Kui raske või kerge see on? Kes kui kaua elanud seal? Kuidas alguses hakkama saite? Palju peaks teenima et perega ära elada ja mitte virelema? Kas olete otsusega rahul?
See, mis summaga mugavalt ära elab sõltub sellest, kas peres töötavad mõlemad või vaid üks, mitu last on, kus elamispind asub. Päris tühjade kätega ei saa minna, ilma tagatisrahata ei saa üürilepingutki. Kõige parem variant on minna paarina, kus mõlemad saavad tööl käia, aga lapsi ei ole veel, sest lasteaiahinnad on väga kõrged. Või siis üksinda, olles hea eriala oskaja, kes hästi palka saab. Nii või naa on võõras keskkonnas läbilöömiseks tarvis osata inimestele meeldida ja nendega hästi läbi saada, liiga kriitiline ei tohiks olla. Palgad on suured, aga elu ka kallis. Keele õppimiseks tuleks ka valmis olla kui oled kesktasemel tegija või töö on inimestega seotud.
Omast kogemusest – julgust ja pealehakkamist on vaja, kõik muu on juba teisejärguline. võrreldes palkadega ei ole lasteaiahinnad kõrged. Mina saan kätte keskmiselt 30 000 nok. Lasteaiatasu koos söögiga on 2700 nok. St vähem kui kümnendik palgast.
Norras on teenused ja söök väga kallid. Samas on sooduskampaaniaid ning otsides ja teades pole sugugi hull. Näiteks liha toome me tapamajast suurema tükina, lõigume parajateks tükkideks, teeme hakkliha ja frikadelle. Niimoodi tuleb veel soodsamgi kui Eestis on.
Norra on täis väikeseid talusid, kus saab osta muna, piima, juustu, mugulaid. Tuleb odavam kui poest. Leia ainult omale üks talunik.
Kuigi asjad poes on kallid võid kvaliteedis alati kindel olla. Norra ei lase igasugu saasta sisse tuuagi ning kogu toidumajandus on riigi kontrolli all. Suund on ökoböko suunas. Mahe tooted tahetakse käibemaksustki vabastada.
Hiljem kirjutan muust ka.
Ei ole ei norras ega soomes vaid hoopis rootsis.siit norra ainult 50km.pole seal norras need hinnad vorreldes rootsiga kallid midagi,osad asjad odavamadki.mahkmepaki saab nt 3.50 euroga katte.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ei ole ei norras ega soomes vaid hoopis rootsis.siit norra ainult 50km.pole seal norras need hinnad vorreldes rootsiga kallid midagi,osad asjad odavamadki.mahkmepaki saab nt 3.50 euroga katte.[/tsitaat]
Mähkmetelt ei võeta käibemaksu Norras.
Koolisüsteem on hoopis teistsugune. Iga laps saab oma õppekava järgi õppida – kes mis aines nõrgem on, kes tugevam, saavad nõrgemaid/tugevamaid ülesandeid. Tuupimist ei ole nii nagu Eesti koolides, rõhutakse rohkem arusaamisele. Käekirja ei rõhuta üldse ja see on enamikel lastel suht jube. Kirjutatakse nö raamatutähtedega ja minu 5ndas klassis käiv tütav kirjutab endiselt harilikuga.
Võiks öelda, et tase on madalam võrreldes Eesti koolidega, aga see tase, millest me oleme harjunud rääkima on ju tuupur-tase.
Normine ja narrimine on minimaalsed või suisa olematud. Igasse normisse suhtutakse väga tõsiselt.
Väiksemates kohtades on väike huviringide valik. Jalgpall poistele ja tüdrukutele ja kui veab, siis midagi veel. Linnades on vast rohkem.
Lasteaiad on nagu muinasjutumaa. Riik peab garanteerima, et kõik lapsed, kes on 15ndaks augustiks 1a, peavad saama lasteaia koha. Ja saavadki. Kui kohti on liiga vähe, on omavalitsus kohustatud suurema lasteaia ehitama. Meie külla ehitati paar aastat tagasi vana lasteaia asemel uus ja suurem. Paari aasta pärast ehitatakse veel üks sinna kõrvale.
Muinasjutumaa all ma pidasin silmas lastega tegelemist. Mu laps alati jookseb suure rõõmuga hommikul oma rühma, ei ole kunagi ühtegi jonni ega nuttu. Sooja lõunat ei ole lasteaiad kohustatud andma. Mõnel pool lähevad lapsed oma söögiga aeda, teises kohas antakse midagi nt võileibu ja jogurtit. Aga sellist sooja söögi süsteemi nagu meil Eestis, siin ei ole. Koolis ammugi mitte. Kooli lähevad lapsed oma võileivapakiga.
