Esileht Ajaviite- ja muud jutud Nõmedad (moe)sõnad

Näitan 25 postitust - vahemik 151 kuni 175 (kokku 175 )

Teema: Nõmedad (moe)sõnad

Postitas:
Punkar

No kui nõmedatest sõnadest rääkida, siis esimesena tulevad meelde kõikvõimalikud numsikud ja musimopsud.

Ma sattusin korraks auto raadio keerama mingile kanalile, kus muusikapalade saatel tervitati oma “musut”, üks musu teise otsa. Ma ei ole päris reaalses elus mitte kunagi kuulnud, et inimesed räägiksid üksteisega selliste sõnadega, nagu seal saates tervitati, kahjuks ei jäänud meelde, mis kanalist see tuli. Hakkasin mõtlema, et mulle tunduks väga veider, kui minu täiskasvanud abikaasa kutsuks mind “musukeseks”.

 

+9
-3
Please wait...

Postitas:
andrea

Mind häirib sõnade “lumehelbeke”, “autist” ja “asperger” mõõdutundetu tarvitamine. Tundub, et mõni inimene nimetab niimoodi kõiki neid, kellest ta aru ei saa või kes on tema jaoks ebamugavad.

+19
0
Please wait...

Postitas:
okei

Mind häirib sõnade “lumehelbeke”, “autist” ja “asperger” mõõdutundetu tarvitamine. Tundub, et mõni inimene nimetab niimoodi kõiki neid, kellest ta aru ei saa või kes on tema jaoks ebamugavad.

Diagnoosidega vehkimine on üleüldse nõme. Näiteks “skisofreeniline olukord” – mida see üldse tähendama peaks?

+5
0
Please wait...

Postitas:
LiseteM

Manifesteerima

+3
-2
Please wait...

Postitas:
apunane

Mind häirib sõnade “lumehelbeke”, “autist” ja “asperger” mõõdutundetu tarvitamine. Tundub, et mõni inimene nimetab niimoodi kõiki neid, kellest ta aru ei saa või kes on tema jaoks ebamugavad.

Väga nõus, mind häirivad samuti need massilised “lumehelveste määrajad”.
Kuna suguvõsas on puudega inimesi, siis seda sõna sõimusõnana kuulata on ka paha ja tundub nii ebaõiglane. Väga toredad inimesed on ja palju siiramad ja südamlikumad kui need, kes arutult seda sõimusõnana kasutavad.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
mii

Diagnooside kuritarvitamine on tõepoolest kohutav. Näiteks kasutatakse massiliselt nartsissisti nimetust oma vanemate kohta, kui nendega läbi ei saada või mehe kohta, kui too ei vasta teatud ootustele. Tundub, nagu oleks pool maailma nartsissiste täis, kuid tegelikult on tegemist lihtsalt kehva iseloomu/kehva läbisaamisega.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Seliiina

Lisan veel siia “taun”- selle ütleja on ise veel õelam ja lollim, kui downi sündroomiga inimesed kunagi olla saaks.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kriizu

Väljend “haara mugavalt kaasa”

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Agathe

Ma sattusin korraks auto raadio keerama mingile kanalile, kus muusikapalade saatel tervitati oma “musut”, üks musu teise otsa.

Mis sa nüüd 🙂 Paljudel on hoopis kallad – palataliseeritud l-häälikuga. Needsamad, kes sünnitavad oma maiselt proletaarse päritolu kiuste printsesse ja inglikesi.

+11
-3
Please wait...

Postitas:
Wanda

Lisan veel siia “taun”- selle ütleja on ise veel õelam ja lollim, kui downi sündroomiga inimesed kunagi olla saaks.

Tahtsin just sama öelda. Mind tohutult häirib sõna “taun” kasutamine. Mu tutvusringkonnas on üks laps, kes on downi sündroomiga. Ta on väga armas ja südamlik poiss. Väga hea laps, kes alati naeratab.

