Teema: Nõmedad töökaaslased

Ma pole kunagi küsinud töökaaslastelt kus nad elavad, kas neil on kõik korras, kas nad auto peale tulla tahavad ja kas võin külla tulla vabal päeval. Sellised tänapäeval moodsad stampküsimused mulle ei meeldigi. Mul on põhimõte, et kui inimene ise minult midagi ootab, siis ta ütleb mulle seda täitsa ise ja ma ei peagi küsima. Kui ta ei ütle, järelikult polegi vajadust mul seda teada tema kohta.

#3574883:

Ma pole kunagi küsinud töökaaslastelt kus nad elavad, kas neil on kõik korras, kas nad auto peale tulla tahavad ja kas võin külla tulla vabal päeval. Sellised tänapäeval moodsad stampküsimused mulle ei meeldigi. Mul on põhimõte, et kui inimene ise minult midagi ootab, siis ta ütleb mulle seda täitsa ise ja ma ei peagi küsima. Kui ta ei ütle, järelikult polegi vajadust mul seda teada tema kohta.

Muidu nõus, aga see koju sõidutamise teema on asi, mida tagasihoidlikumad inimesed ei taha ise küsima tulla. Nii et kui ma kuulen, kuidas keegi kipub bussist maha jääma ja mul endal on ka samal ajal minek, siis ma ikka pakun.

Ainult et kuna ma ise olen küllaltki head füüsilises vormis inimene, siis ma ilmselt ei pakuks küüti 500 m kaugusele minevale kolleegile, kui ta just pole teadaolevalt liikumispuudega.

#3574892:

Kas need, kes mu teemaalgatust miinustavad, on ise keskealised mutid, kes tunnevad tungivat vajadust oma eraelu detaile piinliku täpsuseni avaldada?

saage aru, te olete tähtsusetud tolmukübemed!

Ei pea olema keskealised vaid ka nooremad, neid määgivaid lambaid jagub kõikjale ja igas vanuses.

#3574879:

#3572443:

Selle küsimuse peale ta oleks saanud vastata viisakalt “ei ole vaja, aitäh”. Nagu vastaksime mina või sina, kui ei taha. Selle asemel, et vastata “Ei ütle” ja demonstratiivselt külg keerata.

Oota, mis küsimuse?

Sina küsisid temalt: “Kus sa elad?”

Ja tema oleks pidanud vastama sellele: “Ei ole vaja, aitäh,”?

Kuidagi ebaloogiline.

Kui mina küsin mõnelt kolleegilt, kas ta tahab, et ma ta koju sõidutaksin, siis ma sõnastan selle just nii: “Kas ma viin su ära?”. Kui ta arvab, et see oleks hea mõte, siis ta ütleb, kuhu. Kui ei arva, siis polegi ju minu asi, kus ta elab. Või kuidas?

Ma ju kirjutasin, kuidas ma küsisin. Mine loe 🙂 Tsiteerin siis iseennast: “…kui tahad, äkki saan su ära visata, kus kus kandis sa elad?” Selle peale saaks vabalt vastata: ei, aitäh.

Pakkusin seetõttu et, nagu ka kirjutasin erandlikult pidin sõitma risti-rästi läbi terve linna ning ma teadsin raudselt,, et tema seda ei tea, seega ta ei teaks minult ka seda äraviimist küsida ise, kui ta tahaks 🙂

Lisaks püüdsin lihtsalt olla sõbralik ja abivalmis inimese vastu, kes isegi tere peale keeras pea kõrvale ja mingi tavalise argiküsimuse peale nagu: kas ma võin akna lahti teha, tegi vaikides käeseljaga sellise “tõmba lesta” lehvitava järsu iigutuse. Nüüd tuleb PK inimestest välja, et mina olin see ilge s**apea, julgesin teisele, keda palavus ilmselgelt kurnas, kojuviimist autoga.

500 m kaugusele, tegelikult natuke vähem, oli tal vaid bussile minna. Ma ju ei teadnud, kas peab äkki kesklinnas veel ümber istuma ja näiteks Nõmmele sõitma või on kesklinnas teine 450 m koduni. Äkki võtab tal kodutee ühistranspordiga ligi tund ja kaks bussi ning ma saaksin ta 20 minutiga koju.

