Esileht Väikelaps Normaalne sõimerühmaga harjutamine?

Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )

Teema: Normaalne sõimerühmaga harjutamine?

Postitas:
Kägu

Tundub, et see on selles mõttes normaalne, et väga levinud käitumine.

Aga, kas see on või peaks olema “normaalne”?

Kui sõimerühma harjutades vanemaid harjutamise perioodikski kaasa ei lubada (viiruse pärast ja muidu ka neil poliitika selline). 1. päev kästi laps tuua kella pealt ja 4 tundi korraga, mitte varem järele tulla.
Ja laps hakkab värisema ja nutma juba lasteaia ust nähes või aia mänguplatsi nähes või oma kasvatajat nähes. Hakkab lasteaia välisuksel röökima ja karjub kuni järele tulemiseni. Järele tulles ei vaata oma emalegi otsa, ei tunne ära, nuuksub ja vapub. Lasteaiast on mitu inimest öelnud, et las karjub kuni ära harjub. Isegi kui 2 nädalat röögib, küll ta lõpuks ära harjub. Kui trauma saab, küll ta üle saab. “Aga nii käibki.” Meenutab lugu “Miks lastekodulapsed öösel ei nuta?” – sest nad on harjunud, et keegi ei tule, kui nad kurvad on ja kutsuvad.

Mu laps mängib väga rõõmsalt tundide viisi ilma minu (emata) kolme erineva inimesega koos. Mänguplatsidel ja -tubades ei pane vanemaid tähelegi, nii mänguhoos. Aga osasid lähisugulasi lähedale ei lase. Mõne sugulase puhul on tal ebameeldiv, kui too tahab kallistada või sülle võtta vm. Ning nüüd sõimes peaks ta laskma täiesti võõral kahel inimesel (tuletan meelde – 1. sõimepäev oli üle ukse võõra kasvataja kätte ja kõik) laskma end riietada õue minemiseks ja tulemiseks, mähkemeid vahetada, potitreeningut teha. Kui seal mõni laps nutma hakkab, siis on kaks varianti, kas kasvataja üritab sülle võtta, käest kinni võtta, hästi lähedal last lohutada – mis ajaks vist veel rohkem nutma last, kes võõraid lähedale ei taha. Või kui alla antakse ja lastakse lastel lihtsalt omaette nutta, sest teistega on vaja ka tegeleda. Igatahes kehv esimene kogemus lapsel. Peale mitut nädalat pausi mäeletab ikka veel ja minuga koos paari positiivset lasteaia päevamälestust luua ei lubata. Enne lasteaia õue nähes hakkas värisema ja nutma, nüüd käisin temaga koos kaasas õues, siis mängib juba rõõmuga üksinda ja teiste lastega seal, ma jälgin kaugelt. Aga siseruumi ei lubata positiivselt harjutama. Lihtsalt anna üle ukse ja las karjub, kasvõi nädalaid järjest.??

Selline on “normaalne” sõimerühmaga harjutamine. Ja vanematele räägitakse ilusat reklaami juttu, kuidas “oi, kui hästi kohaneb”.

+3
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõim ei ole kohustus.
See on teiste maksumaksjate vastutulek (ehk nende raha eest) sulle, et sul oleks oma last kuskil hoida.
Alati võib võtta sobiva koolitatud lapsehoidja koju.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas see on ainus võimalik sõim elukoha lähedal? Kui ei, siis sõimerühma valides kas sa ei tutvunud, kuidas harjutamine käib?

nii ongi, et iga sõim, lasteaed, erahoid seab oma reeglid ja lapsevanemal on võimalik siis jalgadega hääletada – kas kasutab teenust või läheb teise teenuseosutaja juurde. Kui tegemist on munitsipaalasutusega, siis on võimalus ka nt hoolekogu poole või asjakohase kohaliku omavalitsuse poole pöörduda selgituse saamiseks, miks nii toimetatakse. Aga rohkem võimalusi sul ei ole – sa ei saa minna jalaga trampima ja nõudma, et asjad käiksid sinu moodi.