Lihtsalt nõme on iseloomustada nõmedaid ja vastikuid inimesi selle sõnaga. Nii palju, kui mina tean ei ole downid kunagi sellised.

+9
0
Please wait...

Postitas:
kassike123

Ma sattusin korraks auto raadio keerama mingile kanalile, kus muusikapalade saatel tervitati oma “musut”, üks musu teise otsa.

Mis sa nüüd 🙂 Paljudel on hoopis kallad – palataliseeritud l-häälikuga. Needsamad, kes sünnitavad oma maiselt proletaarse päritolu kiuste printsesse ja inglikesi.

Sellistes peredes on veel printsid, hurmurid ja südametemurdjad.
Hurmur on tõeliselt rõve sõna.

+6
0
Please wait...

Postitas:
kadri97

Hurmur on tõesti päris kole! Kohe üldse ei meeldi ka mugavusest/moest tulenevad õnnesoovid stiilis “põ” ja kõik.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Alfa

Väljend “haara mugavalt kaasa”

No siin Perekoolis ju vahetpidamata käod lippavad poest läbi, haaravad midagi riiulilt kaasa ja kodus viskavad selle asja pannile  või ahju.

Ja suvel lippavad kõik käod kodus paljalt ringi. Mõned ka silkavad, ei lippa.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
kassike123

Väljend “haara mugavalt kaasa”

No siin Perekoolis ju vahetpidamata käod lippavad poest läbi, haaravad midagi riiulilt kaasa ja kodus viskavad selle asja pannile või ahju.

Ja suvel lippavad kõik käod kodus paljalt ringi. Mõned ka silkavad, ei lippa.

See-eest gripihooajal on terve pere siruli maas.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Wanda

Väljend “haara mugavalt kaasa”

No siin Perekoolis ju vahetpidamata käod lippavad poest läbi, haaravad midagi riiulilt kaasa ja kodus viskavad selle asja pannile või ahju.

Ja suvel lippavad kõik käod kodus paljalt ringi. Mõned ka silkavad, ei lippa.

Kui igav oleks keel, kui selliseid metafoore ei kasutataks!

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Revalia

Meie abikaasaga oleme niisugune

keskealine paar, kes kutsuvad üksteist musiks või musikeseks:):)

Aga ära on tüüdanud populaarsed väljendid:  mind kõnetas see film..

teen tööampse..

 

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Agathe

keskealine paar, kes kutsuvad üksteist musiks või musikeseks:):)

Kui tohib küsida, kas te teete seda omavahel olles ja kitsas sõprade seltskonnas? Või ütled sa tööl ka ülemusele, et ma homme hilinen veidi, pean musikesel lennujaamas vastas käima. See muidugi on näide, seetõttu vastus võiks mitte olla stiilis, et sul ei ole ülemust, sa ei hiline ja musike ei lenda või musi saab ise taksoga.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Wanda

Jõledad moesõnad on “peavoolumeedia”, “coaching”, “kõnetama”. Üks sugulane armastab kasutada väljendit: “see ei räägi minuga” selle kohta, kui teda miski ei “kõneta” 😀 piisavalt, et tema tähelepanu või huvi köita.

0
0
Please wait...

Postitas:
Wanda

Kui tohib küsida, kas te teete seda omavahel olles ja kitsas sõprade seltskonnas? Või ütled sa tööl ka ülemusele, et ma homme hilinen veidi, pean musikesel lennujaamas vastas käima. See muidugi on näide, seetõttu vastus võiks mitte olla stiilis, et sul ei ole ülemust, sa ei hiline ja musike ei lenda või musi saab ise taksoga.

Ma oma täiskasvanud poegi kutsun ka musirulliks ja tibupojaks. Ja kui tuju on, siis täiesti avalikult 😀 Poleks selle peale tulnudki, et see on midagi häbiväärset.

Ja oma koeraga ma tihti ninnu-nännutan. Räägin temaga titakeeles ja ninnu-nännu häälega.

