohta emane ja isane inimene. Tänapäeval küll veel naljatamisi meenutatakse sellist kõnepruuki (“Ostsin endale mönusad isase inimese kummikud”), aga ükski saarlane nende sõnade peale igal juhul kulmu ei kergita.

Ma olen kohutavalt soovaenulik, aga mul mõned viletsasti töötavad asjad ka emased- “see juhe on nii emane, ei anna ühendust”, ükskord sain sõbranna käest võtta, miks ma nii diskrimineerivat juttu ajan (mitte laustõsiselt muidugi). Eks see ole murdepäritolu. Pistikud on ka meil emased ja isased, aga seda on vist töömeestel nad ikka 🙂

Telo ja võiku ja mähku on võehh, aga ma vist päris moesõnu enam ei teagi, olen juba liiga vana 🙂 Muidugi on selliseid teemasid siin kümneid ja leiavad alati sooja vastuvõtu ja palju vastuseid, mis kõik kellelegi ei meeldi. “Telo” on alati esikümnes, lapse suust kannatan veel ära, aga nii rääkiv täiskasvanu jätab infantiilse mulje.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
BellaBee

Tuttav varakeskealine paar pidi õudusest selili kukkuma, kui ma nende jutu peale, et võtsid kutsika, küsisin – kas koer on emane või isane. Naine peaaegu hakkas nende algklassiealise tütre kõrvu katma sellise jõhkruse peale ning saatis mulle noomiva pilgu. Vastuse sain ka. “Kutsa on emmene. Tahtsime issist kutsat, aga issised olid juba bronnitud”.

Ma ei tea, kas see just moevärk on, aga hiljemgi hakkasin tähele panema, et igasugune topakas üle võlli ninnu-nännu on maad võtmas. Isegi üks teenindusfirma küsis minult, et kas soovin arveid elektrooniliste või paberkirjaKESTEGA.

õudusest sellili kukkuma?

kõik teavad ju, et on emased ja isased loomad?

pole seda emmesed-issised kordagi kuulnud loomade puhul.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Chary

“Ikkagist” “ikkagi” asemel on väga imelik ja häiriv sõna mida nii paljud kasutavad.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Alfa

Päriselt, mitte kuskil tekstis ei ole õigustatud lühendite nö ja ala kasutamine.

Oota nüüd. MITTE KUSKIL (st korrektne oleks kirjutada ‘kusagil’, mitte ‘kuskil’) TEKSTIS ei ole nende lühendite kasutamine õigustatud? Kus neid siis kasutada tohib sinu meelest? Või sa mõtled, et ‘ala’ on valesti kirjutatud või mida? Mis on valesti ‘nö’ puhul?

Palun näiteid, kus neid lühendeid on korrektne kasutada. Tänan.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
paadund perekoolik

“Ikkagist” “ikkagi” asemel on väga imelik ja häiriv sõna mida nii paljud kasutavad.

Ka “muidugist” ja “jällegist”. On jah häiriv, jätab kõnelejast harimata maaka mulje.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
lehmalellepoeg

Papud, beebsu, titabeebi, ripsud. Päikest.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
ninja

Papud, beebsu, titabeebi, ripsud. Päikest.

Väsimiseni on neid näiteid juba kuuldud/nähtud.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
lehmalellepoeg

Papud, beebsu, titabeebi, ripsud. Päikest.

+ Imeline.

Siiras kaastunne(et kui lihtsalt kaastunne öelda, siis see on ebasiiras?).

Vaksima, vaxima(eranditult ühte tüüpi grupp inimesi hetkel, kes sõnas “vaktsineerimine” millegipärast tähti muudab).

Ürgne naiselikkus, väenaised, jumalannad jne.

 

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Wanda

Päriselt, mitte kuskil tekstis ei ole õigustatud lühendite nö ja ala kasutamine.

Oota nüüd. MITTE KUSKIL (st korrektne oleks kirjutada ‘kusagil’, mitte ‘kuskil’) TEKSTIS ei ole nende lühendite kasutamine õigustatud? Kus neid siis kasutada tohib sinu meelest? Või sa mõtled, et ‘ala’ on valesti kirjutatud või mida? Mis on valesti ‘nö’ puhul?

