Sest tema juures oli alati nii hubane ja mõnus olla – tuba oli hele ja soe, pliidi all küdes tuli, vanaema muudkui vaaritas maitsvaid roogasid ja küsis, et “lapseke, kas sa tahaksid pannkookide peale kreegi- või vaarikamoosi?”.
Votvotvot, nii ongi! Ja 2km eemal kodus istub tusane väsinud naine, tuba sassis, lapsed karjuvad ja ripuvad pükste küljes, nigu sisse astud, ei saa olla ega astuda, käib mingi jauramine kuni magamaminekuni välja, kõik tahavad sust midagi kogu aeg- see õnnis “pere-elu”! Miks siis mitte ema juures käia 😀 ja olla nagu laps, kelle eest hoolitsetakse, ja mitte täiskasvanud mees, kes peaks ise hoolitsust pakkuma juba oma perele.
Eelmine, kes jooksvalt isa/äia juurest läbi käis- see on loomulik, pereliikmeid tulebki aidata, kui peres on soojust ja hoolimist, on see loomulik ja ei sega kedagi, keegi ei tunne ennast ilmajäetuna ega vähetähtsamana ja see on mõnus. Aga teemaalgatajal pole see päris nii vist. Ega meie täpselt ei tea, kas sellepärast, kas sellepärast, et asi ongi tasakaalust väljas või sellepärast, et teemaalgataja nõudmised on “tegeleda ainult minuga 24/7 ja keegi teine minu kõrvale ei mahu” tüüpi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 14.09 21:16; 15.09 15:40; 15.09 16:32; 15.09 17:50; 16.09 10:21;