Ärge pange pahaks! 😀

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Tahesara

No siin Perekoolis ju vahetpidamata käod lippavad poest läbi, haaravad midagi riiulilt kaasa ja kodus viskavad selle asja pannile või ahju.

Ja lõpuks LENDAB prügikasti. Kõike ikka hoogsalt.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kathryyne

“üle laskma” – no kuidas, palun?!

 

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Agathe

Kui tohib küsida, kas te teete seda omavahel olles ja kitsas sõprade seltskonnas? Või ütled sa tööl ka ülemusele, et ma homme hilinen veidi, pean musikesel lennujaamas vastas käima. See muidugi on näide, seetõttu vastus võiks mitte olla stiilis, et sul ei ole ülemust, sa ei hiline ja musike ei lenda või musi saab ise taksoga.

Ma oma täiskasvanud poegi kutsun ka musirulliks ja tibupojaks. Ja kui tuju on, siis täiesti avalikult 😀 Poleks selle peale tulnudki, et see on midagi häbiväärset.

Ja oma koeraga ma tihti ninnu-nännutan. Räägin temaga titakeeles ja ninnu-nännu häälega.

Ärge pange pahaks! 😀

Ma pole öelnud, et minu meelest on see häbiväärne. Paljud pered räägivad omavahel kas pereringis või paremate sõprade kitsas ringis hellitusnimedega, nii sageli meiegi. Lihtsalt küsisin, kas ta kutsub oma meest musikeseks ainult omavahel rääkides või ka võõrastega temast kui kolmandast isikust rääkides. Näiteks, et kas sina oma pojast kolleegiga rääkides rääkides ütled, et musirull hakkab mul kergelt kiilaks minema.

0
0
Please wait...

Postitas:
Wanda

Mul oli kord poolasotsiaalist üürnik, kelle sõnavaras olid väljendid: “piistu panema”. Kui üüriraha järele küsisin, siis ütles mulle, et tal pole “sentigi perse lüüa”, mis üüriraha ma veel temalt tahan? Nüüd ta töötab Soomes ehitajana ja kelgib, kuidas ta teenib 3 KEURi kuus.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Alfa

Väljend “haara mugavalt kaasa”

No siin Perekoolis ju vahetpidamata käod lippavad poest läbi, haaravad midagi riiulilt kaasa ja kodus viskavad selle asja pannile või ahju.

Ja suvel lippavad kõik käod kodus paljalt ringi. Mõned ka silkavad, ei lippa.

Kui igav oleks keel, kui selliseid metafoore ei kasutataks!

Maitseasi, nagu kõik muugi. Mul poleks antud juhul veidi igavama keele vastu midagi.

0
-5
Please wait...

Postitas:
mii

Mul oli kord poolasotsiaalist üürnik, kelle sõnavaras olid väljendid: “piistu panema”. Kui üüriraha järele küsisin, siis ütles mulle, et tal pole “sentigi perse lüüa”, mis üüriraha ma veel temalt tahan? Nüüd ta töötab Soomes ehitajana ja kelgib, kuidas ta teenib 3 KEURi kuus.

Jumal tänatud, et on olemas inimesi, kelle keelekasutus on kõrgharidusest rikkumata. Mulle selline värvikas ja tahumatu keelekasutus väga meeldib.

Palju hullem on püüdlik peenutsemine ja haritlaste ning arstide keele järeleaimamine. Näiteks kui autismi kohta kasutatakse väljendit “spektrum”. No mis spektrum, ütle et on autist või et on autismispektris. Spektrum, kliinikum ja üldse kõik kõnekeelsed – um lõpulised väljendid on mingi puuladina keel.

Või siis müügikuulutustes nähtavad kirjeldused “antud särgil esineb topilisust” või “esineb kulumist”. No miks ei või kirjutada, et särk on pisut topiline või kulunud? Miks need topilisus ja kuluvus veel kellelegi esinema peavad?

 

 

0
0
Please wait...

Näitan 25 postitust - vahemik 151 kuni 175 (kokku 175 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Nõmedad (moe)sõnad