Esileht Pereelu ja suhted noored naised jätke palun meelde (varad)

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 153 )

Teema: noored naised jätke palun meelde (varad)

Postitas:
Kägu

Ju siis oma poolega saab, mitte kogu varaga.ja selles loos siis tema pool tema laste vahel.

Ja miks sa arvad, et nad abielus pole ja naine lastega võrdselt ei päri?

Aga ma mõtlesingi võrdselt. Siin seadusi tundvad inimesed on juba ka rääkinud. Naise osa ühisvara puhul ongi kogu varast pool. Ka siis, kui mees ja naine omavahel üldse testamenti ei tee, ikka on naine pool ja lapsed omavahel see teine pool.

Ja kui mees soovib testamenti teha, siis ta saabki seda vaid oma osale ehk poolele teha.

Abikaasat ta ju ilma jätta ei saa, elukaaslase saab ja täisealised lapsed saab ilma jätta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Abikaasat ta ju ilma jätta ei saa, elukaaslase saab ja täisealised lapsed saab ilma jätta.

Muidugi saab abikaasa ilma jätta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis teine lahendus oleks? Jagada terve maja kõigi sugulaste vahel ära ja need tülitsevad ikkagi end surnuks. Üks tahab elada, teine müüa, kes arveid maksab, kes vastutab jne.

Hakkas see teema huvitama mind ja nüüd muudkui aga kirjutan siin. Jah, just, maha müüa ja ära jagada on alati parim lahendus. Muidugi juhul, kui sellel pärijal ei ole just pärandaja suhtes olnud eelnevalt palju isiklikke teeneid, hooldamisi ja erilisi suhteid ja olukordi, kus nad on saanud mingil põhjusel teistest rohkem lähedasteks, just et on teda aidanud palju näiteks. Ja kõik see muu seltskond, pärija vanemad ja õed-vennad on sellest teadlikud ja pole ise lillegi liigutanud tolle vanaema heaks.
Või juhul, kui see teema ongi kõigile ammuilma teada ja asi lahti seletatud juba pärandaja eluajal.
Kui midagi sellist pole olnud ja lambist valib vanavanem ühe lapselapse välja, oma lastega, kes majas elavad, üldse rääkimata, siis on arulage olukord tõesti. Ja miks mitte rääkida siis rääkimata asi lahti pärast, et müüagi maha ja kõik saavad. Mis tüli siis enam olla saaks, mis lahenduse nad ise välja pakuksid siis?
Üldiselt on nii, et kes testamendi selliselt ühele sugulastest teeb, see on ju kirja pannud kaselle, kes teda matma peab, kelle raha eest ja kes hooldama enne surma, kui vaja peaks olema. Seda peaks ka siis pärija tegema. Meie neid asju ei tea.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie peres ongi nii. Isa pettis ema aastaid tagasi ja sellest suhtest sündis laps. Vanemad said aastate jooksul läbi suurte raskuste oma suhte kuidagi kokku lapitud ja isa on sellele lapsele algusest peale korralikult elatist maksnud. Meie, vanemate ühised lapsed, oleme nüüdseks juba täiskasvanud, aga “lisalaps” on varateismeline. Kui isaga peaks midagi juhtuma, oleks vanematekodu üks täieõiguslik seadusejärgne pärija see laps. Seega peaks ema meie kõigi lapsepõlvekodu maha müüma, et isa kõrvalhüppest sündinud lapsele tema osa välja maksta. Isa on vanas eas emotsionaalseks muutunud ja leiab, et kõik tema lapsed peaksid ka siis võrdsetes osades pärima kui see noorim on täisealiseks saanud. Mis tähendab, et ema kaotaks kodu igal juhul nagu sellest veel vähe oleks kui palju isa kõrvalsuhe meie tervele perele omal ajal (ja tegelikult siiani) haiget tegi.

No sama moodi tegi selline ilma sattumine sellele lisalapsele haiget ja ka temal on õigus, et tema isalt toetust ka varade näol saab, isa tähelepanu ja tuge on eraldi elanud laps niikuinii oma isalt vähem saanud. Pere puhul on paratamatu see, et kui üks keerab kärna, siis kogu pere kannatab. Alati ei olegi valida heade lahenduste vahel. On ainult halb ja veel halvem lahendus. Ei ole võimalik sigadusega hakkama saada nii, et keegi teine pereliige sellest ei kannata. Mehel on veidi võimalik oma lähedaste elu veidi kergemaks teha sellise stsenaariumi puhul soetades veel teine kinnisvara, nii, et oleks võimalik kogu tema vara jagamine viisil, kus eraldi elav poeg saab enda pärandi väärtuses väikese korteri näiteks ja ülejäänud koos kasvanud perele jääb maja jagada. Aga ega see ka ideaalne pole, sest kaks koos kasvanud last ju sellest majast saadavat tulu reaalselt ei näe, kui ema sinna sisse elama jääb. Aga selleks, et maja müüki läheks, ei pea üldse olema tegu abieluvälise lapsega. Oma lapsed võivad ka avastada, et mõistlik oleks maja, kus ema sees elab maha müüa, ema väiksemasse korterisse elama panna ja ise endale enda osast korteri laenu sissemaks saada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis teine lahendus oleks? Jagada terve maja kõigi sugulaste vahel ära ja need tülitsevad ikkagi end surnuks. Üks tahab elada, teine müüa, kes arveid maksab, kes vastutab jne.