Ilmselt praegu koroona ajal nagunii ei hakka keegi olukorda muutma.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Selles mõttes saan aru, et kui on võimalik pehme maandumisena alguses õues mängimas käia, miks seda siis kohe ei öeldud, vaid pidi esimesest päevast vaatama, kas ujub või upub.
Aga iga laps ei olegi sõimeealisena “lasteaiaküps” – kui aedapanek on paratamatus, siis nii on, kui ei ole, siis milleks piinata. On väga suur vahe, kas laps on lihtsalt teise täiskasvanuga või üks paljudest ühe-kahe täiskasvanu valvata, kui pooled nutavad jne.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ning nüüd sõimes peaks ta laskma täiesti võõral kahel inimesel (tuletan meelde – 1. sõimepäev oli üle ukse võõra kasvataja kätte ja kõik) laskma end riietada õue minemiseks ja tulemiseks, mähkemeid vahetada, potitreeningut teha. Kui seal mõni laps nutma hakkab, siis on kaks varianti, kas kasvataja üritab sülle võtta, käest kinni võtta, hästi lähedal last lohutada – mis ajaks vist veel rohkem nutma last, kes võõraid lähedale ei taha. Või kui alla antakse ja lastakse lastel lihtsalt omaette nutta, sest teistega on vaja ka tegeleda.

Ei PEA laskma. Sina ju ise oled otsustanud ta sinna viia.
Ei saa aru, mida sa tahad. Last lohutada, sülle võtta ei tohi. Omaette nutta lasta ka ei tohi.
Mida siis?
Loomulikult on lastehoius mitu erinevat töötajat ja lisaks teised lapsed ka. Vastand sellele on eralapsehoidja ainult sinu lapsele.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esiteks, teed lapse jaoks asja raskemaks kui ise temaga sõimes koos oled. Selgita kodus, et emme viib su teiste lastega mängima ja tuleb pärast järgi. Kui hakkab üleandmisel nutma -teed südame kõvaks ja lahkud, see nutt on rohkem võõrastamine. Õpetajad ei jõua kõikide lastega korraga tegeleda, paljud ka ei rahune võõra inimesega. Sinu tekstist võib välja lugeda tugevat vastumeelsust selle sõime suhtes -laps tajub seda ja su ärevust üleandmisel. Proovige teist hoidu või siis üldse järgmisel aastal uuesti.