Üksikvanemad saavad igasugu soodustusi. Kuna ise üksik pole, siis pole nende soodustustega ka hästi kursis.
Tulumaks on astmeline. Mai on tulumaksuvaba kuu ning november poole tulumaksuga. Tööpäeva pikkus on 7,5 h ning aastas on 25 tööpäeva puhkust. Vanemahüvitis on 10-12k 80%-100% palgast. Ülempiir tuleb kiiremini ette kui Eestis. Vanemahüvitist loetakse päevades, mida saab välja võtta osakaupa ning kombineerida osalise töölkäimisega. Isadele on sellest ette nähtud 10 nädalat, mida emad kasutada ei saa. Väga soositakse emade osalise ajaga töölkäimist. Emad on vastandina Eestile, väga hinnatud tööjõud kuna oskavad paremini planeerida, on vastutustundlikumad ning stabiilsemad.
Tööajast võid käia arstil, kooli koosolekul, last lasteaeda viia-tuua jms, mida pole võimalik teha väljaspool tööaega.
Loodus on võrratu!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Koolisüsteem on hoopis teistsugune. Iga laps saab oma õppekava järgi õppida – kes mis aines nõrgem on, kes tugevam, saavad nõrgemaid/tugevamaid ülesandeid. Tuupimist ei ole nii nagu Eesti koolides, rõhutakse rohkem arusaamisele. Käekirja ei rõhuta üldse ja see on enamikel lastel suht jube. Kirjutatakse nö raamatutähtedega ja minu 5ndas klassis käiv tütav kirjutab endiselt harilikuga.
Võiks öelda, et tase on madalam võrreldes Eesti koolidega, aga see tase, millest me oleme harjunud rääkima on ju tuupur-tase.
Normine ja narrimine on minimaalsed või suisa olematud. Igasse normisse suhtutakse väga tõsiselt.
Väiksemates kohtades on väike huviringide valik. Jalgpall poistele ja tüdrukutele ja kui veab, siis midagi veel. Linnades on vast rohkem.
Lasteaiad on nagu muinasjutumaa. Riik peab garanteerima, et kõik lapsed, kes on 15ndaks augustiks 1a, peavad saama lasteaia koha. Ja saavadki. Kui kohti on liiga vähe, on omavalitsus kohustatud suurema lasteaia ehitama. Meie külla ehitati paar aastat tagasi vana lasteaia asemel uus ja suurem. Paari aasta pärast ehitatakse veel üks sinna kõrvale.
Muinasjutumaa all ma pidasin silmas lastega tegelemist. Mu laps alati jookseb suure rõõmuga hommikul oma rühma, ei ole kunagi ühtegi jonni ega nuttu. Sooja lõunat ei ole lasteaiad kohustatud andma. Mõnel pool lähevad lapsed oma söögiga aeda, teises kohas antakse midagi nt võileibu ja jogurtit. Aga sellist sooja söögi süsteemi nagu meil Eestis, siin ei ole. Koolis ammugi mitte. Kooli lähevad lapsed oma võileivapakiga.
Üksikvanemad saavad igasugu soodustusi. Kuna ise üksik pole, siis pole nende soodustustega ka hästi kursis.
Tulumaks on astmeline. Mai on tulumaksuvaba kuu ning november poole tulumaksuga. Tööpäeva pikkus on 7,5 h ning aastas on 25 tööpäeva puhkust. Vanemahüvitis on 10-12k 80%-100% palgast. Ülempiir tuleb kiiremini ette kui Eestis. Vanemahüvitist loetakse päevades, mida saab välja võtta osakaupa ning kombineerida osalise töölkäimisega. Isadele on sellest ette nähtud 10 nädalat, mida emad kasutada ei saa. Väga soositakse emade osalise ajaga töölkäimist. Emad on vastandina Eestile, väga hinnatud tööjõud kuna oskavad paremini planeerida, on vastutustundlikumad ning stabiilsemad.
Tööajast võid käia arstil, kooli koosolekul, last lasteaeda viia-tuua jms, mida pole võimalik teha väljaspool tööaega.
Loodus on võrratu![/tsitaat]
Üürikorterite hinnad ja nende leidmise võimalused?
Toidukaupade hinnad?
Töökoha leidmise võimalus, kui norra keelt ei oska ja inglise keel on rahuldav?
Kas see töölt ära käimine lapse pärast on igal töökohal nt. suure kaupluseketi kassapidaja võib ära minna kui heaks arvab või haigla hooldustöötaja võib minna lapsele lasteaeda järgi, kui aga soovib.