Hakkas see teema huvitama mind ja nüüd muudkui aga kirjutan siin. Jah, just, maha müüa ja ära jagada on alati parim lahendus. Muidugi juhul, kui sellel pärijal ei ole just pärandaja suhtes olnud eelnevalt palju isiklikke teeneid, hooldamisi ja erilisi suhteid ja olukordi, kus nad on saanud mingil põhjusel teistest rohkem lähedasteks, just et on teda aidanud palju näiteks. Ja kõik see muu seltskond, pärija vanemad ja õed-vennad on sellest teadlikud ja pole ise lillegi liigutanud tolle vanaema heaks.

Või juhul, kui see teema ongi kõigile ammuilma teada ja asi lahti seletatud juba pärandaja eluajal.

Kui midagi sellist pole olnud ja lambist valib vanavanem ühe lapselapse välja, oma lastega, kes majas elavad, üldse rääkimata, siis on arulage olukord tõesti. Ja miks mitte rääkida siis rääkimata asi lahti pärast, et müüagi maha ja kõik saavad. Mis tüli siis enam olla saaks, mis lahenduse nad ise välja pakuksid siis?

Üldiselt on nii, et kes testamendi selliselt ühele sugulastest teeb, see on ju kirja pannud kaselle, kes teda matma peab, kelle raha eest ja kes hooldama enne surma, kui vaja peaks olema. Seda peaks ka siis pärija tegema. Meie neid asju ei tea.

miks peab kõike võrdselt jagama??? ei pea, igaüks võib oma varaga teha seda, mida ise tahab. ei pea kõik olema võrdne, inimesed on erinevad. mina ka ei tahaks oma vara jätta neile, kes end ise liigutada ja pingutada ei viitsi. pigem toetaks ettevõtlikke laps(elaps)i.
need lapsed, kes on jäänud oma vanematekoju elama, on saanud ju terve elu kellegi teise kodus muretult elada. mingil ajal võiks mõelda, et ka endal tuleks oma eluase muretseda. kui nüüd vanavanem pärandab oma vara usinaimale või armsamaile lapselapsele, siis oli see tema soov. kui ta tahtnuks, et kogu see pesakond seal edasi elab, siis oleks ta teinud vastava testamendi.
kusagil niisama sees elamine ei anna õigust selle vara peremeheks saada. kui oled saanud niigi suurem aosa oma elust kellegi teise pinnal elada, siis ole selle aja eest tänulik, mitte ära irise, et seda lõputult teha ei lastud

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oma lapsed võivad ka avastada, et mõistlik oleks maja, kus ema sees elab maha müüa, ema väiksemasse korterisse elama panna ja ise endale enda osast korteri laenu sissemaks saada.

Ma ei saa sellest aru.

Ega sellepärast, et isa suri, ei muutunud ema ebakompetentseks omaenda saatuse ja vara üle otsustama?
Ega selle pärast, et isa suri, ei muutunud ema ja isa ühine vara laste omaks, moraalses mõttes?

Seadus võib jah öelda teisiti, aga kas tegelikult ka leidub lapsi, kes arvavad, et kuna isa suri, siis kuulub osa isa (ja ühisvara puhul ka ema) varast moraalselt neile? Ema peab ju edasi elama, ta ei ole ju surnud, tal on moraalne õigus teha enda ja isa koos kogutud varaga mida ta tahab! Seda enam, et ta peab ju nüüd ennast üksi ülal pidama, ilma mehe palgata/pensionita. Mis see vanemate vara üldse lastesse puutub? Kui kunagi ka ema sureb, küll siis näeb, kas sealt midagi ka pärida jääb. Emal võib ju ees seista ka hooldekodu arvete tasumine jne.

Kas te siis ka, kui mõlemad vanemad on veel elus, käite nende taskute/pangaarvete kallal? Kuidas siis järsku ühe vanema surmaga kõik muutub ja te arvate, et teil on moraalne õigus vanemate vara kallale mina? Tsiteerin veelkord alguses tsiteeritut: “Oma lapsed võivad ka avastada, et mõistlik oleks maja, kus ema sees elab maha müüa, ema väiksemasse korterisse elama panna ja ise endale enda osast korteri laenu sissemaks saada.” Lapsed avastavad, et ema tuleb väiksemasse korterisse elama panna ja ülejäänud rahast oma laene tasuda? Kes see ema teil on, topisnukk või nuumsiga, et te teda niimoodi tõstate kuhu tahate?

Enamik inimesi soovib elada oma kodus nii kaua kui võimalik, täpselt samamoodi see lesestunud ema. Niikaua kui ta ei nõua lastelt ebamõistlikke kulutusi või abistamist, ei ole lastel mitte mingit moraalset õigust ema tema kodust välja visata. Võibolla emal on nii palju sääste kogutud, et ta suudab endale abistamis- ja remonditeenuse ka sisse osta, kui lapsed ei aita. Võibolla tahab ema oma abikaasaga kogutud vara kurbade kasside kodule jätta – see on tema asi ja ühelgi lapsel ei ole õigust oma ema finantsasjade üle niimoodi otsustada ja “avastada, et oleks mõistlik…”. Alles siis, kui ema ei ole enam ise võimeline oma eluga hakkama saama, tuleb teatud otsustamine kõne alla, ja ka siis tuleb arvestada, et emal võib kõike seda raha endal vaja minna, et omale hooldekodu koht lõpuni kindlustada. See lõpp võib veel väga kaugel olla, inimene võib elada näiteks dementsena veel 20 aastat.

