Mul on 4aastane 6kuud vana laps. Juba sünnist saadik on ta olnud rahutu ja aktiivsem. Diagnoosi tal veel pole, aga on aktiivsus ja tähelepanuhäirele kalduv ja võimalik, et kergelt autistlil.
Kaldun arvama, et ka minul võib esineda kergeid aspergeile viitavaid jooni.
Kuidas aga kõigega leppida ja kohaneda? Kuidas leida rahu ja aksepteeeimist iseendas ja ka last aksepteeeida.
Mis aitas teil olukorraga leppida?
Kas oli mõni prühholoog kelle poole pöörduda ja abi saada, kes mõistaks autismi, oleks empaatiline ja aksepteeriv nibg aitalks leida Enese usku ja jõudu.
Palun kirjutage kelle poole pöorduda, võib olla tasuline vastuvõtt, et kiiresti saaks lapaevanem pöörduda ja rääkida oma murest.
Leppimine ja kohanemine on pidev protsess, ei toimu võluvitsaga. Tuleb ette raskemaid aegu ja kergemaid, rõõmsamaid. Oleme õppinud rohkem märkama head ja toetuma positiivsele. On hea kui on mõistvaid sugulasi, tuttavaid. Meil kahjuks pole seda tuge olnud, aga oleme tasapisi leidnud uusi sõpru. Ega loodus tühja kohta ei salli 🙂 Kui muredega üksi jääda, võib kergesti tekkida paanika. Konkreetselt saime abi just selles vanuses Marienthali Psühhiaatriakliinikust, dr Piret Visnapuu-Bernadt. Alustasime omal ajal ka tasulise visiidiga.
Jah, see leppimine on protsess. Mina otsisin hästi palju infot, käisin ATH tugigrupis, kuni mul oli lõpuks infot liigagi palju, aga see oli kasulik, sest ikka leidus keegi, kellel oli veel raskem, see oli nagu päästepaat ja aitas oma peres toimuvat enda jaoks skaalale panna. Kui ikka kogu aeg endale sisendada, et ATH laste puhul on palju asju sümptomid, mitte käitumine ja kasvatus, siis seegi aitab. Mina soovitaksin ATH tugigruppide korraldajat, kellel on pikk kogemus selle teemaga, olen isegi tema juures käinud, empaatiline, samas kaine mõtlemisega ja palju juhtumeid näinud-kuulnud, usun, et ta võib aidata mõtteid seada – Sirje.Grossmann-Loot@elf.ee
(+372) 64 111 88 või (+372) 51 474 40
Asukoht: Lai tänav 31
