Niisama nühkimist ja higistamist on seksis ikka väga vähe, kas Su mees eelmängu siis ei oska? Higistamine – no aga proovige siis talvel külmaga õues, jahedas vannis, vms. Miks magada ööriietega kui palavust, higistamist karta. Sinu jutus on midagi väga vastuolulist. Mees on ülipüüdlik aga sinuga seksida ei saa. Impo? Eesnäärme haigus? Mingi kehaline puue?
Sul on mingid Käod segamini. Olen see kägu, kes otsustas mehega enam mitte seksida, mees leppis ja jäi. Minu mees ise saaks minuga seksida suurepäraselt (või noh, vähemalt nagu mees ikka). See kägu, kelle mees ei tahtnud, oli mingi teine postitaja.
Miks ma peaks proovima õues lumes seksida, kui ma ei taha üldse kellegagi peale iseenda seksida? Miks ma peaksin 🙂
Mis puudutab seda, et miks see nii on ja kas mees ei tee eelmängu, siis ma püüan tuua näite. Proovime seda võtta kujundlikult, eks.
Sul on ülimugav, hea, ilus ja heade sõiduomadustega auto. Lisaks sa lausa jumaldad oma tööd. Sa oled näiteks 24 aastat vana. Igal hommikul istud sa oma täpselt sinu järgi kohandatud mugava auto rooli ja sõidad 30 minutit töökohale, mis sulle üliväga meeldib. Auto on ideaalne, lõhnab hästi, sõidab hästi…no aga see Tallinna linnaliiklus on tüütuvõitu. Ummikud, ajakulu. Sellest holimata naudid sa enamikul päevadest autosõitu ja veel enam seda hetke, kui jõuad oma unistuste töökohale. Sa tunned end töökohal kohaliku jumalannana, sa tead kõiki vastuseid ja oled seal hoitud.
Nii sõidad sa aastakümne. Ja veel ühe aastakümne. Auto – on nagu osa sinust. Hommikune töölesõiduprotsess ja õhtune kojusõit on kokku ikka 30+30 min sõitu ülimugavas autos. Muusika, valgus, iste, soojus, kõik sobib ja kõi on täiesti sinu. Mõnikord tüütab see ajakulu, seisakud ja muud seonduvad asjad ära, aga sa oled harjunud ja auto on ju nii hea. Mõnikord kohe üldse ei viitsiks sõita, aga tööle ju tahaks ning järelikult tuleb sõita. Mõnikord tahaks juba pärast tööd kodus, rannas või sõbranna pool olla – aga 30 minutit tuleb siis veel sõita ja suuresti kaasliiklejatest sõltuda.
Ühel päeval aga sa avastad autosse istudes, et vajud korraks mõttesse, keskendud ja kui silmad avad, oled oma töökohal. Punktis, kuhu jõudmisest sa iga päev unistad ja milleks sa need 30 minutit sõidad.
Sa avastad, et sul on imeline võime ruumis ringi paigutuda ilma, et selleks peaks pool tundi mugavas autos küll, aga siiski, liikluses aega kulutama. Sa saad pool tundi kauem magada. Sul puuduvad igasugused kaasliiklejate või autoga seonduvad probleemid. Mõnda aega sa kindlasti sõidad veel aegajalt autoga tööle, mitte ei teleporteeru. Auto on ju kallis ja hea, harjunud ju, mitte sõitmine on nagu tema hülgamine.
Ühel hetkel aga sa ilmselt saad aru, et milleks see liiklusärevus, autoga seonduvad mured, teiste liikluses osalejate vajadused/eelistused ja ajakulu ning otsustad edaspidi ainult teleporteeruda. Vähem jama, tulemus sama. Protsess autos oli küll 90% ulatuses meeldiv, aga kui sama igatsetud resultaadi saad vähemate probleemide, olematute ootamatuste ja 0 ajakuluga, siis kas sa sõidaksid ikka autoga? Või pisar silmis lükkaksid oma armsa auto garaaži? Või kohusetundest ikka sõidaksid temaga?
Ja ei maksa hakata sõnasabast kinni, et mees ei võrdu auto. Muidugi ei võrdu. Küsimuse all on ainult see, et miks peaks kohusetundest midagi tegema aeglasel ja mõneti problemaatilisel viisil, kui seda saab teha kiiremini, sama tulemusega ja ilma igasuguste probleemideta.
Mehel jääb ju valik, kas leppida või minna. Egoism? Puhtal kujul. Ma ise ka ei tahaks, et keegi minuga kohusetundest magaks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 23.08 18:53; 23.08 19:05; 24.08 10:44; 24.08 14:01; 24.08 20:27; 24.08 21:29; 25.08 09:22;