Hahaha, jah, mulle meenub küll üks juhus, kus käisime vanema pojaga poes ja leti taga tütarlaps hakkas meid pilguga mõõtma… Ma kohe ei saanud aru, mis teda häiris, pärast taipasin. Me pole lapsega eriti sarnased ka.
sama probleem. tundub, et mõned müüjaneiud, ei suuda kuidagi aru saada, et koolipoisid ei osta omale ju ise, oma raha eest, mantlit või ülikonda, samuti on poisid söögipoes kaasas vaid kui “transporttööline ja autojuht” ning keskealine lapsevanem on see, kes ostab ja maksab.
ok, riidepoes on muidugi lihtsam, astud müüja juurde ja palud abi, et ta aitaks lapsele seda või toda numbrit leida.
aga paaris söögipoes olen mõnikord, kui müüjatibi meid pika pilguga vaatab, kui poeg asju kassalindilt kotti laob ja mina arvet maksan, vahel demonstratiivselt siis lapsele öelnud, et “poja, kas sa helistaksid issile, kas tal hakkab juba töö lõppema ja võtame tema ka oma auto peale” vmt.