Teema: Nõmedad (moe)sõnad
No kui nõmedatest sõnadest rääkida, siis esimesena tulevad meelde kõikvõimalikud numsikud ja musimopsud.
Ma sattusin korraks auto raadio keerama mingile kanalile, kus muusikapalade saatel tervitati oma “musut”, üks musu teise otsa. Ma ei ole päris reaalses elus mitte kunagi kuulnud, et inimesed räägiksid üksteisega selliste sõnadega, nagu seal saates tervitati, kahjuks ei jäänud meelde, mis kanalist see tuli. Hakkasin mõtlema, et mulle tunduks väga veider, kui minu täiskasvanud abikaasa kutsuks mind “musukeseks”.
Mind häirib sõnade “lumehelbeke”, “autist” ja “asperger” mõõdutundetu tarvitamine. Tundub, et mõni inimene nimetab niimoodi kõiki neid, kellest ta aru ei saa või kes on tema jaoks ebamugavad.
Mind häirib sõnade “lumehelbeke”, “autist” ja “asperger” mõõdutundetu tarvitamine. Tundub, et mõni inimene nimetab niimoodi kõiki neid, kellest ta aru ei saa või kes on tema jaoks ebamugavad.
Diagnoosidega vehkimine on üleüldse nõme. Näiteks “skisofreeniline olukord” – mida see üldse tähendama peaks?
Mind häirib sõnade “lumehelbeke”, “autist” ja “asperger” mõõdutundetu tarvitamine. Tundub, et mõni inimene nimetab niimoodi kõiki neid, kellest ta aru ei saa või kes on tema jaoks ebamugavad.
Väga nõus, mind häirivad samuti need massilised “lumehelveste määrajad”.
Kuna suguvõsas on puudega inimesi, siis seda sõna sõimusõnana kuulata on ka paha ja tundub nii ebaõiglane. Väga toredad inimesed on ja palju siiramad ja südamlikumad kui need, kes arutult seda sõimusõnana kasutavad.
Diagnooside kuritarvitamine on tõepoolest kohutav. Näiteks kasutatakse massiliselt nartsissisti nimetust oma vanemate kohta, kui nendega läbi ei saada või mehe kohta, kui too ei vasta teatud ootustele. Tundub, nagu oleks pool maailma nartsissiste täis, kuid tegelikult on tegemist lihtsalt kehva iseloomu/kehva läbisaamisega.
Lisan veel siia “taun”- selle ütleja on ise veel õelam ja lollim, kui downi sündroomiga inimesed kunagi olla saaks.
Väljend “haara mugavalt kaasa”
Ma sattusin korraks auto raadio keerama mingile kanalile, kus muusikapalade saatel tervitati oma “musut”, üks musu teise otsa.
Mis sa nüüd 🙂 Paljudel on hoopis kallad – palataliseeritud l-häälikuga. Needsamad, kes sünnitavad oma maiselt proletaarse päritolu kiuste printsesse ja inglikesi.
Lisan veel siia “taun”- selle ütleja on ise veel õelam ja lollim, kui downi sündroomiga inimesed kunagi olla saaks.
Tahtsin just sama öelda. Mind tohutult häirib sõna “taun” kasutamine. Mu tutvusringkonnas on üks laps, kes on downi sündroomiga. Ta on väga armas ja südamlik poiss. Väga hea laps, kes alati naeratab.
Lihtsalt nõme on iseloomustada nõmedaid ja vastikuid inimesi selle sõnaga. Nii palju, kui mina tean ei ole downid kunagi sellised.
Ma sattusin korraks auto raadio keerama mingile kanalile, kus muusikapalade saatel tervitati oma “musut”, üks musu teise otsa.
Mis sa nüüd 🙂 Paljudel on hoopis kallad – palataliseeritud l-häälikuga. Needsamad, kes sünnitavad oma maiselt proletaarse päritolu kiuste printsesse ja inglikesi.
Sellistes peredes on veel printsid, hurmurid ja südametemurdjad.
Hurmur on tõeliselt rõve sõna.
Hurmur on tõesti päris kole! Kohe üldse ei meeldi ka mugavusest/moest tulenevad õnnesoovid stiilis “põ” ja kõik.
Väljend “haara mugavalt kaasa”
No siin Perekoolis ju vahetpidamata käod lippavad poest läbi, haaravad midagi riiulilt kaasa ja kodus viskavad selle asja pannile või ahju.
Ja suvel lippavad kõik käod kodus paljalt ringi. Mõned ka silkavad, ei lippa.
