Esileht Pereelu ja suhted Nooruspõlve romantiline seiklus

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 51 )

Teema: Nooruspõlve romantiline seiklus

Postitas:
Kägu

Üks teine teema siin tuletas mulle meelde ammuse seiga enda elust ja tundsin, et tahaks jagada. Igasugu arvamused ja mõtted on teretulnud :).

See oli 22 aastat tagasi, olin alles üsna noor (nõks üle 20), tema ehk mõned aastad vanem. Saime ühel kenal suvisel hommikul täiesti juhuslikult ja isegi pisut jaburatel asjaoludel kokku ja veetsime seejärel spontaanselt koos umbes pool päeva. See toimus linnas, kus me kumbki ei elanud ja kust mina pidin sama päeva hilisõhtul lahkuma, tema järgmisel päeval. Klappisime ülihästi, jutt sobis, olime igas mõttes samal lainepikkusel, paistsime inimestena väga sarnased – no tõesti selline tunne, mida koged siis, kui kohtad oma hingesugulast. Midagi meil seal “koitis”, kuid mingit füüsilist lähenemist ei toimunud. Olime mõlemad parajalt tagasihoidlikud. Pidime sama päeva õhtupoolikul uuesti kohtuma, kindlal ajal ja kindlas kohas. Initsiatiiv kohtumiseks tuli temalt. Paraku ei saanud ma sellele kokkusaamisele minna, minust täiesti sõltumatutel asjaoludel. Vääramatu jõud tuli täielikult vahele ja ma ei saanud mitte midagi parata. Muidu oleksin läinud küll, sest noh, ta oli ikka hullult sümpaatne tüüp :).

Niisiis, kokkusaamine jäi ära, oli veel mobiiltelefonide ja interneti eelne ajastu, mingeid kontakte polnud. Teadsin juhuslikult tema perekonnanime (olin vilksamisi näinud ühte dokumenti), tema teadis vaid mu eesnime. Muidugi jäi see asi mul mingiks ajaks kripeldama, aga siis tuli muu elu peale ja mis seal ikka. Mõtlesin, et kui ma talle ikka nii väga meeldinuks, küllap oleks ta mu kuskilt maa pealt või maa alt üles otsinud – aga kas ikka oleks? Ta oli ilmselgelt üsna tagasihoidliku loomuga ja see, et ma temaga tookord kokku saama ei läinud, võis ju olla tema jaoks selge märk, et ma enam suhelda ei soovi.

Olen ta nüüdseks netiavarustest üles leidnud – piisas väikesest guugeldamisest – aga muidugi on meil kummalgi ammu omad elud ja ei kujuta ette, et temaga veel ühendust hakkaksin võtma. Tahaksin ainult seda, et ta teaks, et ma lihtsalt ei saanud tookord temaga kohtuma minna. Et tegelikult ma oleksin tahtnud tulla. Ei kujuta muidugi ette, kas talle see teadmine üldse võiks korda minna, sisuliselt aastakümneid hiljem. Ja alati on võimalus, et tema mind enam ei mäletagi. Kuigi arvestades seda “kvaliteetaega”, mis meil õnnestus koos veeta, siis peaks ta sel juhul olema minu meelest vahepeal mälu kaotanud :). Aga no mehed vb mõtlevad teisiti.

Tahaks talle kuidagi muul moel seda sõnumit edastada, võtab siis teadmiseks või mitte. Kahtlen sügavalt, kas ta loeb nt perekooli foorumit, aga kui loeb ja ennast ära tunneb, siis mul on hea meel, et mu teade läks kohale :).

Kas teil on olnud elus selliseid käestlibisenud hetki, mille kohta olete tagantjärele mõelnud, et see oleks võinud olla elumuutev hetk? Mul on olnud aastate jooksul mitmeid suhteid, platoonilisemaid ja ka mõni sügavam ja üks päris sügav, kuid just see kohtumine (mis ju tegelikult polnudki mingi suhe) on jäänud kuidagi eriti eredalt meelde.

+18
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

– aga muidugi on meil kummalgi ammu omad elud ja ei kujuta ette, et temaga veel ühendust hakkaksin võtma.