Mis inimesed need küll on, kes arvavad, et võivad ühe vanema surma järel oma küüned nende varasse sisse lüüa? Ainult selle pärast, et vanemad ei taibanud abikaasade vastastikkust testamenti teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Inimeste ahnus on ikka piiritu. Raha ja muu omakasu nimel ollakse valmis omaenda lihased õed/vennad ja vanemad kodudest välja viskama….

mitte kedagi ei saa tema oma kodust välja vista
välja visata saab siis, kui elatakse kellegi teise kodus

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Iga abikaasa peaks oma teisele poolele jätma kodu, vanaduspõlve kindlustamiseks. See on inimlik ja õige. Kuigi, kui ka seda testamenti ei tee, ikkagi ju pärimine oleks sama, kui ollakse abielus ja ühine vara. Täielik nõmedus ja hoolimatus oleks teha ise selline testament, kus abikaasa ei pärigi. Aga ühise vara puhul ei saagi üks seda teha.

mina pärandan oma vara lastele, abikaasale jääb majas elamise õigus. miks ma peaks jätma kogu vara abikaasale, kes peale minu surma võib uue kaaslase leida ja kogu vara omanikuna selle hoopis uuele kaaslasele pärandada? või saab uue naisega lapse, kes on pärija, seega minu vara jõuaks hoopis tema kätte?
sellisel juhul läheks minu vara ju minu jaoks võõrale inimesele ning minu lapsed jääksid minu osast ilma.
ühisvara puhul saab kumbki oma poole varast jätta sellele, kellele tahab, mingit piirangut pole

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

need lapsed, kes on jäänud oma vanematekoju elama, on saanud ju terve elu kellegi teise kodus muretult elada. mingil ajal võiks mõelda, et ka endal tuleks oma eluase muretseda. kui nüüd vanavanem pärandab oma vara usinaimale või armsamaile lapselapsele, siis oli see tema soov. kui ta tahtnuks, et kogu see pesakond seal edasi elab, siis oleks ta teinud vastava testamendi.
kusagil niisama sees elamine ei anna õigust selle vara peremeheks saada. kui oled saanud niigi suurem aosa oma elust kellegi teise pinnal elada, siis ole selle aja eest tänulik, mitte ära irise, et seda lõputult teha ei lastud

Arvan täpselt sama. Meenutab neid elukaaslasi, kes kellegi juurde sisse kolides arvavad endal elamispinnale õigust olema. Uue omaniku otsustada on, mis ja kuidas edasi. Puukelanikud võivad edaspidi renti makstes näiteks sinna elama jääda. Ei näe ühtki põhjust, miks peaks pärija eirama pärandaja soove ning hakkama oma vara suguvõsaga jagama. Selliste arvamuste avaldajad on tavaliselt piiratud mõtlemisega ebaratsionaalsed inimesed.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Iga abikaasa peaks oma teisele poolele jätma kodu, vanaduspõlve kindlustamiseks. See on inimlik ja õige. Kuigi, kui ka seda testamenti ei tee, ikkagi ju pärimine oleks sama, kui ollakse abielus ja ühine vara. Täielik nõmedus ja hoolimatus oleks teha ise selline testament, kus abikaasa ei pärigi. Aga ühise vara puhul ei saagi üks seda teha.

mina pärandan oma vara lastele, abikaasale jääb majas elamise õigus. miks ma peaks jätma kogu vara abikaasale, kes peale minu surma võib uue kaaslase leida ja kogu vara omanikuna selle hoopis uuele kaaslasele pärandada? või saab uue naisega lapse, kes on pärija, seega minu vara jõuaks hoopis tema kätte?

sellisel juhul läheks minu vara ju minu jaoks võõrale inimesele ning minu lapsed jääksid minu osast ilma.

ühisvara puhul saab kumbki oma poole varast jätta sellele, kellele tahab, mingit piirangut pole

Jah, see on väga õige. Kahjuks on inimestel õiglusest ja õigusest väga erinev arusaam. Muidugi oleks hea, kui näiteks lesestunud vanem keskeast+ alates võib leida uue inimese kõrvale, võib teha küla peale lapsi ka 80-aastasena, vastutustunnet omamata ja endast üra trööbatud rajad maha, teha lollakaid otsuseid või üldse asjad korraldamata jätta. Võib uue kaaslasega päris ära keerata ja kõik testamendi kullakaevajatele ja haavlitele teha jne. Ja oleks jah üks kindlamatest variantidest, kui ta teeks testamendi või mis tahes lepingu oma laste nimele, kui teist enam kõrval pole, kellele enna ka pool kuulus.
Kuid alati pole ka see parim varaiant, siit lugedes on nii palju neid täiskasvanud lapsi, kes peavad õigeks seda ühet vanemat siis kohe tema kodust välja hakata saama, et kinnisvara kätte saada. Kas see on kiuslik demagoogitsemine või on selle pooldajad seda ise praktikas ka teinud? Pakun esimest varianti.
Minu õiglus võib ka olla vale, aga kui mulle naabrimees-naine pärandaks praegu mis tahes meelesegadusehoos oma maja, olgu sellepärast, et me vahel juttu oleme ajanud õues või aastate jooksul antud mis tahes värske räime või pirnide pärast. Igatahes, kui mina pole teda hooldanud ja muud taolist ja tal on lapsed ja lapselapsed, kes on tegelikud pärijad, siis mina annaks vara neile tagasi. Mis siis, et mul on paber.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Iga abikaasa peaks oma teisele poolele jätma kodu, vanaduspõlve kindlustamiseks. See on inimlik ja õige. Kuigi, kui ka seda testamenti ei tee, ikkagi ju pärimine oleks sama, kui ollakse abielus ja ühine vara. Täielik nõmedus ja hoolimatus oleks teha ise selline testament, kus abikaasa ei pärigi. Aga ühise vara puhul ei saagi üks seda teha.

mina pärandan oma vara lastele, abikaasale jääb majas elamise õigus. miks ma peaks jätma kogu vara abikaasale, kes peale minu surma võib uue kaaslase leida ja kogu vara omanikuna selle hoopis uuele kaaslasele pärandada? või saab uue naisega lapse, kes on pärija, seega minu vara jõuaks hoopis tema kätte?

sellisel juhul läheks minu vara ju minu jaoks võõrale inimesele ning minu lapsed jääksid minu osast ilma.