Palun näiteid, kus neid lühendeid on korrektne kasutada. Tänan.

Ma ei ole see, keda tsiteerid, aga sõna “kuskil” on täiesti olemas ja lubatud kasutada. Nö ja a la (tõsi, a-le paneksin katuse peale) koha pealt olen nõus. Need on ka täiesti korrektsed lühendid ja võib tekstis kasutada.

+3
0
Please wait...

Postitas:
lehmalellepoeg

Papud, beebsu, titabeebi, ripsud. Päikest.

Väsimiseni on neid näiteid juba kuuldud/nähtud.

Jah? Sest lugesin just terve teema läbi ja papud vist oli ühe korra, beebsut  ja titabeebit ei märganud üldse. Ripsud vist ka paar korda. Küsiti, et mis on nõme. Ja need on minu meelest nõmedad. Nii et nii ma ka vastasin. Sry, kui tunned end puudutatuna, saan aru, et ise vist meeldib kasutada neid sõnu, kui selline reageering?

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kathryyne

Tuttav varakeskealine paar pidi õudusest selili kukkuma, kui ma nende jutu peale, et võtsid kutsika, küsisin – kas koer on emane või isane. Naine peaaegu hakkas nende algklassiealise tütre kõrvu katma sellise jõhkruse peale ning saatis mulle noomiva pilgu. Vastuse sain ka. “Kutsa on emmene. Tahtsime issist kutsat, aga issised olid juba bronnitud”.

Ei ole olemas! (Loodetavasti see väljend ei käi siin kellelegi närvidele.)

Kui nad veel teaks, et Saarte murretes öeldakse naisterahva ja meesterahva kohta emane ja isane inimene. Tänapäeval küll veel naljatamisi meenutatakse sellist kõnepruuki (“Ostsin endale mönusad isase inimese kummikud”), aga ükski saarlane nende sõnade peale igal juhul kulmu ei kergita.

Mis on Saarte murre?

Mina tean vaid Saareste sônaraamatut, miite Saarte.

 

0
-9
Please wait...

Postitas:
ninja

Papud, beebsu, titabeebi, ripsud. Päikest.

Väsimiseni on neid näiteid juba kuuldud/nähtud.

Jah? Sest lugesin just terve teema läbi ja papud vist oli ühe korra, beebsut ja titabeebit ei märganud üldse. Ripsud vist ka paar korda. Küsiti, et mis on nõme. Ja need on minu meelest nõmedad. Nii et nii ma ka vastasin. Sry, kui tunned end puudutatuna, saan aru, et ise vist meeldib kasutada neid sõnu, kui selline reageering?

Neid teemasid on varemgi olnud. Mainitud sõnad on minu meelest ka nõmedad ja seetõttu ei pea ka vahalikuks neid igas jumala nõmesõnateemas esile tuua.

+2
-8
Please wait...

Postitas:
jaanuaris

Imearmas

+2
-1
Please wait...

Postitas:
lehmalellepoeg

Papud, beebsu, titabeebi, ripsud. Päikest.

Väsimiseni on neid näiteid juba kuuldud/nähtud.

Jah? Sest lugesin just terve teema läbi ja papud vist oli ühe korra, beebsut ja titabeebit ei märganud üldse. Ripsud vist ka paar korda. Küsiti, et mis on nõme. Ja need on minu meelest nõmedad. Nii et nii ma ka vastasin. Sry, kui tunned end puudutatuna, saan aru, et ise vist meeldib kasutada neid sõnu, kui selline reageering?

Neid teemasid on varemgi olnud. Mainitud sõnad on minu meelest ka nõmedad ja seetõttu ei pea ka vahalikuks neid igas jumala nõmesõnateemas esile tuua.

Siis ära too. Mina ei tea kõiki teemasid, mis siin tehakse ja ei loe iga postitust.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Triin265

Teemast pisut kõrvale kaldudes, siis mina olen märganud, et mõned inimesed teavad asju valesti, aga kipuvad teisi parandama.

