Meie pojal on ka tehtud lõikus, sest eesnahk ei käinud üle ja olid juba tekkinud liited jms.
Lasti valida, et kas opereeritakse sisselõikega või eemaldatakse eesnahk täielikult. Valik oli tegelikult formaalne, sest arst tungivalt soovitas valida täieliku eemaldamise, kui meil põhimõtteliselt vahet ei ole. Rõhutas just esteetilist külge ja paremat taastumist.
Kuna meil on peres see meesliinis väga tavaline, et selline mure on, siis teadsime muidugi ka juba ette, mida oodata, ning lasimegi pojal eesnaha täielikult eemaldada.
Lõikus läks tookord väga hästi ja paranes samuti väga hästi, minu mäletamist mööda oli õhuke side tal ainult päeva või paar ja nädalakese tegi lillalahuses istevanne ja oligi kõik, unustatud. Ma isegi ei mäleta, kas niite võeti välja või olid need sulavad.
Nüüd on lapsest saanud juba noor mees ja ega ma tegelikult ei tea, mismoodi tal seal allpool see olukord nüüd, täismehena, on.
Aga tundub, et on hästi ????
Lõikus tehti talle umbes siis, kui ta oli 10-aastane.
Meile öeldi, et kui usu kaalutlustel pole täielikku ümberlõikust vaja, siis pigem tehaksegi ainult lõige. Et siis vastavalt ka sellele, kui hull seis on.
Kõige kurvem ongi see, et ilmselt see ei jää meil viimaseks sekkumiseks, sest ma kardan, et asi polegi ainult selles, et asi esteetiliselt näeb jube välja (mis küll last ennast väga segab), aga ma kardan, et see asjandus ei ole üldse piisavalt ok, et suguelu elada. Äkki kujutan ette, ei tea. Mul üks laps veel ja kui kasvõi kahte last vaadata, siis on ikka öö ja päev. Nüüd paraku hilja täieliku ümberlõikamise kasuks otsustada.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 11.06 11:17; 12.06 13:00; 13.06 10:47;