ühisvara puhul saab kumbki oma poole varast jätta sellele, kellele tahab, mingit piirangut pole

Abikaasa, kes on sinuga tulest ja veest läbi käinud, saab õiguse ainult sees elada? Jeerum, su abikaasale soovitaks kohe põgeneda. Su lapsed müüvad su kinnisvara esimesel võimalusel maha, sest üks tahab autot, teine reisida ja vanemate kodus on üldse igav elada.

Sa vist pole ka mõistnud ühte asja, abikaasadena on teil ühine vara ja sinu testament hakkab alles siis kehtima kui sinu abikaasa on ka surnud. Sinu surma korral teie ühine vara jääb abikaasale, samamoodi kui sinu abikaasa peaks enne sind surema. See ei ole nii, et sina pärandad kõik kellelegi ära ja otsustad üksinda abikaasade vara üle.

See lapsik hirm nagu abikaasa saab peale sind uue naise võtta, sul polegi arvatavasti meest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa vist pole ka mõistnud ühte asja, abikaasadena on teil ühine vara ja sinu testament hakkab alles siis kehtima kui sinu abikaasa on ka surnud. Sinu surma korral teie ühine vara jääb abikaasale, samamoodi kui sinu abikaasa peaks enne sind surema.

MIKS sa ajad sulalolli juttu suust välja? Kõik su 8 kommentaari kubisevad valeväidetest, pärimisseadusest sa mitte õhkagi ei tea. Abikaasa surma korral pärandub pool ühisvarast nii nagu seadus või testament ette näeb. EI OLE nii, et ühisvara jagatakse alles siis, kui mõlemad surnud on! See sinu jutt kehtib AINULT siis, kui on tehtud vastastikune testament ja on määratud üleelanud abikaasa teise ainupärijaks. https://www.adaur.ee/parimine-parandaja-testament-ja-parijad-mis-on-abikaasade-vastastikune-testament/

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Abikaasa, kes on sinuga tulest ja veest läbi käinud, saab õiguse ainult sees elada? Jeerum, su abikaasale soovitaks kohe põgeneda. Su lapsed müüvad su kinnisvara esimesel võimalusel maha, sest üks tahab autot, teine reisida ja vanemate kodus on üldse igav elada.

Sa vist pole ka mõistnud ühte asja, abikaasadena on teil ühine vara ja sinu testament hakkab alles siis kehtima kui sinu abikaasa on ka surnud. Sinu surma korral teie ühine vara jääb abikaasale, samamoodi kui sinu abikaasa peaks enne sind surema. See ei ole nii, et sina pärandad kõik

Kust sa sellise info võtad, et tegemist on ühise varaga? Kui naine tegi testamendi, jättes abikaasale sees elamise õiguse, siis järelikult on tegu naise varaga. Sees elamise õiguse andmine on ilus ja väärikas otsus.
Kuidas naise surma korral peaks ühine vara abikaasale jääma? Vara jääb ikka sellele, kellele testament tehakse.
Sa ei ole asjadega üldse kursis. Loodan, et keegi su juttu tõepähe ei võta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Abikaasa, kes on sinuga tulest ja veest läbi käinud, saab õiguse ainult sees elada? Jeerum, su abikaasale soovitaks kohe põgeneda. Su lapsed müüvad su kinnisvara esimesel võimalusel maha, sest üks tahab autot, teine reisida ja vanemate kodus on üldse igav elada.

Sa vist pole ka mõistnud ühte asja, abikaasadena on teil ühine vara ja sinu testament hakkab alles siis kehtima kui sinu abikaasa on ka surnud. Sinu surma korral teie ühine vara jääb abikaasale, samamoodi kui sinu abikaasa peaks enne sind surema. See ei ole nii, et sina pärandad kõik

Kust sa sellise info võtad, et tegemist on ühise varaga? Kui naine tegi testamendi, jättes abikaasale sees elamise õiguse, siis järelikult on tegu naise varaga. Sees elamise õiguse andmine on ilus ja väärikas otsus.

Kuidas naise surma korral peaks ühine vara abikaasale jääma? Vara jääb ikka sellele, kellele testament tehakse.

Sa ei ole asjadega üldse kursis. Loodan, et keegi su juttu tõepähe ei võta.

Kuskohast jälle sina võtad nagu naisel on oma isiklik vara? Kui tegemist on tänaseks vähemalt 50-60 aastase naisega, siis kõik vara ongi neil juba omal ajal ühiselt loodud. Isegi kui naine oleks saanud ise pärandvara, ei elaks nad kahekesi selles, sest neil oleks juba varasemalt oma kodu. Lõppeks perekoolis ei ole nii rikkaid naisi, kellel on uhked majad juba enne abielu ostetud. Teil siin teemades käibki üks suur fantaseerimine kuidas oma mehele kätte maksta oma õnnetu kooselu pärast või osadel pole üldse meest ja ka siis fantaseeritakse jumal teab mis testamente kokku jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuskohast jälle sina võtad nagu naisel on oma isiklik vara? Kui tegemist on tänaseks vähemalt 50-60 aastase naisega, siis kõik vara ongi neil juba omal ajal ühiselt loodud. Isegi kui naine oleks saanud ise pärandvara, ei elaks nad kahekesi selles, sest neil oleks juba varasemalt oma kodu. Lõppeks perekoolis ei ole nii rikkaid naisi, kellel on uhked majad juba enne abielu ostetud.