Kas Norras ei ole mitte nii, et teatava vanuseni ei tohi lapsed üksinda kodus olla ja väljas liikuda st. põhimõtteliselt peab üks vanem olema laste päralt?
1. Üürikorterite hinnad ja nende leidmise võimalused?
– Oleneb piirkonnas. Mina sain oma üürikorteri tööandja abiga. Meie piirkonnas neid praktiliselt polegi. Pangalaenuga ostsin maja poole aasta pärast.
Toidukaupade hinnad?
– Körgemad võrreldes Eestiga. Aga ka palgad on kõrgemad.
2. Töökoha leidmise võimalus, kui norra keelt ei oska ja inglise keel on rahuldav?
– Oleneb erialast. Mina olen IT-alal ja vot sellel alal on lihtne ning keeleoskus pole nii oluline. Teenindava personali puhul on oluline osata norra keelt.
3. Kas see töölt ära käimine lapse pärast on igal töökohal nt. suure kaupluseketi kassapidaja võib ära minna kui heaks arvab või haigla hooldustöötaja võib minna lapsele lasteaeda järgi, kui aga soovib.
– Ainult siis kui last poleks võimalik viia/tuua töövälisel ajal. Näiteks kui töö algab kell 7 hommikul ning lasteaed avatakse samuti kell 7 ning lasteaiast tööle minekuks kulub 15 min, siis ca 20 min võid vabalt arvestada tööaja sisse. Seadus käseb tööandjal sellist asja töötajale võimaldada.
4. Kas Norras ei ole mitte nii, et teatava vanuseni ei tohi lapsed üksinda kodus olla ja väljas liikuda st. põhimõtteliselt peab üks vanem olema laste päralt?
– Jah, on küll nii. Kui näiteks mõni naaber juhtub kaebama või lapsega juhtub õnnetus üksi kodus olles, siis tuleb jama kui palju. Lapsevanemad ei julge lapsi karistadagi lastekaitse hirmus. Lastele aga tutvustatakse nende õiguseid juba lasteaias. Ka näiteks selline asi, et laps hilineb tihti kooli või kodutööd on tihti tegemata, on vanema vastutus ja vanem võetakse vastutusele selle eest kuni lapse äravõtmisele. Vanem peab tagama lapsele turvalise kasvukeskkonna ning hoolitsema, et lapse kooliasjad oleks korras.
Minu laps on küll üksi kodus olnud väga tihti ja väga pikalt. Naabrid vaatavad seda asja ikka väga imelikult.
– Haiguspäevad on 100% tasustatud alates esimesest haiguspäevast. Arsti paberit nõutakse kui kodus ollakse rohkem kui 1 nädal.
Sellise jutuga, et norra keelt ei oska, ära parem Norrasse mine. Hakka parem kohe õppima. Siis saad öelda, et oled juba alustanud keeleõppega. See on suur pluss ja näitab, et sa teed ka omalt poolt midagi, et oled edasipüüdlik ning annab lootust, et sa varsti oskad.
Norra kliima on lihtsalt masendav.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Norra kliima on lihtsalt masendav.[/tsitaat]
Jah on, aga sellega harjub. Vaatamata ilmale käin Norras kordades rohkem õues (jooksmas, matkal)
Ettevaatust, Norra ei ole Euroopa Liidu liige!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ettevaatust, Norra ei ole Euroopa Liidu liige![/tsitaat]
See on ju positiivne ainult!
Olen elanud nyydseks Norras varsti 5 aastat. Tulime koos lastega (beebi, lasteaed ja kool), tænaseks on 2 koolis ja beebi lasteaiaealiseks saanud. Keelt olime eelnevalt natuke øppinud, ilma selleta ei kujutaks oma elu siin yldse ette. Praeguseks on keel selge, mees nats komistab veel.
Lasteaed ja kool erinevad Eesti omadest nii palju, et seda ei ole vøimalik siin kahe lausega kirjeldada. Pereklubi.com’is on Norrakate klubi ja Facebookis on Eestlased Norras-grupp, seal neid teemasid næritakse iga pæev.
Nii palju kui on inimesi, sama palju on ka erinevaid arvamusi. Seega yhest vastust sa oma kysimustele mitte kunagi ei saa. Samuti on raske vastata kysimusele \”mis hinnaga yyrid maja\” ja \”kui palju peaks teenima, et æra elada 5-liikmelise perega\”. Majade hinnad algavad 1000dest kuus, Oslos ja muudes suurtes linnades ei saa peksa ka selle raha eest (minu isa væljend). Meie ELAME siin ja kæime Eestis korra aastas, seega ei arvesta ma kunagi, et toon mingit søøki Eestist. Søøgi peale kulutame ca 10 000 kuus, vahel nats væhem. Væljas ei søø eriti.