See oleks ainuke õige vastus kuna juhuslik tutvus oli 22a tagasi ja tore kui nii see ka jääks. Sul puudub õigus teda endaga provatseerida.

+10
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on sarnane kogemus, ka nõukaajast, selle vahega, et me jõudsime juba ka lähedasemaks saada, kontakt katkes aga minust mitte olenevatel põhjustel ja inimest leida polnud enam kusagilt.
Mina võtsin ühendust, 12a. hiljem kui olin ta kontaktid välja googeldanud, saatsin kirja, et selgitada. Ta kirjutas vastu, oli äraütlemata rõõmus mu kirja üle ja tänas selgituste eest. Oma elust rääkis, et tal on elukaaslane ja megaarmas tütar, kahjuks aga elukaaslasega suhted ei klapi. Väga palus, et ma saadaks endast ühe foto, et tal oli nii kurb kui mälestus minust hajuma hakkas ja tal polnud ainsatki pilti minust. Ütles, et mu kiri tõi kõik tookordsed tunded taas lagedale.
Kirjutasin veel korra vastu, saatsin talle selle foto ja siis oligi kõik. Meie mõlemi kirjad olid ju sellised ettevaatlikud, kantud soovist mitte teise elus midagi ära segada.
Hingerahu ma sellest kirjutamisest siiski sain, ehk ka tema.

+7
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tahaks talle kuidagi muul moel seda sõnumit edastada, võtab siis teadmiseks või mitte. Kahtlen sügavalt, kas ta loeb nt perekooli foorumit, aga kui loeb ja ennast ära tunneb, siis mul on hea meel, et mu teade läks kohale :).

Loen perekooli foorumit. Aga praegu sellest küll ei saanud aru, mis su sõnum siis oli?

Kas see, et leidsid omale mehe, kellega te veel vähem rääkisite ja siis pere lõite?
Pole ju mingi asi, mida sõnumimeerida või uhkusega meenutada.

Ma leidsin omale lõpuks ka naise, kellega ei ole suhtlemistõrget. Ei temal ega minul.

+5
-11
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Loen perekooli foorumit. Aga praegu sellest küll ei saanud aru, mis su sõnum siis oli?

Siis oled küll eriloll, kui mustvalgel kirjutatust aru ei saa.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui sa oled abielus praegu ära minevikus soga.
Kui oled vaba no kirjuta siis samal päeval talle sõnum…et 22 aastat tagasi selles linnakeses ja head mälestused ja tahad seletada….

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loen perekooli foorumit. Aga praegu sellest küll ei saanud aru, mis su sõnum siis oli?

Võid päris rahulik olla ja ära asjatult oma pead vaeva, sulle pole siin mingeid sõnumeid 🙂.

+7
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Võid päris rahulik olla ja ära asjatult oma pead vaeva, sulle pole siin mingeid sõnumeid 🙂.

Sain aru, muidugi. Et mulle sul sõnumit ei ole.

Pigem on sõnum su praegusele kaasale, kellega sul on pärast pikka kooselu igav hakanud ja nüüd tikud vasakule vaatama.
Võibolla on ta sulle ka mingi käki keeranud, ei tea.

Aga oled ehk mõelnud, MIKS ta sinuga rääkida ei taha?
Mina aiman, miks…

+7
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Pigem on sõnum su praegusele kaasale, kellega sul on pärast pikka kooselu igav hakanud ja nüüd tikud vasakule vaatama.
Võibolla on ta sulle ka mingi käki keeranud, ei tea.

Aga oled ehk mõelnud, MIKS ta sinuga rääkida ei taha?
Mina aiman, miks…

Tore, et sul oma peas juba kõigest nii selge arusaam ja ülevaade on. Mina su viimasest kommentaarist kahjuks aru ei saanud, sest vähemalt minu eluga puudub sel igasugune seos. Selle konkreetse mälestuse tuletas meelde ja ajendas kirja panema üks teine teema siitsamast foorumist, aga muus mõttes see minu elusse enam kuidagi ei puutu.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma kahtlen, et vääramatu jõud tuli vahele.