Mina näiteks olen väga rikas naine ja siin käib neid teisigi. Ära kujuta ette. Ma ei ole mitte kunagi mitte kellegi kinnisvaras elanud. Ja jätan samamoodi oma vara lastele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa vist pole ka mõistnud ühte asja, abikaasadena on teil ühine vara ja sinu testament hakkab alles siis kehtima kui sinu abikaasa on ka surnud. Sinu surma korral teie ühine vara jääb abikaasale, samamoodi kui sinu abikaasa peaks enne sind surema.

MIKS sa ajad sulalolli juttu suust välja? Kõik su 8 kommentaari kubisevad valeväidetest, pärimisseadusest sa mitte õhkagi ei tea. Abikaasa surma korral pärandub pool ühisvarast nii nagu seadus või testament ette näeb. EI OLE nii, et ühisvara jagatakse alles siis, kui mõlemad surnud on! See sinu jutt kehtib AINULT siis, kui on tehtud vastastikune testament ja on määratud üleelanud abikaasa teise ainupärijaks. https://www.adaur.ee/parimine-parandaja-testament-ja-parijad-mis-on-abikaasade-vastastikune-testament/

Pärandubki, abikaasale kuulub enamus, 50% ja lapsel oma testamendiga ongi ainult 50% osalus ja ükski kohus ei sunni abikaasat oma kodu müüma kuna laps tahab testamenti rahaks teha vms.
Ühisvara, nii ema ja isa vara saabki siis 100% jagada kui mõlemad on surnud, sest lapsed pärivad mõlema lapsevanema vara. Kui isa sureb varem, siis lapsed peavad ootama kuni sureb ka ema, siis on vara laste oma või see kes testamendiga sai ema 50% endale, aga ülejäänud läheb teiste laste vahel ikkagi jagamisele, st testament ei anna ühele lapsele mingit 100% osalust.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuskohast jälle sina võtad nagu naisel on oma isiklik vara? Kui tegemist on tänaseks vähemalt 50-60 aastase naisega, siis kõik vara ongi neil juba omal ajal ühiselt loodud. Isegi kui naine oleks saanud ise pärandvara, ei elaks nad kahekesi selles, sest neil oleks juba varasemalt oma kodu. Lõppeks perekoolis ei ole nii rikkaid naisi, kellel on uhked majad juba enne abielu ostetud.

Mina näiteks olen väga rikas naine ja siin käib neid teisigi. Ära kujuta ette. Ma ei ole mitte kunagi mitte kellegi kinnisvaras elanud. Ja jätan samamoodi oma vara lastele.

Lahe nali, aga igav

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nüüd peksab see lihtsalt segast juba.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuskohast jälle sina võtad nagu naisel on oma isiklik vara? Kui tegemist on tänaseks vähemalt 50-60 aastase naisega, siis kõik vara ongi neil juba omal ajal ühiselt loodud. Isegi kui naine oleks saanud ise pärandvara, ei elaks nad kahekesi selles, sest neil oleks juba varasemalt oma kodu. Lõppeks perekoolis ei ole nii rikkaid naisi, kellel on uhked majad juba enne abielu ostetud.

Mina näiteks olen väga rikas naine ja siin käib neid teisigi. Ära kujuta ette. Ma ei ole mitte kunagi mitte kellegi kinnisvaras elanud. Ja jätan samamoodi oma vara lastele.

Mul sama lugu. Ja abikaasa lapse tõttu testament tehtud (pärijaks ei ole abikaasa) ja varasuhteks varalahusus.
Aga üldiselt peaks antud teema inimesi mõtlema panema küll. Ka neid, kes ammu lahus ja elavad uuega (või ka ei ela), aga abielu siiani lahutamata (a´la “ahh, see on vaid formaalsus”). See formaalsus võib ühel hetkel tähendada seda, et inimene, keda te enam silmaotsaski ei salli või kes pettis teid ette ja taha, pärib teie vara.
Ärge kartke juba suhte alguses neid teemasid selgeks rääkida. Muidu nutate hiljem, silmad peos, et näed jätsin oma laste isa maha, uus mees on selline rikas ja tore, aga tema ei pärandagi oma häärberit meile, täitsa raisatud elu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Abikaasa, kes on sinuga tulest ja veest läbi käinud, saab õiguse ainult sees elada? Jeerum, su abikaasale soovitaks kohe põgeneda. Su lapsed müüvad su kinnisvara esimesel võimalusel maha, sest üks tahab autot, teine reisida ja vanemate kodus on üldse igav elada.

Sa vist pole ka mõistnud ühte asja, abikaasadena on teil ühine vara ja sinu testament hakkab alles siis kehtima kui sinu abikaasa on ka surnud. Sinu surma korral teie ühine vara jääb abikaasale, samamoodi kui sinu abikaasa peaks enne sind surema. See ei ole nii, et sina pärandad kõik

Kust sa sellise info võtad, et tegemist on ühise varaga? Kui naine tegi testamendi, jättes abikaasale sees elamise õiguse, siis järelikult on tegu naise varaga. Sees elamise õiguse andmine on ilus ja väärikas otsus.

Kuidas naise surma korral peaks ühine vara abikaasale jääma? Vara jääb ikka sellele, kellele testament tehakse.

Sa ei ole asjadega üldse kursis. Loodan, et keegi su juttu tõepähe ei võta.