Kliima on meil super, talv on talv ja suvi on suvi. Pole sitt suusailm aasta læbi nagu Eestis. Need, kel kehvem ilm, elavad ilmselt rannikul. Seal on ilus vaade ookeanile, aga sajab aasta læbi. Mina elan mægedes.
Need, kes kolivad siia raha pærast, ei saa elus ønnelikuks (noh yldiselt vøiks nii øelda). Eestiga vørreldes on siin køik nii teistmoodi, et harjumine vøtab ikka aega. Meie pere kolis siia køige muu kui raha pærast, Eestis oli meie elu ikka (rahaliselt) kordades kergem. Kolisime siia oma hobide pærast. Oleme leidnud seda mida otsisime ja oleme megarahul.
Næeme siin eestlasi, lætlasi ja leedukaid, kes kæivad tøø ja kodu vahet, veeretavad senti, et iga natukese aja tagant kodumaale søita ja unistavad \”vanast ja heast elust kodumaal\”. Neid on væga kurb vaadata, ausøna. Norra on hea ja huvitav koht elamiseks, aga selleks et sul siin hea oleks, pead sa leidma midagi muud kui vaid kørge palga. Kui vaid soov Eestist jalga lasta ja pikka rubla teenida, siis soovitan esmalt valida Soome. Lihtne keelt æra øppida ja lihtne Eestisse tagasi minna kui siiber saab.
Aga køigile, kel Norra sydames ja soov siin oma elupæevad veeta, siis tere tulemast!
Ja vøin teie kysimustele vastata ja nøu anda kui keegi mu nøu kuulda tahab 🙂
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen elanud nyydseks Norras varsti 5 aastat. Tulime koos lastega (beebi, lasteaed ja kool), tænaseks on 2 koolis ja beebi lasteaiaealiseks saanud. Keelt olime eelnevalt natuke øppinud, ilma selleta ei kujutaks oma elu siin yldse ette. Praeguseks on keel selge, mees nats komistab veel.
Lasteaed ja kool erinevad Eesti omadest nii palju, et seda ei ole vøimalik siin kahe lausega kirjeldada. Pereklubi.com’is on Norrakate klubi ja Facebookis on Eestlased Norras-grupp, seal neid teemasid næritakse iga pæev.
Nii palju kui on inimesi, sama palju on ka erinevaid arvamusi. Seega yhest vastust sa oma kysimustele mitte kunagi ei saa. Samuti on raske vastata kysimusele \”mis hinnaga yyrid maja\” ja \”kui palju peaks teenima, et æra elada 5-liikmelise perega\”. Majade hinnad algavad 1000dest kuus, Oslos ja muudes suurtes linnades ei saa peksa ka selle raha eest (minu isa væljend). Meie ELAME siin ja kæime Eestis korra aastas, seega ei arvesta ma kunagi, et toon mingit søøki Eestist. Søøgi peale kulutame ca 10 000 kuus, vahel nats væhem. Væljas ei søø eriti.
Kliima on meil super, talv on talv ja suvi on suvi. Pole sitt suusailm aasta læbi nagu Eestis. Need, kel kehvem ilm, elavad ilmselt rannikul. Seal on ilus vaade ookeanile, aga sajab aasta læbi. Mina elan mægedes.
Need, kes kolivad siia raha pærast, ei saa elus ønnelikuks (noh yldiselt vøiks nii øelda). Eestiga vørreldes on siin køik nii teistmoodi, et harjumine vøtab ikka aega. Meie pere kolis siia køige muu kui raha pærast, Eestis oli meie elu ikka (rahaliselt) kordades kergem. Kolisime siia oma hobide pærast. Oleme leidnud seda mida otsisime ja oleme megarahul.
Næeme siin eestlasi, lætlasi ja leedukaid, kes kæivad tøø ja kodu vahet, veeretavad senti, et iga natukese aja tagant kodumaale søita ja unistavad \”vanast ja heast elust kodumaal\”. Neid on væga kurb vaadata, ausøna. Norra on hea ja huvitav koht elamiseks, aga selleks et sul siin hea oleks, pead sa leidma midagi muud kui vaid kørge palga. Kui vaid soov Eestist jalga lasta ja pikka rubla teenida, siis soovitan esmalt valida Soome. Lihtne keelt æra øppida ja lihtne Eestisse tagasi minna kui siiber saab.
Aga køigile, kel Norra sydames ja soov siin oma elupæevad veeta, siis tere tulemast!