Näiteks, mul on ülemus, kes keelab klientidega suhtlemisel kasutada sõna “oma”, sest väidetavalt sellist sõna ei ole olemas. Näiteks, ma ei tohi klienti juhendades öelda, et palun sisestage “oma” parool… Tema väitel on õige öelda, et palun sisestage “enda” parool…

Samuti on tema arvates vale sõna “venelane”. Õige on öelda “vene rahvusest inimene” või “vene keelt kõnelev inimene”. Saan aru, et teatud kontkestis öelduna võib sõna “venelane” tõesti olla halvustava maiguga, aga tema arvates on selle sõna kasutamine alati ja igas olukorras vale.

Perekoolist loen, et väljend “kuritegu sooritama” on täiesti vale. Saan aru, miks mõni seda valeks peab, sest sooritamine on nagu püüd midagi hästi teha, nagu hea tulemuse poole püüdlemine. Tegelikult on “kuriteo sooritamine” igati korrektne väljend ja ka ajakirjanduses ning kohtus laialt kasutusel.

Siin teemas vaatan, et kellegi arvates ei ole olemas sõna “kuskil”. No kuidas ei ole?

+13
0
Please wait...

Postitas:
karusmarikarvane

emmene ja issine on vist selle paarikese omalooming, pole ise kunagi kuulnud:)  Pidev koerajalutaja, ja võõra kutsaga kohtudes pigem küsitakse pigem, et kas on poiss või tüdruk.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Montserrat

Päriselt, mitte kuskil tekstis ei ole õigustatud lühendite nö ja ala kasutamine.

Oota nüüd. MITTE KUSKIL (st korrektne oleks kirjutada ‘kusagil’, mitte ‘kuskil’) TEKSTIS ei ole nende lühendite kasutamine õigustatud? Kus neid siis kasutada tohib sinu meelest? Või sa mõtled, et ‘ala’ on valesti kirjutatud või mida? Mis on valesti ‘nö’ puhul?

Palun näiteid, kus neid lühendeid on korrektne kasutada. Tänan.

Ma ei ole see, keda tsiteerid, aga sõna “kuskil” on täiesti olemas ja lubatud kasutada. Nö ja a la (tõsi, a-le paneksin katuse peale) koha pealt olen nõus. Need on ka täiesti korrektsed lühendid ja võib tekstis kasutada.

Kas on korrektne või mitte, saab vaadata ÕSist. Või Sõnaveeb isegi praegu on veel parem koht. Sõna kuskil juures nt on seal kirjas, et kõnekeelne, st mitte päris “korrektne” on seda kasutada tähenduses ‘mitte päris täpselt, ligilähedaselt”. Kohatähenduse puhul ei ole midagi ebakorrektset. Üldiselt korralik keeletoimetaja, kui ta just raudkindlalt mingit sõnaraamatuartiklit peast ei tea, vaatab järele, enne kui valena tunduvat sõnavormi parandama hakkab: äkki on see ikkagi lubatud, mis siis, et ise nii ei räägi.

Mis puutub lühenditesse n-ö (või , mulle meeldib sidekriipsuga rohkem) ja à la, siis need on vajalikud tõesti üsna harva. Seletussõnaraamatus nt: “à lasama laadi kui, sama moodi kui. Naeratus à la Mona Lisa.” Aga saab ju öelda ka “Mona Lisa moodi naeratus”. Sõnaveeb ütleb niiöelda kohta: “selline, mis pole päris ametlik või mis seatakse teatava kahtluse alla”. Päris igas lauses enamasti ju ei seata midagi kahtluse alla.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
maarjaline

kufi on väga võõras, aga võibolla harjub ära

0
-3
Please wait...

Postitas:
okei

Kopsukad, nomm (hea söögi kohta), kui jätakse “olen” vahelt ära – “ma nii põnevil”. Biiti jagama, deprekas, soll.

+4
-6
Please wait...

Postitas:
Belladon

Müügikuulutustes hakkab silma sõna super/supper. Igasugu liidetega siis, superilus, superpehme, superarmas jne.

igasugu beebsud, ripsud, nomnomid jne. Väga kole lugeda ja kuulata

+5
-1
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 195 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Nõmedad (moe)sõnad