+9
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas pead ise kohe tööle minema? Kas rahaliselt on võimalik väikest erahoidu lubada? Kõik lapsed ei olegi selles vanuses suureks kollektiiviks küpsed ja see pole sõime reeglite süü. Minu vanem laps harjus ka väga raskelt, kuigi meil lubati kaasas käia nii kaua, kui tahtsime. Käisin ligi nädala iga päev kaasas, aga ikkagi ta sammugi minust kaugemale ei läinud ja kartis. Kuni koolini ei meeldinud talle lasteaias ja oli klammerduv. Samas teine laps harjus paari päevaga sel aastal, kui samuti koroona tõttu mind tuppa ei lubatud. Olingi õues, lehvitasin aknast ja õue ajal olin läheduses. Seega ei sõltu see alati reeglitest, vaid lapse valmisolekust.
Võimaluse korral otsiks sinu lapsele väikese erahoiu või võtaks koju hoidja.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arust on see, et ema koos lapsega lasteaias esimesel päeval või paaril tutvumas käib, küll igati hea ja teretulnud ja seda mitte ainult lapsele vaid ka emale – ema saab ka tuttavaks ja õpib usaldama seda keskkonda kuhu laps läheb, neid õpetajaid, kes tema lapse eest hoolitsevad. Mul on kolm last ja olen kõigiga esimese päeva lasteaias koos olnud, teisel päeval olen õues käimise ajal paar tundi ära käinud jne. See emmega koos käimine ei tohi pikaks venida, aga selline päev paar ja siis saab vaikselt hakata tunniks- paariks ära käima. Nii on kõik minu lapsed hommikuste suuremate nutmisteta aeda harjutatud – pärast nädalat- paari lasteaias võib tulla ka tagasilöök, kus hommikul riputakse ema küljes ja ei lubata ära minna, aga see on tõesti juba selline 5- minuti nutt, mis kohe üle läheb kui emme läinud.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei, minu meelest ei ole see kohe üldse normaalne sõimega harjutamine. Meil oli nii, et esimesel nädalal oli rühm avatud ainult hommikuti 8-13. Kõigil päevadel olid mõlemad õpetajad kohal ning harjutamine oli õues koos vanematega. Esimesel päeval olid kõik vanemad paar tundi õues koos lastega. Õpetajad lähenesid vaikselt, näitasid lastele uusi mänge. Teisel päeval hakati veidikeseks ära minema märkamatult. Kolmandal päeval siis viidi lapsed esimest korda ilma vanemateta tuppa sööma (ka meil ei tohtinud vanemad koroona pärast tuppa tulla). Vanemad ootasid söögi ajal õues ja riburadapidi toodi lõuna lõpetanud ja riidesse pandud lapsi välja. Ja niimoodi iga päevaga pikendati vanemast eemal olemist natukese kaupa. Õues tõid õpetajad iga päev välja uued põnevad mänguasjad ning näitasid, kui vahva on lasteaias olla ja tegid ennast lastele huvitavaks ja toredaks. Vanemate soovide ja laste vajadustega arvestatakse igati ning kui laps ikka üldse ei rahune, kutsutakse vanem järgi. Tundide viisi ei lasta mitte kedagi nutta.

Kuigi elame ise teises omavalitsuses, oleme kõik oma lapsed just sellesse lasteaeda pannud, sest teame, et seal on neil hea ja nad on parimates võimalikes kätes. Kui mu süda rahul ei oleks, ei viiks ma last enam kohta, mis minu väärtustega kokku ei läheks ning otsiksin lapsele uue hoiu.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps läks ka paar aastat tagasi poolepäeva sõimerühma ja esimesel päeval olin kaasas ainult pool tundi. Andsin lapse üle peale seda ja ei jäänud nutma. Teisel päeval läksin kaasa ja olin 5 minti vähem jne ja polnud hüsteeriat. Meil olid hästi toredad õpetajad ka ja rohkem nagu vanaemad kui õpetajad. Laps leppis nendega kiiresti. Lapsele meeldis ja sai selgeks, et kui jõuame lasteaeda, pole seal emmet mõni tund.

Seda, kas sinu lapse hoid sinu lapsele sobib, hinda lähtuvalt oma sisetundest. Mis tunne sul tekib kui näed neid
õpetajaid. Minu arvates ei ole see tavapärane, et ükski laps nutaks hoius nädalate kaupa. Veel enam, et lihtsalt lastakse lastel nutta. Ma vist ei viiks enda last sinna enam. Koroonahirmust saame aru, aga kui laps neid inimesi nähes pöördesse läheb, siis neil ei klapi omavahel üldse ja pole mõtet last sinna viia.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks mõned vastajad nii tigedad on. Esmaemal (arvan, et on) on raske oma last anda kohta, mida ei tema ega laps pole usaldama hakanud. Väga palju oleneb õpetajatest ja oleneb ka lapsest endast. Kõikidele see jõumeetod ei sobi. Mõni polegi valmis sõime minema ja mõnes aias ei võimaldatagi pehmet algust. Kui teemaalgataja soovib, siis ta võib uurida teiste lasteaedade harjutamismeetodite kohta. Mul on kogemus paljude aedadega. Ma ausalt pole märganud, et pehmema stiiliga lasteaedades jäädaksegi kummi venitama, küll aga on negatiivne kogemus mitme kiiret harjumist nõudva aiaga.
Seega, tasub uurida, kas kuskil on miskit paremat.
Hästi positiivne on see, kui saab õpetajatega kokkuleppe teha. Nt käid õues mingi aeg mängimas, oled juures. Siis käid nt 15 min või pool tundi ära ja nii tasapisi. Õpetaja muidugi peaks lapse üle võtma ja tema tähelepanu mängule suunama. Paraku osad lihtsalt istuvad kuskil kõrval ja eelistavad, et laps saaks ise hakkama.