Tüüpkägu, kes ei kujuta ette mingeid olukordi, mjis temaga pole juhtunud. Iga maailma vaadanud inimene võiks ette lugeda 50 vääramatu jõu vms juhtumit, mis sellise kohtumise saaks untsu ajada.

+9
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

22 aastat tagasi olid telefonid täitsa olemas. 1997. aastal olid mõndadel mobiilid ka, aga ju siis teil kahel mitte, aga tavatelefonid olid, internet oli ka, tudengitel olid e-posti aadressid enamasti olemas. Point on, et te oleks võinud mingi kontakti ikka vahetada, aga mis seals ikka. 22 aastat hiljem on mu meelest hullult imelik vabandust paluda, et kokkusaamisele ei jõudnud, aga vanasõna ütleb, et parem hilja kui mitte kunagi. Mu meelest oleks mõistlikum talle otse see sõnum saata, ise ütlesid, et googeldades leidsid ta üles, ja saaksid natuke normaalsemalt seletada ka talle, mitte mingist vääramatust jõust sonida.

+4
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tore, et sul oma peas juba kõigest nii selge arusaam ja ülevaade on. Mina su viimasest kommentaarist kahjuks aru ei saanud, sest vähemalt minu eluga puudub sel igasugune seos. Selle konkreetse mälestuse tuletas meelde ja ajendas kirja panema üks teine teema siitsamast foorumist, aga muus mõttes see minu elusse enam kuidagi ei puutu.

Tore muidugi.

Oli ka mul kunagi nooruses pruut, ta oli 17 mina 19. Aga tema pea ja tema süda olid nii suured, et ei mahtunud tema sisse äragi.
Me rääkisime kõigest ja tema oli ka see, kes MIND rääkima õpetas. (ema ei olnud seda teinud)
Oma välimuselt oli ta pulksale (siiamaani on).

Aga siis seda sinu lugu lugedes mõtlesingi, et kuidas see võimalik oli, et teil nii oli? Kuidagi uskumatu.
Meie istusime koos ja nämmutasime, nämmutasime, kasvõi 48h järjest, ilma magamata, kõik teemad said kaetud ja 1000 korda üle räägitud.

Seksimisega ka ootasime, kuni ta 18 täis sai, see oli tollal mingi teema.
Suudlemine, muidugi, oli ka varem lubatud…

Aga mis mu point on? Ju siis sa ei olnud temaga lähedane.
Muud polegi.

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Telefoni sain ma 2000a ning e-maili tegin vast 2001.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üks on küll selge, et nii siis kui ka nüüd, kui enamvähem samas vanuses ja enamvähem samasuguse kultuuri- ja haridustaustaga inimesed soovivad väga teineteist leida, siis on see küllalt lihtne protseduur. Tollal küll ilmselt natuke pikem kui praegu.

Esmalt oleks pidanud rahulikult sekund sekundilt läbi mõtlema kõik, mis ta ütles. See võib võtta päevi.
Usutavasti mainis ta endast suure hulga infot poolelauselistes juppides. Olen kunagi ühe inimese üles leidnud (ei olnud armulugu, oli varguslugu) pärast 3-4 tunnist baarivestlust, nende andmete alusel: elukohalinn, eesnimi ja perenime esitäht, ema amet, emal olev koeratõug. Nendest mitu lihtsalt pismärkustena a la “pagan, näe, koerakarv. Emal mul bokser, käisin seal täna”. “Olen eluaeg Tallinnas elanud”.
Jne.

Kui veel umbes sama vana ka see teemaalgataja sõber oli, sis üsna tõenäoliselt mainis ta midagi poole sõnaga õpingute, trennide jne kohta. Kui te ei vahetanud sõnagi õpingutest, hobidest, kodulinnadest, koolidest, perekonnast (mitu õde, umbes kui vanad), sõpradest (mida need teevad, kus õpivad), kodust (millal käisin, kas elan koos vanematega), naljakatest noorusjuhtumitest, meeldivatest klubdest, lemmiksöögikohtadest, kas käib regulaarselt mingis konkreetses raamatukogus, kohvikus, klubis, muuseumis, basseinis, pargis?…siis millest te rääksite see pol päeva? Ilmast?

