Inimeste võimed on erinevad, seda esiteks.
Õppisin meditsiini ja töötasin öösiti kiirtoidukohas- raske oli muidugi aga mul polnud valikut. Nautisin kõike, tööl sealsamas öösiti lugesin ja tegin referaate. Ülikooli lõpetasin ainepunkte kõvasti üle, sest võtsin lisaks ülikoolist mujalt teaduskondadest ka aineid (juurat, kunstiajalugu, keeled).
Praegu töötan ikka 1,5 koha peal, kolm last ja mees, ise koristan siiani oma 120 ruutmeetrist kodu. Ma arvasin, et kõik on sellised aga nüüd kui ülikooli juurde tagasi tulin- vaatan ja imestan, poole päeva pealt minnakse logelema, efektiivsust pole, mõte ei jookse…
Vahel küsitakse, mis aineid sa tarvitad. Ei tea, ise leian, et mul oli toredad vanemad, vanavanmad nunnutasid ja päikseline normaalne lapsepõlv, vist see, et pole mingeid musti mõtteid peas, siis jõuabki kõike.