Teema: Normaalne sõimerühmaga harjutamine?

Kas see on ainus võimalik sõim elukoha lähedal? Kui ei, siis sõimerühma valides kas sa ei tutvunud, kuidas harjutamine käib?

nii ongi, et iga sõim, lasteaed, erahoid seab oma reeglid ja lapsevanemal on võimalik siis jalgadega hääletada – kas kasutab teenust või läheb teise teenuseosutaja juurde. Kui tegemist on munitsipaalasutusega, siis on võimalus ka nt hoolekogu poole või asjakohase kohaliku omavalitsuse poole pöörduda selgituse saamiseks, miks nii toimetatakse. Aga rohkem võimalusi sul ei ole – sa ei saa minna jalaga trampima ja nõudma, et asjad käiksid sinu moodi.

Ilmselt praegu koroona ajal nagunii ei hakka keegi olukorda muutma.

#3544612:

Ning nüüd sõimes peaks ta laskma täiesti võõral kahel inimesel (tuletan meelde – 1. sõimepäev oli üle ukse võõra kasvataja kätte ja kõik) laskma end riietada õue minemiseks ja tulemiseks, mähkemeid vahetada, potitreeningut teha. Kui seal mõni laps nutma hakkab, siis on kaks varianti, kas kasvataja üritab sülle võtta, käest kinni võtta, hästi lähedal last lohutada – mis ajaks vist veel rohkem nutma last, kes võõraid lähedale ei taha. Või kui alla antakse ja lastakse lastel lihtsalt omaette nutta, sest teistega on vaja ka tegeleda.

Ei PEA laskma. Sina ju ise oled otsustanud ta sinna viia.
Ei saa aru, mida sa tahad. Last lohutada, sülle võtta ei tohi. Omaette nutta lasta ka ei tohi.
Mida siis?
Loomulikult on lastehoius mitu erinevat töötajat ja lisaks teised lapsed ka. Vastand sellele on eralapsehoidja ainult sinu lapsele.

Kas pead ise kohe tööle minema? Kas rahaliselt on võimalik väikest erahoidu lubada? Kõik lapsed ei olegi selles vanuses suureks kollektiiviks küpsed ja see pole sõime reeglite süü. Minu vanem laps harjus ka väga raskelt, kuigi meil lubati kaasas käia nii kaua, kui tahtsime. Käisin ligi nädala iga päev kaasas, aga ikkagi ta sammugi minust kaugemale ei läinud ja kartis. Kuni koolini ei meeldinud talle lasteaias ja oli klammerduv. Samas teine laps harjus paari päevaga sel aastal, kui samuti koroona tõttu mind tuppa ei lubatud. Olingi õues, lehvitasin aknast ja õue ajal olin läheduses. Seega ei sõltu see alati reeglitest, vaid lapse valmisolekust.
Võimaluse korral otsiks sinu lapsele väikese erahoiu või võtaks koju hoidja.

Ei, minu meelest ei ole see kohe üldse normaalne sõimega harjutamine. Meil oli nii, et esimesel nädalal oli rühm avatud ainult hommikuti 8-13. Kõigil päevadel olid mõlemad õpetajad kohal ning harjutamine oli õues koos vanematega. Esimesel päeval olid kõik vanemad paar tundi õues koos lastega. Õpetajad lähenesid vaikselt, näitasid lastele uusi mänge. Teisel päeval hakati veidikeseks ära minema märkamatult. Kolmandal päeval siis viidi lapsed esimest korda ilma vanemateta tuppa sööma (ka meil ei tohtinud vanemad koroona pärast tuppa tulla). Vanemad ootasid söögi ajal õues ja riburadapidi toodi lõuna lõpetanud ja riidesse pandud lapsi välja. Ja niimoodi iga päevaga pikendati vanemast eemal olemist natukese kaupa. Õues tõid õpetajad iga päev välja uued põnevad mänguasjad ning näitasid, kui vahva on lasteaias olla ja tegid ennast lastele huvitavaks ja toredaks. Vanemate soovide ja laste vajadustega arvestatakse igati ning kui laps ikka üldse ei rahune, kutsutakse vanem järgi. Tundide viisi ei lasta mitte kedagi nutta.