+2
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Noo mõtle nüüd korraks, et äkki ta on sinu järgi igatsenud 20 aastat ja siis ilmud sa süüdimatult oma sõnumiga, et tead, tegelikult ma ei saanud kohtuda, kuigi oleksin tahtnud. 20 aastat!!! Mõistus, mõitus tule koju. Kas ta mõtleb sinust edasi halvasti, milleks vana haava lahti kiskuda ja teine võimalus on, et tal on selliseid vahvaid kohtumisi elus selline hulk, et sa ei tule talle meeldegi. Mida sinu vabandus siis tegelikult temale annab. Kuna eesmärk on ju talle teada anda, et ta ei kannataks. Kui kannatab, siis oled talle niipalju juba kannatusi põhjustanud ja kui sa ei ole valmis kohe lahutama ja tema juurde kolima, siis pole mingit mõtet torkida.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on sarnane kogemus, ka nõukaajast,

22 a tagasi oli nõukaaeg? Sa oled sama tark, kui mu tulevane naabrimutt, kellet ma sel kevadel juhtusin küsima, et kuna kortermajal katus ära vahetati. Ta vastas- mingi 10-15 a tagasi, nõukaaja lõpus. No mõnedel on see ajaarvamine ikka väga sassis. Mingi ealine iseärasus?

oli veel mobiiltelefonide ja interneti eelne ajastu

22 a tagasi olid olemas nii mobiilid kui internet ja mõlemat kasutati aktiivselt. Ma olin siis 15 a ja sain oma esimese mobiili.

Üldiselt- sellised east tulenevad nostalgiahood on targem endale jätta. Nooruses kohtutakse paljudega, suheldakse, unustatakse. Mingit teemat üles tõmmata küll ei maksa, vaevalt see teda enam huvitab. Hea, kui ta üldse mäletab, et sind kunagi näinud on.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kus see seiklus oli?

PS sul on totaalne igavus ja tshad mingit uut projekti. Ära mängi teiste inimeste eludega.

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tore, et sul oma peas juba kõigest nii selge arusaam ja ülevaade on. Mina su viimasest kommentaarist kahjuks aru ei saanud, sest vähemalt minu eluga puudub sel igasugune seos. Selle konkreetse mälestuse tuletas meelde ja ajendas kirja panema üks teine teema siitsamast foorumist, aga muus mõttes see minu elusse enam kuidagi ei puutu.

Oma välimuselt oli ta pulksale (siiamaani on).
i.

Mis see saledus siia puutub?

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

22 a tagasi olid olemas nii mobiilid kui internet ja mõlemat kasutati aktiivselt.

22 aastat tagasi ehk 1997 ei kasutatud Eestis internetti kuigi aktiivselt. See oli ikka oluliselt hiljem (pakun, et aastal 2002), kui Eesti internetikasutajate protsent elanikkonnast 15-74 tõusis üle 30%.

Aastal 2001 polnud Eestis 64 protsenti vastajaist 15-74 viimase poole aasta jooksul (vaevalt, et siis ka varem) internetti iial kasutanud.

Aastal 2002 oli kodus arvuti 26 protsendil 15-74-aastastest inimestest (ja see ei ole internetiga ühendatud arvutite arv! Ega ei olnud see ka selle inimese arvuti tingimata – lihtsalt – peres oli arvuti)) Vaid veidi üle poolte neist arvutitest oli ka internetti ühendatud. Laias laastus võib öelda, et internetiühendus oli aastal 2002 kodus 14% inimestest.

Ja me räägime siin aastast 1997. Mis see koduse internetiühenduse % siis oli? 0,8?

+8
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

A kas selline variant pole pika mõtlemise peale veel pähe tulnud, et äkki ta ise ka ei tulnud kohale?