Väljend “haara mugavalt kaasa”
No siin Perekoolis ju vahetpidamata käod lippavad poest läbi, haaravad midagi riiulilt kaasa ja kodus viskavad selle asja pannile või ahju.
Ja suvel lippavad kõik käod kodus paljalt ringi. Mõned ka silkavad, ei lippa.
See-eest gripihooajal on terve pere siruli maas.
Väljend “haara mugavalt kaasa”
No siin Perekoolis ju vahetpidamata käod lippavad poest läbi, haaravad midagi riiulilt kaasa ja kodus viskavad selle asja pannile või ahju.
Ja suvel lippavad kõik käod kodus paljalt ringi. Mõned ka silkavad, ei lippa.
Kui igav oleks keel, kui selliseid metafoore ei kasutataks!
Meie abikaasaga oleme niisugune
keskealine paar, kes kutsuvad üksteist musiks või musikeseks:):)
Aga ära on tüüdanud populaarsed väljendid: mind kõnetas see film..
teen tööampse..
keskealine paar, kes kutsuvad üksteist musiks või musikeseks:):)
Kui tohib küsida, kas te teete seda omavahel olles ja kitsas sõprade seltskonnas? Või ütled sa tööl ka ülemusele, et ma homme hilinen veidi, pean musikesel lennujaamas vastas käima. See muidugi on näide, seetõttu vastus võiks mitte olla stiilis, et sul ei ole ülemust, sa ei hiline ja musike ei lenda või musi saab ise taksoga.
Jõledad moesõnad on “peavoolumeedia”, “coaching”, “kõnetama”. Üks sugulane armastab kasutada väljendit: “see ei räägi minuga” selle kohta, kui teda miski ei “kõneta” 😀 piisavalt, et tema tähelepanu või huvi köita.
Kui tohib küsida, kas te teete seda omavahel olles ja kitsas sõprade seltskonnas? Või ütled sa tööl ka ülemusele, et ma homme hilinen veidi, pean musikesel lennujaamas vastas käima. See muidugi on näide, seetõttu vastus võiks mitte olla stiilis, et sul ei ole ülemust, sa ei hiline ja musike ei lenda või musi saab ise taksoga.
Ma oma täiskasvanud poegi kutsun ka musirulliks ja tibupojaks. Ja kui tuju on, siis täiesti avalikult 😀 Poleks selle peale tulnudki, et see on midagi häbiväärset.
Ja oma koeraga ma tihti ninnu-nännutan. Räägin temaga titakeeles ja ninnu-nännu häälega.
Ärge pange pahaks! 😀
No siin Perekoolis ju vahetpidamata käod lippavad poest läbi, haaravad midagi riiulilt kaasa ja kodus viskavad selle asja pannile või ahju.
Ja lõpuks LENDAB prügikasti. Kõike ikka hoogsalt.
“üle laskma” – no kuidas, palun?!
Kui tohib küsida, kas te teete seda omavahel olles ja kitsas sõprade seltskonnas? Või ütled sa tööl ka ülemusele, et ma homme hilinen veidi, pean musikesel lennujaamas vastas käima. See muidugi on näide, seetõttu vastus võiks mitte olla stiilis, et sul ei ole ülemust, sa ei hiline ja musike ei lenda või musi saab ise taksoga.
Ma oma täiskasvanud poegi kutsun ka musirulliks ja tibupojaks. Ja kui tuju on, siis täiesti avalikult 😀 Poleks selle peale tulnudki, et see on midagi häbiväärset.
Ja oma koeraga ma tihti ninnu-nännutan. Räägin temaga titakeeles ja ninnu-nännu häälega.
Ärge pange pahaks! 😀
Ma pole öelnud, et minu meelest on see häbiväärne. Paljud pered räägivad omavahel kas pereringis või paremate sõprade kitsas ringis hellitusnimedega, nii sageli meiegi. Lihtsalt küsisin, kas ta kutsub oma meest musikeseks ainult omavahel rääkides või ka võõrastega temast kui kolmandast isikust rääkides. Näiteks, et kas sina oma pojast kolleegiga rääkides rääkides ütled, et musirull hakkab mul kergelt kiilaks minema.
Mul oli kord poolasotsiaalist üürnik, kelle sõnavaras olid väljendid: “piistu panema”. Kui üüriraha järele küsisin, siis ütles mulle, et tal pole “sentigi perse lüüa”, mis üüriraha ma veel temalt tahan? Nüüd ta töötab Soomes ehitajana ja kelgib, kuidas ta teenib 3 KEURi kuus.
Väljend “haara mugavalt kaasa”
No siin Perekoolis ju vahetpidamata käod lippavad poest läbi, haaravad midagi riiulilt kaasa ja kodus viskavad selle asja pannile või ahju.