Kuskohast jälle sina võtad nagu naisel on oma isiklik vara? Kui tegemist on tänaseks vähemalt 50-60 aastase naisega, siis kõik vara ongi neil juba omal ajal ühiselt loodud. Isegi kui naine oleks saanud ise pärandvara, ei elaks nad kahekesi selles, sest neil oleks juba varasemalt oma kodu. Lõppeks perekoolis ei ole nii rikkaid naisi, kellel on uhked majad juba enne abielu ostetud. Teil siin teemades käibki üks suur fantaseerimine kuidas oma mehele kätte maksta oma õnnetu kooselu pärast või osadel pole üldse meest ja ka siis fantaseeritakse jumal teab mis testamente kokku jne.

jah, see maja on minu isiklik vara, soetatud lahusvarana abielu ajal minu abielueelse kinnisvara + üsna väikese pangalaenu (ammu makstud) eest. sellise testamendi tegin mõni kuu peale maja ostmist 20 aastat tagasi, kui olin 25 a vana. see jätab vara laste omaks, kuid samas on ka mehel kodu, kus tulevikus elada.
miks ma peaks mehele kätte maksma ja miks sa arvad, et meie kooselu on õnnetu? lihtsalt ma ei näe siiani põhjust, miks peaks minu varast saama osa keegi teine peale minu laste (või tulevikus lastelaste)? kui minuga peaks midagi juhtuma ja osa varast jääks mehele, siis mees on praegugi veel piisavalt noor, et uus naine võtta ja lapsed saada – see vähendaks tulevikus minu laste pärandit ja seda ma ei taha. mees elab minule kuuluvas majas, maksab arveid ja saab nautida eramajas elamise rõõme, aga see ei muuda maja juriidiliselt tema omaks olukorras, kui ta tahab lahutust või minuga midagi juhtub.
jah, enamasti on olukord vastupidi, naine elab mehele kuuluvas majas, aga päris palju on ka selliseid peresid, kus kinnisvara kuulub ainult naisele. miks tundub müstika, et ka naistel võib olla isiklikku vara, mitte ei sõltuta vaid mehe armust?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pärandubki, abikaasale kuulub enamus, 50% ja lapsel oma testamendiga ongi ainult 50% osalus ja ükski kohus ei sunni abikaasat oma kodu müüma kuna laps tahab testamenti rahaks teha vms.
Ühisvara, nii ema ja isa vara saabki siis 100% jagada kui mõlemad on surnud, sest lapsed pärivad mõlema lapsevanema vara. Kui isa sureb varem, siis lapsed peavad ootama kuni sureb ka ema, siis on vara laste oma või see kes testamendiga sai ema 50% endale, aga ülejäänud läheb teiste laste vahel ikkagi jagamisele, st testament ei anna ühele lapsele mingit 100% osalust.

kui on ühisvara, siis kuulub 50% mehele ja 50% naisele. kui üks sureb, siis teisele jääb tema 50% alles, kadunukese 50% jagatakse laiali. ainult vastastikuse testamendiga peab mõlema vanema surma ära otama, aga neid tehakse üsna vähe.
loomulikult paneb kohus maja sundmüüki, kui üks kaasomanik (laps) tahab seda müüa ja teisel vanemal pole raha, et see kinni maksta. kaasomand lõpetatakse alati, kui üks seda soovib.
alles hiljuti oli ju ka ajakirjanduses lugu, kuidas lapselaps nõudis kaasomandi lõpetamist ja vanaema jäi oma kodumajast ilma, kuna pool oli kunagi lapselapsele kingitud või pärandatud ning lapselaps soovis oma osa müüa.
sa vaidled siin mingi oma soovunelma järgi, tegeliku seadusega pole su arusaamal palju ühist

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Abikaasa, kes on sinuga tulest ja veest läbi käinud, saab õiguse ainult sees elada? Jeerum, su abikaasale soovitaks kohe põgeneda. Su lapsed müüvad su kinnisvara esimesel võimalusel maha, sest üks tahab autot, teine reisida ja vanemate kodus on üldse igav elada.

Sa vist pole ka mõistnud ühte asja, abikaasadena on teil ühine vara ja sinu testament hakkab alles siis kehtima kui sinu abikaasa on ka surnud. Sinu surma korral teie ühine vara jääb abikaasale, samamoodi kui sinu abikaasa peaks enne sind surema. See ei ole nii, et sina pärandad kõik

Kust sa sellise info võtad, et tegemist on ühise varaga? Kui naine tegi testamendi, jättes abikaasale sees elamise õiguse, siis järelikult on tegu naise varaga. Sees elamise õiguse andmine on ilus ja väärikas otsus.

Kuidas naise surma korral peaks ühine vara abikaasale jääma? Vara jääb ikka sellele, kellele testament tehakse.

Sa ei ole asjadega üldse kursis. Loodan, et keegi su juttu tõepähe ei võta.

Kuskohast jälle sina võtad nagu naisel on oma isiklik vara? Kui tegemist on tänaseks vähemalt 50-60 aastase naisega, siis kõik vara ongi neil juba omal ajal ühiselt loodud. Isegi kui naine oleks saanud ise pärandvara, ei elaks nad kahekesi selles, sest neil oleks juba varasemalt oma kodu. Lõppeks perekoolis ei ole nii rikkaid naisi, kellel on uhked majad juba enne abielu ostetud. Teil siin teemades käibki üks suur fantaseerimine kuidas oma mehele kätte maksta oma õnnetu kooselu pärast või osadel pole üldse meest ja ka siis fantaseeritakse jumal teab mis testamente kokku jne.

jah, see maja on minu isiklik vara, soetatud lahusvarana abielu ajal minu abielueelse kinnisvara + üsna väikese pangalaenu (ammu makstud) eest. sellise testamendi tegin mõni kuu peale maja ostmist 20 aastat tagasi, kui olin 25 a vana. see jätab vara laste omaks, kuid samas on ka mehel kodu, kus tulevikus elada.

