Viis aastat tagasi tegime lapse isaga notariaalse lepingu elatise maksmise kohta. Sinna on määratud elatise suuruseks: vastavalt kehtiva miininumpalga järgi pooles ulatuses.
Nagu siiani see seadus oli. Kas nüüd uue seaduse järgi muutub meie kokkulepe tühiseks? Või kui ei, siis peab elatise maksja ise kohtu ( notari, minu? ) poole pöörduma, et leping muudetaks ja nii kaua maksab lepingu järgi nagu siiani, pool miinimumpalgast?
Selle elatise kalkulaatori järgi ma ei oska ka välja arvutada, kui palju oleks (isegi ilma selle lepinguta)
Palk on mul bruto 1400. Lastetoetuse 60€ saan mina. Olen ainuhooldaja. Laps isa juures viibib 0 päeva kuus. Lapse isa palka ma ei tea. Elab Soomes, uus pere, 1 uus laps (noorem, kui meie ühine).
Pole notar, aga loogiline oleks, et kehtib edasi, sees ju klausel, et vastavalt KEHTIVA miinimumpalga ulatuses. See justkui tähendab, et kui min. palk suureneb siis suureneb ka elatis.
TA – Aga lapse isa võib ju taotleda selle ümber tegemist? Siis juba kohtu kaudu?
Aga kui näiteks läheb ka uuest perest lahku ja peab hakkama maksma elatist ka teisele lapsele, kas minu notariaalne leping kehtib ikka samal kujul edasi?
Mul on liiga palju küsimusi 🙂 Lihtsam oleks vist mingi juristi poole pöörduda. Oskab ehk keegi mõnda soovitada?
loomulikult võib lapse isa kohtusse pöörduda ja uue skeemiga elatise väljamõistmist nõuda ning see taotlus siis ka rahuldatakse, kuna seadus on muutunud.
mehe lahutus sinusse ja sinu lepingusse ei puutu, kui mees just sellele viidates kohtusse ei pöördu ja uue elatisesumma määramist ei taotle
TA – Aga lapse isa võib ju taotleda selle ümber tegemist? Siis juba kohtu kaudu?
Aga kui näiteks läheb ka uuest perest lahku ja peab hakkama maksma elatist ka teisele lapsele, kas minu notariaalne leping kehtib ikka samal kujul edasi?
Mul on liiga palju küsimusi ???? Lihtsam oleks vist mingi juristi poole pöörduda. Oskab ehk keegi mõnda soovitada?
“Kui elatis on juba kohtu poolt välja mõistetud või notariaalses kokkuleppes fikseeritud, siis need summad uuest aastast ei muutu. Tartu Ülikooli 2020. aasta alguses valminud uuringu kohaselt on tegelik lapse keskmine ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 180 eurot”.
Sinu otsusest on lapsetoetus kindlasti välja ununenud, ja see ei ole õiglane.
Õiglane oleks, et kohus, juristid ja elatist saanud isikud vabandaksid. Siiani tehtud töö on halvasti tehtud.
Tunne ka ise huvi, kas teisel lapsel ka süüa on sinu meelelahutuse kõrvalt.
Õiglane oleks, et kohus, juristid ja elatist saanud isikud vabandaksid. Siiani tehtud töö on halvasti tehtud. Tunne ka ise huvi, kas teisel lapsel ka süüa on sinu meelelahutuse kõrvalt.
TA – Aga lapse isa võib ju taotleda selle ümber tegemist? Siis juba kohtu kaudu?
Aga kui näiteks läheb ka uuest perest lahku ja peab hakkama maksma elatist ka teisele lapsele, kas minu notariaalne leping kehtib ikka samal kujul edasi?
Mul on liiga palju küsimusi ???? Lihtsam oleks vist mingi juristi poole pöörduda. Oskab ehk keegi mõnda soovitada?
Ei pea kohe kohtu kaudu. Esmalt ikka räägib sinuga ja üritate uue kokkuleppe saavutada kohtuväliselt. Kui kokkulepet ei saavuta, alles siis kohtusse.
Notariaalne leping ei lähtu Perekonnaseadusest, vaid Võlaõigusseadusest. Võlaõigusseadus lepingust päris niisama-lihtsalt taganeda ei luba, vaid näeb ette eelistatud tegevusjärjekorra.
“Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni… Seejuures võib elatise suurust mõjutavate asjaolude muutumine anda alust öelda leping üles ka üksnes osaliselt, s.o osas, milles elatist maksma kohustatud vanemalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda ülalpidamiskokkuleppe täitmist kokkulepitud suuruses kokkulepitud tähtpäevani, s.o üldjuhul lapse täisealiseks saamiseni. Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks ei pea ülalpidamist andma kohustatud vanem pöörduma kohtu poole, vaid saab seda VÕS § 195 lg 1 järgi teha ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Seega peate vaatama, mida on lepingus märgitud selle muutmise või lõpetamise kohta.”
Soome palganumbrite juures ei märkagi lapse isa sellise pisisumma kontolt kadumist…
Mul elab vanem poeg Soomes ja omaalgatuslikult, vabatahtlikult kannab mulle iga kuu 500 eurot ehk siis maksab mu igakuised arved kinni ja jääb üle ka. Tema saab Soomes 3500-4000 eurot palka, mina siin Eestis 650-700 eurot.
Mul elab vanem poeg Soomes ja omaalgatuslikult, vabatahtlikult kannab mulle iga kuu 500 eurot ehk siis maksab mu igakuised arved kinni ja jääb üle ka. Tema saab Soomes 3500-4000 eurot palka, mina siin Eestis 650-700 eurot.
Miks ise Eestis konutad? mine ka. Hea suhtumine ikka oma poja tervisesse. Vaeseke teeb raudselt ületunde, sõidab eesti numbris, elab mitmekesi teistega samas üüritoas ja maksab oma palgast veel astmelist tulumaksu. Poja ema faktid jälle ei huvita, peaasi, et tema ööuni on rahulik.
Jah, see kokkulepe jääb kehtima. Muudatused perekonnaseaduses Teie kokkulepet ei mõjuta, kuna Teil on võlaõiguslik leping.
Neil, kellel on kokkuleppes kirjas, et elatist tuleb tasuda “vastavalt perekonnaseaduses sätestatud alamäärale”, on juba teine lugu, sest PKS järgne elatise summa on muutnud.