Ja vøin teie kysimustele vastata ja nøu anda kui keegi mu nøu kuulda tahab :)[/tsitaat]
Kus sa täpsemalt elad?
Norras mægedes, Østafjell vøiks øelda selle piirkonna kohta yldisemalt kui see midagi aitab.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga køigile, kel Norra sydames ja soov siin oma elupæevad veeta, siis tere tulemast!
Ja vøin teie kysimustele vastata ja nøu anda kui keegi mu nøu kuulda tahab :)[/tsitaat]
Haagin siis kah ennast teemasse 🙂 Plaanin järgmisel aastal Norrasse tööle saada, olen õde. Kõigepealt plaanin ise tulla ja kuu aja pärast (hiljemalt kahe kuu pärast) plaanin Norrasse kolida ka abikaasa ja kaks last – vanuses 10a ja 1,5 aastat. Praegu tegelen intensiivselt keele õppimisega. Eesmärgiks ei ole nüüd otseselt \”pikka rubla\” teenida, aga jah – peab tunnistama, et soov lahedamalt elada on üks põhjuseid, miks ma ümberasumisplaane pean. Soome mulle lihtsalt ei meeldi, vabandust 🙂
Peamine põhjus kolimiseks on ausalt öeldes sügav siiber praegusest olukorrast Eestis. Ausalt öeldes ei oska ma asjade paranemist ka parima tahtmise korral näha. Ma olen ka õde, nagu mainisin, seega ei vaja üldisem suhtumine meedikutesse vist erilisi kommentaare… Peale streiki olen ma vereimeja, kes nuumab end patsientide arvel :p Pealegi olen ma saanud nüüd sellise üüratu palgatõusu osaliseks, et ei tohi enam aastaid viiksatadagi 😛 Kokkuvõtlikult võib meeleolu iseloomustada – kibestumine 🙂
Aga kuna ma olen tegelikult haritud, töökas ja hakkaja, siis loodan Norras endale siiski armastatud elukutse abil elatist hankida 🙂 Ma küsiksin nüüd sinult, et millisest kohast (mõtlen nimelt geograafilist asukohta) soovitad sina alustada? Ma ei taha elada suures linnas, seega Oslo jt rannikuäärsed linnad ei kuulu esialgu minu nimekirja. Päris külakolkasse ka ei taha…võiks olla selline väiksem linn. Haiglad on ju igas maakonnas, eksole? Mõtlen nimelt aktiivravihaiglat, mitte vanadekodu (hooldekodu).
Sisemaale haiglasse – siis pakuks Gjøvik. Asub Lillehammer-Hamar piirkonnas, see Oslost pøhja poole. Ise elaks hea meelega seal.
Lillehammer oleks mu esimene valik, aga ma ei tea mis tasemel haigla seal on. Gjøviku oma on mingi nats suurem (piirkonnahaigla vms).
Oslost ca 60 km loodesse asub Hønefoss, see on ka kena keskmise suurusega linnake koos oma piirkonna haiglaga. Vøi siis Drammen, seal mitu suuremat haiglat.
Loomulikult on elu ka kaugemal Oslost. Vøin sulle neid maakonnakeskuse haiglaid veel siia lisada, pean tsekkama netist kuna ise olen hooooopis teise ala inimene 🙂
Jøudu ja edu!
Søltub taustsysteemist st millega vørreldes (ja mida) + kes vørdleb.
Võõrtööjõudu koheldakse seal küll nagu rämpsu, selles võib kindel olla.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Võõrtööjõudu koheldakse seal küll nagu rämpsu, selles võib kindel olla.
[/tsitaat]
See on küll väga vale. Eriti eestlased on väga hinnatud tööjõud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kas lastekaitse on Norras karmim kui Eestis?
Ja kuidas siis selle sissetulekuga on et pere ära elaks ja ei vireleks?[/tsitaat]
Lastekaitse Norras on ikka väga karm.
No see pere äraelamine ju täiesti sõltb, kus elada ja mida süüa. Ma pakun, et 20 000 nok kuus ehk elab ära kui on soodne üürikas ja muuga väga ei larista.
Minu esimene 2-toal üürikas oli 4000 nok üür + 1000 elekter. Lasteaia kulu 2700 nok. Ülejäänud raha söögile, trennile, autole, internet, telefon. Elab ära küll. Autot omades tuleb ka auto aastamaks juurde (ca 300 nok meie puhul) ning kindlustus ca 500 nok kuus.
Praegu on meil maja laenuga ning see tahab ikka meeletult rohkem ülalpidamist. Lisaks kommuunile makstavad kulud (ca 12 000 aastas meie puhul).
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