miks ma peaks mehele kätte maksma ja miks sa arvad, et meie kooselu on õnnetu? lihtsalt ma ei näe siiani põhjust, miks peaks minu varast saama osa keegi teine peale minu laste (või tulevikus lastelaste)? kui minuga peaks midagi juhtuma ja osa varast jääks mehele, siis mees on praegugi veel piisavalt noor, et uus naine võtta ja lapsed saada – see vähendaks tulevikus minu laste pärandit ja seda ma ei taha. mees elab minule kuuluvas majas, maksab arveid ja saab nautida eramajas elamise rõõme, aga see ei muuda maja juriidiliselt tema omaks olukorras, kui ta tahab lahutust või minuga midagi juhtub.

jah, enamasti on olukord vastupidi, naine elab mehele kuuluvas majas, aga päris palju on ka selliseid peresid, kus kinnisvara kuulub ainult naisele. miks tundub müstika, et ka naistel võib olla isiklikku vara, mitte ei sõltuta vaid mehe armust?

no sa oled see sama inimene kes iga kuu ostab uue maja, 30 aastat õnnelikus abielus, mees 190 cm pikk, 25 cm ihuliige jne jne jne jne
kuidas vanasti öeldi selle kohta, mingi pardifilee vms.
see mis sa kirjutad on fantaasia.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pärandubki, abikaasale kuulub enamus, 50% ja lapsel oma testamendiga ongi ainult 50% osalus ja ükski kohus ei sunni abikaasat oma kodu müüma kuna laps tahab testamenti rahaks teha vms.

Ühisvara, nii ema ja isa vara saabki siis 100% jagada kui mõlemad on surnud, sest lapsed pärivad mõlema lapsevanema vara. Kui isa sureb varem, siis lapsed peavad ootama kuni sureb ka ema, siis on vara laste oma või see kes testamendiga sai ema 50% endale, aga ülejäänud läheb teiste laste vahel ikkagi jagamisele, st testament ei anna ühele lapsele mingit 100% osalust.

kui on ühisvara, siis kuulub 50% mehele ja 50% naisele. kui üks sureb, siis teisele jääb tema 50% alles, kadunukese 50% jagatakse laiali. ainult vastastikuse testamendiga peab mõlema vanema surma ära otama, aga neid tehakse üsna vähe.

loomulikult paneb kohus maja sundmüüki, kui üks kaasomanik (laps) tahab seda müüa ja teisel vanemal pole raha, et see kinni maksta. kaasomand lõpetatakse alati, kui üks seda soovib.

alles hiljuti oli ju ka ajakirjanduses lugu, kuidas lapselaps nõudis kaasomandi lõpetamist ja vanaema jäi oma kodumajast ilma, kuna pool oli kunagi lapselapsele kingitud või pärandatud ning lapselaps soovis oma osa müüa.

sa vaidled siin mingi oma soovunelma järgi, tegeliku seadusega pole su arusaamal palju ühist

Oma laps siis tõstab oma ema või isa välja oma 50% saamiseks? Eriti tore laps sellisel juhul. Kas üldse oli mõistlik sellisele midagi pärandada?
Perekoolis on see muidugi OK asi, sest teil siin elu ju olelusvõitlus. Iga teine siin viskab oma mehe kodust välja jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Abikaasa, kes on sinuga tulest ja veest läbi käinud, saab õiguse ainult sees elada? Jeerum, su abikaasale soovitaks kohe põgeneda. Su lapsed müüvad su kinnisvara esimesel võimalusel maha, sest üks tahab autot, teine reisida ja vanemate kodus on üldse igav elada.

Sa vist pole ka mõistnud ühte asja, abikaasadena on teil ühine vara ja sinu testament hakkab alles siis kehtima kui sinu abikaasa on ka surnud. Sinu surma korral teie ühine vara jääb abikaasale, samamoodi kui sinu abikaasa peaks enne sind surema. See ei ole nii, et sina pärandad kõik

Kust sa sellise info võtad, et tegemist on ühise varaga? Kui naine tegi testamendi, jättes abikaasale sees elamise õiguse, siis järelikult on tegu naise varaga. Sees elamise õiguse andmine on ilus ja väärikas otsus.

Kuidas naise surma korral peaks ühine vara abikaasale jääma? Vara jääb ikka sellele, kellele testament tehakse.

Sa ei ole asjadega üldse kursis. Loodan, et keegi su juttu tõepähe ei võta.

Kuskohast jälle sina võtad nagu naisel on oma isiklik vara? Kui tegemist on tänaseks vähemalt 50-60 aastase naisega, siis kõik vara ongi neil juba omal ajal ühiselt loodud. Isegi kui naine oleks saanud ise pärandvara, ei elaks nad kahekesi selles, sest neil oleks juba varasemalt oma kodu. Lõppeks perekoolis ei ole nii rikkaid naisi, kellel on uhked majad juba enne abielu ostetud. Teil siin teemades käibki üks suur fantaseerimine kuidas oma mehele kätte maksta oma õnnetu kooselu pärast või osadel pole üldse meest ja ka siis fantaseeritakse jumal teab mis testamente kokku jne.

jah, see maja on minu isiklik vara, soetatud lahusvarana abielu ajal minu abielueelse kinnisvara + üsna väikese pangalaenu (ammu makstud) eest. sellise testamendi tegin mõni kuu peale maja ostmist 20 aastat tagasi, kui olin 25 a vana. see jätab vara laste omaks, kuid samas on ka mehel kodu, kus tulevikus elada.