Kuigi elame ise teises omavalitsuses, oleme kõik oma lapsed just sellesse lasteaeda pannud, sest teame, et seal on neil hea ja nad on parimates võimalikes kätes. Kui mu süda rahul ei oleks, ei viiks ma last enam kohta, mis minu väärtustega kokku ei läheks ning otsiksin lapsele uue hoiu.

Miks mõned vastajad nii tigedad on. Esmaemal (arvan, et on) on raske oma last anda kohta, mida ei tema ega laps pole usaldama hakanud. Väga palju oleneb õpetajatest ja oleneb ka lapsest endast. Kõikidele see jõumeetod ei sobi. Mõni polegi valmis sõime minema ja mõnes aias ei võimaldatagi pehmet algust. Kui teemaalgataja soovib, siis ta võib uurida teiste lasteaedade harjutamismeetodite kohta. Mul on kogemus paljude aedadega. Ma ausalt pole märganud, et pehmema stiiliga lasteaedades jäädaksegi kummi venitama, küll aga on negatiivne kogemus mitme kiiret harjumist nõudva aiaga.
Seega, tasub uurida, kas kuskil on miskit paremat.
Hästi positiivne on see, kui saab õpetajatega kokkuleppe teha. Nt käid õues mingi aeg mängimas, oled juures. Siis käid nt 15 min või pool tundi ära ja nii tasapisi. Õpetaja muidugi peaks lapse üle võtma ja tema tähelepanu mängule suunama. Paraku osad lihtsalt istuvad kuskil kõrval ja eelistavad, et laps saaks ise hakkama.

Mina alustasin sellest kuust lapse sõimerühma harjutamisega. Esimesel päeval lubati seal olla poolteist tundi (toas), siis paluti lahkuda, kuna pidi segama teisi lapsi ka (osad lapsed käisid juba kevadest või olid alustanud mõned nädalad varem). Suhtusin natuke skeptiliselt, aga tegelikult ta kohanes väga hästi. Teisest päevast alates rohkem polegi juures olnud. Ta läheb hommikul küll tihti nutuga, aga pidi nutma ainult mõned minutid. Ma usun seda ka, sest kui lähen järgi, hetkel veel poolest päevast, siis on ta alati heas tujus. Kuna olen kuulnud, et õpetajad on teiste laste vanematele öelnud, kui laps palju nuttis, siis ma ei usu, et nad sellist asja varjaksid. Samuti panevad õpetajad facebooki lehele pilte üles ja piltide järgi on tal samuti kõik hästi. Tegemist erahoiuga, lapsi on korraga kümmekond, 3 õpetajat. Laps ise poolteist.

Ei, see ei ole normaalne. Sellises vanuses lapse kuhugi võõrasse lastekarja lükkamine ilma emata ei olegi normaalne. Mis sa tahad saada? See pole bioloogiliselt ette nähtud nii. Ühiskond võib ju soovida korraldada, et tited kõik karjas ellujäämiskursusi läbiks ja emad nad “spetsialistidele” töödelda annaks, aga looduse poolt on asjad natuke teisiti paika pandud.
Su laps väriseb lasteaeda nähes hirmust ja sa ikkagi topid teda vägisi sinna? Kohta, kus valitseb suhtumine, et las karjub kuni ära harjub? Päris karm lugemine.
Kui sul hakkab pea valutama ja arst ütleb, et seda tuleb ravida giljotiiniga, kas sa siis ka usud (sest ta on ju ikkagi arst ja spetsialist) või lültad oma terve mõistuse tööle ja otsid teise arsti?