Ja suvel lippavad kõik käod kodus paljalt ringi. Mõned ka silkavad, ei lippa.
Kui igav oleks keel, kui selliseid metafoore ei kasutataks!
Maitseasi, nagu kõik muugi. Mul poleks antud juhul veidi igavama keele vastu midagi.
Mul oli kord poolasotsiaalist üürnik, kelle sõnavaras olid väljendid: “piistu panema”. Kui üüriraha järele küsisin, siis ütles mulle, et tal pole “sentigi perse lüüa”, mis üüriraha ma veel temalt tahan? Nüüd ta töötab Soomes ehitajana ja kelgib, kuidas ta teenib 3 KEURi kuus.
Jumal tänatud, et on olemas inimesi, kelle keelekasutus on kõrgharidusest rikkumata. Mulle selline värvikas ja tahumatu keelekasutus väga meeldib.
Palju hullem on püüdlik peenutsemine ja haritlaste ning arstide keele järeleaimamine. Näiteks kui autismi kohta kasutatakse väljendit “spektrum”. No mis spektrum, ütle et on autist või et on autismispektris. Spektrum, kliinikum ja üldse kõik kõnekeelsed – um lõpulised väljendid on mingi puuladina keel.
Või siis müügikuulutustes nähtavad kirjeldused “antud särgil esineb topilisust” või “esineb kulumist”. No miks ei või kirjutada, et särk on pisut topiline või kulunud? Miks need topilisus ja kuluvus veel kellelegi esinema peavad?
Palju hullem on püüdlik peenutsemine ja haritlaste ning arstide keele järeleaimamine. Näiteks kui autismi kohta kasutatakse väljendit “spektrum”. No mis spektrum, ütle et on autist või et on autismispektris. Spektrum, kliinikum ja üldse kõik kõnekeelsed – um lõpulised väljendid on mingi puuladina keel.
Oled sa kindel, et sul midagi sassi pole läinud?
On olemas sõnad “asperger” ja “autismispekter”. Aga, et keegi ütleks autisti kohta “spektrum” pole ma küll mitte kunagi kuulnud.
Sõna “spektrum” on ka olemas, aga tähendab siiski midagi muud kui “autist”.
Tähenärija
Lähikontaktne – no mis see kontakt siis ise on? Või mis on kaugkontakt?
Palju hullem on püüdlik peenutsemine ja haritlaste ning arstide keele järeleaimamine. Näiteks kui autismi kohta kasutatakse väljendit “spektrum”. No mis spektrum, ütle et on autist või et on autismispektris. Spektrum, kliinikum ja üldse kõik kõnekeelsed – um lõpulised väljendid on mingi puuladina keel.
Oled sa kindel, et sul midagi sassi pole läinud?
On olemas sõnad “asperger” ja “autismispekter”. Aga, et keegi ütleks autisti kohta “spektrum” pole ma küll mitte kunagi kuulnud.
Sõna “spektrum” on ka olemas, aga tähendab siiski midagi muud kui “autist”.
Inglise keeles on on autism spectrum, eesti keeles autismispekter.
Aga ta vist mõtles seda, et inimesed kasutavad neid sõnu valesti. Arvatavasti ta on kuulnud, kuidas kellegi kohta öeldakse, et tal on spekter/spektrum või et ta on spektris/spektrumis, kui tegelikult on tahetud öelda autismispekter. Samamoodi on õudne, kui öeldakse, et keegi on asperger. Inimesel on Aspergeri sündroom, mitte ta ei ole ise diagnoos või Asperger, kelle järgi see on nime saanud.
Vihkan inglisekeelset väljendit “you could cut the tension with a knife” mis nüüd meile üle tulnud “pinget oleks saanud noaga lõigata” K. Lehis mingis saates hiljuti ütles seda. Jube.
#3932720: No siin Perekoolis ju vahetpidamata käod lippavad poest läbi, haaravad midagi riiulilt kaasa ja kodus viskavad selle asja pannile või ahju. Ja lõpuks LENDAB prügikasti. Kõike ikka hoogsalt.
Mul on suuri raskusi aru saamisega, mis häda inimestel sünonüümidega on. Siin on seda vingu tihtipeale. Kas tõesti on nii raske nüansivahest aru saada või tahategi, et muid tegusõnu pea “käisin, võtsin, panin” ei tohi olemas olla? See oleks ju mingi kuivikukeel. Või te siiralt ei saa aru, mida tahetakse öelda? Kui kasutada juba päris piltlikke väljendeid (“hambad ristis” on siin kurikuulus), siis mõned lausa hulluvad.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.