miks ma peaks mehele kätte maksma ja miks sa arvad, et meie kooselu on õnnetu? lihtsalt ma ei näe siiani põhjust, miks peaks minu varast saama osa keegi teine peale minu laste (või tulevikus lastelaste)? kui minuga peaks midagi juhtuma ja osa varast jääks mehele, siis mees on praegugi veel piisavalt noor, et uus naine võtta ja lapsed saada – see vähendaks tulevikus minu laste pärandit ja seda ma ei taha. mees elab minule kuuluvas majas, maksab arveid ja saab nautida eramajas elamise rõõme, aga see ei muuda maja juriidiliselt tema omaks olukorras, kui ta tahab lahutust või minuga midagi juhtub.

jah, enamasti on olukord vastupidi, naine elab mehele kuuluvas majas, aga päris palju on ka selliseid peresid, kus kinnisvara kuulub ainult naisele. miks tundub müstika, et ka naistel võib olla isiklikku vara, mitte ei sõltuta vaid mehe armust?

no sa oled see sama inimene kes iga kuu ostab uue maja, 30 aastat õnnelikus abielus, mees 190 cm pikk, 25 cm ihuliige jne jne jne jne

kuidas vanasti öeldi selle kohta, mingi pardifilee vms.

see mis sa kirjutad on fantaasia.

kurb, kui mõne inimese jaoks majanduslikult iseseisev naine vaid fantaasiates võimalik 🙁 äkki tulnuks sul endal ka koolis käia ja mingi eriala õppida, saanuks ka jalad alla ja ei peaks mehest sõltuma?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

no sa oled see sama inimene kes iga kuu ostab uue maja, 30 aastat õnnelikus abielus, mees 190 cm pikk, 25 cm ihuliige jne jne jne jne
kuidas vanasti öeldi selle kohta, mingi pardifilee vms.
see mis sa kirjutad on fantaasia.

Vähe sellest, et sa rumal oled, oled kade ka veel. Ikka väga ebameeldiv inimene. Äkki jõuad veel ise ka midagi saavutada, et ei peaks mehe armust elama? Ja eeldama, et ka teised seda teevad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Abikaasa, kes on sinuga tulest ja veest läbi käinud, saab õiguse ainult sees elada? Jeerum, su abikaasale soovitaks kohe põgeneda. Su lapsed müüvad su kinnisvara esimesel võimalusel maha, sest üks tahab autot, teine reisida ja vanemate kodus on üldse igav elada.

Lapsed, kes oma lihase ema või isaga niimoodi käituvad? Ehk on selles oma süü ka vanematel, kes sellised lapsed on üles kasvatanud ja oma lapsi üldse ei tunne?

Õigus surmani sees elada jääb püsima ka müügi korral. Turuhinnaga ei taha keegi sellistel tingimustel midagi osta, ikka vähese raha eest. Kui see päranduse saanud laps on nii loll, et müüks kinnisvara võileivahinnaga maha, siis on selline lollus avaldunud juba varasemalt ja oma lapsi tundvad vanemad ei jätaks iialgi sellisele nii palju valikuvõimalust, et ta üldse midagi olulist maha saaks müüa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sarnast meeldetuletamist vajavad ka mehed. Kolides naise omanduses olevale pinnale, ei saa nad osutada ka lapse huvidele. Siin foorumis on olnud palju juttu meeste väljaviskamisest perekooli naiskorrespondentide heakskiitva kiidukoori saatel. Mis võrdsest kohtlemisest me räägime, kui ühel sugupoolel on justkui suurem õigus kinnisvarale. Kelle tuba, selle luba. Omanikul on õigus talitada kinnisvaraga oma äranägemise järgi. Enne abielu omatud kinnisvara on lahusvara ja kohatu on nõuda selle jagamist.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sarnast meeldetuletamist vajavad ka mehed. Kolides naise omanduses olevale pinnale, ei saa nad osutada ka lapse huvidele. Siin foorumis on olnud palju juttu meeste väljaviskamisest perekooli naiskorrespondentide heakskiitva kiidukoori saatel. Mis võrdsest kohtlemisest me räägime, kui ühel sugupoolel on justkui suurem õigus kinnisvarale. Kelle tuba, selle luba. Omanikul on õigus talitada kinnisvaraga oma äranägemise järgi. Enne abielu omatud kinnisvara on lahusvara ja kohatu on nõuda selle jagamist.

Millise lapse? Kui jutt käib mehe varasemast suhtest pärit lapsest, siis kolides (uue) naise pinnale, on juhul kui see kinnisvara kuulub naisele (loe: ei ole mingi üürikorter vms), naisel igal juhul suurem sõnaõigus. Siin ei ole emmedel, kes eksmehelt seitse nahka koorivad, mingit nutukohta, et küll laste isa uus naine on paha ja lapsed ei ole sinna oodatud jne. Mul on oma tutvusringkonnaski kaks sellist meest, kes suurema osa oma sissetulekust peavad eksnaise pangakontole ära kandma ja elavad ise uue naise armust. Kõik ei teeni tuhandeid, eriti kui ei ole ka tervist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Äkki jõuad veel ise ka midagi saavutada, et ei peaks mehe armust elama?

Mul pigem tunne, et see kibestunud inimene, kes rikkaid naisi vihkab on mees.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Äkki jõuad veel ise ka midagi saavutada, et ei peaks mehe armust elama?

Mul pigem tunne, et see kibestunud inimene, kes rikkaid naisi vihkab on mees.

See, kui ta on mees, ei välista tal teise mehe armust elamist…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 153 )


Esileht Pereelu ja suhted noored naised jätke palun meelde (varad)