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei, see ei ole normaalne. Normaalne oleks nii, et saaksid seni last õues harjutamas käia, kuni laps tunneb õpetajat piisavalt ning on ise nõus tuppa kaasa minema. Seal on esialgu 10, siis 20 jne minutit. Kui nutt tuleb varem peale, saab sinu juurde õue.

Mina harjutasin klammerduvat last sõime mõni aasta tagasi. Mul lubati käia rühmas kaasas, kuni laps tundus kohanenud. Mängis õpetajatega ja tegi lauldes harjutusi kaasa jms. Aga nii kui ma üritasin teda sinna jätta ja ise koridori minna, siis läks hirmus kisa lahti. Selles osas kisast sa ilmselt ei oleks pääsenud ka siis, kui sul oleks lubatud toas harjutamas käia.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina alustasin sellest kuust lapse sõimerühma harjutamisega. Esimesel päeval lubati seal olla poolteist tundi (toas), siis paluti lahkuda, kuna pidi segama teisi lapsi ka (osad lapsed käisid juba kevadest või olid alustanud mõned nädalad varem). Suhtusin natuke skeptiliselt, aga tegelikult ta kohanes väga hästi. Teisest päevast alates rohkem polegi juures olnud. Ta läheb hommikul küll tihti nutuga, aga pidi nutma ainult mõned minutid. Ma usun seda ka, sest kui lähen järgi, hetkel veel poolest päevast, siis on ta alati heas tujus. Kuna olen kuulnud, et õpetajad on teiste laste vanematele öelnud, kui laps palju nuttis, siis ma ei usu, et nad sellist asja varjaksid. Samuti panevad õpetajad facebooki lehele pilte üles ja piltide järgi on tal samuti kõik hästi. Tegemist erahoiuga, lapsi on korraga kümmekond, 3 õpetajat. Laps ise poolteist.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps läks sõimerühma kui oli just 2 saanud. Harjutamine käis nii, et hommikul mindi rühma ning ema võis rühmaruumis olla, turvatune loomiseks. Ema lapsega rühmas ei mänginud vaid pigem lihtsalt oli samas ruumis, õpetajad tegelesid lastega. Kui laps oli nõus siis ema ütles, et läheb veidikeseks ära ja tuleb järgi siis kui lapsed õues on. Kogu rühm läks õue ning ema tuli kokku lepitud aja järel õue järgi. Ja vastavalt sellele kuidas lapsele sobis, läks ema ära ning tuli hiljem järgi. Selline leebe harjutamine minu meelest.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei, see ei ole normaalne. Sellises vanuses lapse kuhugi võõrasse lastekarja lükkamine ilma emata ei olegi normaalne. Mis sa tahad saada? See pole bioloogiliselt ette nähtud nii. Ühiskond võib ju soovida korraldada, et tited kõik karjas ellujäämiskursusi läbiks ja emad nad “spetsialistidele” töödelda annaks, aga looduse poolt on asjad natuke teisiti paika pandud.
Su laps väriseb lasteaeda nähes hirmust ja sa ikkagi topid teda vägisi sinna? Kohta, kus valitseb suhtumine, et las karjub kuni ära harjub? Päris karm lugemine.
Kui sul hakkab pea valutama ja arst ütleb, et seda tuleb ravida giljotiiniga, kas sa siis ka usud (sest ta on ju ikkagi arst ja spetsialist) või lültad oma terve mõistuse tööle ja otsid teise arsti?

+2
-1
Please wait...

Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )


Esileht Väikelaps Normaalne sõimerühmaga harjutamine?