Ei teadnud tõesti arvata, et nii paljusid solvaks, kui neile pakutakse, et ma saan su ära visata, kui soovid- Kui mina introverdina ei tunne ennast sellest sovatuna vaid suudaksin vabalt vastata, et ei, aitäh või jah, miks mitte – siis peaks iga normaalsuhtleja suutma sama. Te nagu tõesti keeraksite ka sellise pakkumise peale külje ja ütleksite: “ei ütle”? Ma loodan, et siis tõesti kunagi keegi teile sellist abi ei paku sest tõesti, ei osanud arvatagi,, et see on lausa massidele solvav pakkumine. Ise kavatsen küll inimestele abi pakkuda, kui näen, et saan aidata.

#3575300:

#3575292:
Ma ju kirjutasin, kuidas ma küsisin. Mine loe.

Sa kirjutasid, ma tsiteerin sind täpselt:

#3571805:
Küsisin temalt kunagi tööpäeva lõpul, et kus kandis elab (

Niisiis? Kuidas, mis loogika alusel saab just sellele küsimusele viisakalt: “Tänan, ei soovi” vastata?

Sa tsiteerid juppi ühest ja juppi teisest postitusest. Sina esitad minu küsimust ühest postitusest ja tema võimalikku vastust teisest postitusest.

Loe kenasti enne ründamist. Alustasingi abipakkumisest. Tsiteeerin uuesti iseennast: “Seepärast ka ainult ühe lausega küsisin, wt kui tahad, äkki saan su ära visata, kus kus kandis sa elad. Nägin ju, kuidas selle suve üle +25 kraadised ilmad teda kurnasid ja ta juba hommikul higisena ja lõõttsutades töööle saabus. Minu ja tema vahel oli alla kahe meetri töölaudadel. Selle küsimuse peale ta oleks saanud vastata viisakalt “ei ole vaja, aitäh”. ”

Ja KUI sa oleksid mõttega lugenud oleksid sa ka lugenud, et solvunud pole ma kuidagi, lihtsalt koomiline ja natuke kurb oli see tema kätea vehkimine ja tere peale selja keeramine. Alguses see ehmatas korraks kõik ära, me ei saanud aru mida me valesti oleme äteinud, et tere peale silmi pööritatakse, hiljem oli veidi kurb)naljakas. Ka see on eespool kirjas.

#3575306:

Nägin ju, kuidas selle suve üle +25 kraadised ilmad teda kurnasid ja ta juba hommikul higisena ja lõõttsutades töööle saabus.

Jah aga… Mis see sinu asi on?

Äkki ta tegi tervisesporti? Kust sa võtad õiguse nii vähese põhjal teise inimese suutmatuse või suutlikkuse kohta järeldusi teha?

#3575317:

#3575306:

Nägin ju, kuidas selle suve üle +25 kraadised ilmad teda kurnasid ja ta juba hommikul higisena ja lõõttsutades töööle saabus.

Jah aga… Mis see sinu asi on?

Äkki ta tegi tervisesporti? Kust sa võtad õiguse nii vähese põhjal teise inimese suutmatuse või suutlikkuse kohta järeldusi teha?

Lihtsalt pakkusin abi. Oleks saanud vastata “ei, aitäh, pole vaja”

15-cm tikk-kontsa peal ta muidugi vaevalt sporti tegi. Mis suutlikkus? Me kõik suudaksime ka -25 kraadiga lumetuisus kahe bussiga Lasnakalt Nõmmele sõita, aga inimene, kellel on auto ja kes sõidab niikuinii Nõmmele, võiks ju abi pakkuda või ei?

Pagan võtku, vastata saaks ju lisaks keeldumisele ka, et jah Nõmme kandis elan, läheksin Vabakal maha. Keegi ju ei küsinud majanumbrit ja korterinumbrit ega tänavatki. Nagu lapsed, tõepoolest 🙂

Abi kavatsen edaspidigi teistele pakkuda. Sinust saan ka muidugi aru, loodan, et keegi sulle ei paku. Lihtne.

Solvunud tõesti pole, kuidas ma saaksin aasta ühe parima nalja üle solvuda. Natuke õpetlik, natuke kaastunnet äratav ja koos taustsüsteemiga kohutavalt koomiline. Issanda loomaaed on kirju näidislugu missugune..