Kui sa oleksid siis kohale jõudnud ja teda seal asjatult oodanud järjest mõruma enesetundega, siis täna polekski sul mingit erilist “aga mis siis kui…?” mälestust. Aju oleks sellise “jobu” ära unustanud ilma pikema jututa sh kõik eelnenud ilusa, mis pärast pika ninaga ootamist ei tundu ka enam nii ilus midagi.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina küll võtaksin ühendust selle mehega. Endal midagi nii uhket ei ole meenutada, aga ühel koolitusel oli koolitajaks minu kunagine crush, kellele ma olen siiani üsna sageli mõelnud. Ma isegi ei mäletanud tema välimust, ainult eesnime. Olime siis mingi 14 või 15. Aga tundsin ta ära hääle järgi, jah uskumatu. Läksin pärast koolitust küsima kas sama inimene. Ja muljetasime siis ikka pikalt, läksime veel väljagi samal õhtul. Ka temal oli suur armastus olnud, puberteediea esimene. Kahepeale mäletasime nii palju detaile. See õhtu oli nii tore ja naljakas ja kurb korraga. Mõlemal pered, selles polegi asi üldse. Pigem ikka nendes minevikuhetkedes. Nii hea meel oli kohtuda ja sai justkui sellele igatsusele kuidagi seletuse või lõpetuse, ei oska öeldagi. Aegajalt suhtleme tööalaselt, ja mõnus side on meie vahel küll, justkui meie endi saladus. Aga mingit kõrvalehüppamist vms ei tuleks kõne allagi. Ilmselt kumbki kujutab teist ette sellisena nagu 25 aastat tagasi. Uut, suureks saanud inimest (isiksust) ei peagi nii süviti enam tundma õppima. Või see polegi oluline.

Siin mõned kommentaarid ikka väga nõmedad.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kus see seiklus oli?

PS sul on totaalne igavus ja tshad mingit uut projekti. Ära mängi teiste inimeste eludega.

Heakene küll, sinu jaoks pole see seiklus, minu jaoks (tol ajal) oli. Pole vist mõtet vaielda?

PS Mul pole kuskilt otsast igav ja ei taha ma mingit “uut projekti” (?). Naljakas, kuidas osatakse võhivõõra inimese elu sedasi “paika panna”. Ja ma ei kavatse kellegi eludega mängida, see sai minu meelest juba teemaalgatusse üheselt kirja.

A kas selline variant pole pika mõtlemise peale veel pähe tulnud, et äkki ta ise ka ei tulnud kohale?

See oleks parim variant olnud üldse, asjaolusid arvestades. Ma ei tea, kui tõenäoline see oli, arvestades tema initsiatiivikust selle kohtumise kokku leppimises. Aga välistada seda ei saa muidugi. Ma loodan, et ta ei tulnud kohale 🙂.

Aa, ja mis mobiilidesse-internetti puutub, siis mina sain oma esimese telefoni aastal 1999. Oma tutvusringkonnas hakati ka just sel ajal suhteliselt agaralt neid soetama, aga 97 oli mobiil ikka väga vähestel. Lauatelefoni polnud (elasin ühikas). Meiliaadress mul tõepoolest siis tegelikult juba oli, aga et internetile ligipääs oli nii piiratud (a la kuskil arvutiklassis sai mõnikord oma kirju lugeda), siis see polnud tol ajal veel mingi arvestatav kontakt, mida kohe esimese hooga jagatud oleks.

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kus see seiklus oli?

PS sul on totaalne igavus ja tshad mingit uut projekti. Ära mängi teiste inimeste eludega.

Heakene küll, sinu jaoks pole see seiklus, minu jaoks (tol ajal) oli. Pole vist mõtet vaielda?

PS Mul pole kuskilt otsast igav ja ei taha ma mingit “uut projekti” (?). Naljakas, kuidas osatakse võhivõõra inimese elu sedasi “paika panna”. Ja ma ei kavatse kellegi eludega mängida, see sai minu meelest juba teemaalgatusse üheselt kirja.

A kas selline variant pole pika mõtlemise peale veel pähe tulnud, et äkki ta ise ka ei tulnud kohale?

See oleks parim variant olnud üldse, asjaolusid arvestades. Ma ei tea, kui tõenäoline see oli, arvestades tema initsiatiivikust selle kohtumise kokku leppimises. Aga välistada seda ei saa muidugi. Ma loodan, et ta ei tulnud kohale 🙂.

A sa katsu iseenda vastu AUS olla. Ei ole projekt? Oleks ta sulle praegu kogemata vastu jalutanud, aga sa ISE guugeldasid.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

sa katsu iseenda vastu AUS olla. Ei ole projekt? Oleks ta sulle praegu kogemata vastu jalutanud, aga sa ISE guugeldasid.

Muidugi ise guugeldasin. Aga kus ma ütlesin, et ma seda praegu tegin? Tegin seda juba ammu, aastaid tagasi. Ja ka siis ei plaaninud ma temaga ühendust võtta. See on tõesti juhus, et see jutt just praegu kirja sai, aga midagi päevakajalist siin minu jaoks tegelikult ei ole.
Kui ta mulle praegu kogemata vastu jalutaks, siis kahtlen, kas ma ta üldse ära tunneks.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kirjuta selle inimese ees- ja perekonnanime esitähed siia. Miks mitte enda nime esitäht? Nii on tal suurem võimalus end ära tunda. Tekst liiga detailne, aga sinu vaate järgi. Sa ei tea, milline mälestus tal on.

Ei, enam detailsemaks ja isiklikumaks ma küll ei taha siin minna. Esiteks arvan, et on väga vähetõenäoline, et ta üldse seda foorumit siin loeb. Teiseks tunneks ta ennast selle jutu järgi ära küll, mis siis, et minu vaatenurk. Ja kui tõesti ei tunne, siis järelikult polegi vaja 🙂.
Ps Ei saanud praegu normaalselt tsiteerida, mitte midagi isiklikku selle kursiiviga 😊.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis teema siin sind ajendas seda lugu kirjutama?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

sa katsu iseenda vastu AUS olla. Ei ole projekt? Oleks ta sulle praegu kogemata vastu jalutanud, aga sa ISE guugeldasid.

Muidugi ise guugeldasin. Aga kus ma ütlesin, et ma seda praegu tegin? Tegin seda juba ammu, aastaid tagasi. Ja ka siis ei plaaninud ma temaga ühendust võtta. See on tõesti juhus, et see jutt just praegu kirja sai, aga midagi päevakajalist siin minu jaoks tegelikult ei ole.

Kui ta mulle praegu kogemata vastu jalutaks, siis kahtlen, kas ma ta üldse ära tunneks.

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

+3
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.

mis sul viga on?

+11
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

FB-s pilti pole?

On ikka, vähemalt kunagi oli. Nüüd pole enam vaadanud. Aga aastad teevad siiski oma töö ja järjest raskem on ju inimest n-ö elavana meenutada. Jutu järgi tunneksin ta kindlasti ära, aga kas kohe ja ainult välimuse põhjal – ei tea.
Jah, muidugi on see seik mulle meelde jäänud ja omamoodi oluline ka. Juhututvusi on ju enne ja pärastki ette tulnud, kuid ma ei saa salata, et see inimene oli kuidagi teistmoodi ja erilisem kui teised mingites enamvähem võrreldavates olukordades. Aga see ei tähenda jätkuvalt, et ma midagi nüüd reaalselt ette võtta tahaksin.

Mis teema siin sind ajendas seda lugu kirjutama?

See :).
https://foorum.perekool.ee/teema/sain-tuttavaks-uhe-mehega/
Väike sarnasus on selles loos, just see juhuslik kohtumine ja siis koos aja veetmine. Muus osas muidugi teistmoodi. Seal on põhiline teema, et kas mees võtab ühendust, kas saata ise sõnum jne, sest üksteise kontaktid on olemas. Hakkasin mõtlema, et see “minu lugu” oleks praegusel ajal kindlasti hoopis teisiti edasi arenenud kui tookord.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.

mis sul viga on?

Ah, ära muretse :). Ma teadsin ise juba teemat postitades, et selliseid kommentaare tuleb. Kuigi ma rohkem lootsin, et keegi veel kirjutab oma mingitest analoogilistest juhtumitest. Oleks olnud huvitav lugeda. Mõned siiski on, aitäh neile.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 51 )


Esileht Pereelu ja suhted Nooruspõlve romantiline seiklus