Ma ei saa nagu aru…. kõik töökuulutused on sellised, et “edukal kandidaadil on eelnev töökogemus antud valdkonnas”… aga kui mõni tahabki teha midagi muud? Mul on näiteks villand oma praegusest tööst ja ma isegi ei otsi samast valdkonnast tööd, aga näe ei saa mujale, sest oodatakse töökogemust….
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Nõutakse töökogemust…
Teema: Nõutakse töökogemust…

Kui personaliinimene vähegi viitsib asjadesse süvendada siis on kaaskiri märksa mõjusam kui CV ning sinna saab üsna edukalt ära põhjendada, miks sa ilma töökogemusteta võiks siiski arvestatav kandidaat olla. Olen ise täiesti teise valdkonda kandideerinud (kogemus oli nõutud) aga minu eeliseks oli servapidi töövaldkonnaga seotud haridus (mida polnud küll tööalaselt kunagi kasutanud). Ehk siis 0 kogemust ja haridus aitasid mind vestlusvooru ning vestlusel rääkisin endale töökoha välja. Absoluutselt ei kahetse täiesti teise valdkonda minekut.

On erialasid, kus ilma töökogemuseta ongi väga raske kui mitte võimatu saada tööle. Aga siis on võimalik interniks või praktikale minna. Näiteks IT. Peale mõnda kuud või poolt aastat praktikal võib asutus juba teha ettepaneku püsiv tööleping sõlmida. Kui ettepanekut ei tule, on siiski olemas praktikakogemus, mida saab töökogemuse alla kirja panna.
Teiste erialade puhul peaks olema võimalik leida midagi, mis haakub haridusega (näiteks õdedelt või õpetajatelt ei nõuta töökogemust, aga hariduseta ei saa) ja/või senise töökogemusega. Näiteks võiks keeletoimetaja kandideerida ajakirjanikuks. Ja muidugi on hea kaaskiri väga oluline.

Ma ei saa nagu aru…. kõik töökuulutused on sellised, et “edukal kandidaadil on eelnev töökogemus antud valdkonnas”… aga kui mõni tahabki teha midagi muud? Mul on näiteks villand oma praegusest tööst ja ma isegi ei otsi samast valdkonnast tööd, aga näe ei saa mujale, sest oodatakse töökogemust….
No aga kes see ikka tahab, et tema juurde õppima tullakse? Ikka enne kogemused, kas või kursuste-koolituste näol. Mõne ala puhul tähendab kogemusteta töö ka turvaohtu. Miks tööandja peaks sellega riskima?
Variant on valetada, et omad kogemusi (muide PK soovitab alati esimese asjana valetada, kui näiteks ebameeldiv külaline tulemas või vaja minna kuskile, mis koht eriti ei paelu vm) või öeldagi ausalt, et tulingi kogemusteta, aga katsun need siin kiirelt omandada. Eriti kui töökoht on kuulutusse suutnud kaks vastuolulist lauset panna: a) nõutav kogemus, b) väljaõpe kohapeal. Võid alati viimasele rõhuda ja esimese sujuvalt unustada.

no kui suudad ennast firmale maha müüa……

Olen vahetanud eriala – see ongi keeruline ja mingiks ajak palk langes ikka märkimisväärselt.
Kui sul ei ole konkreetset valdkonda, kuhu tahad minna, siis soovitan vaadata selle baasilt, mida sa oskad, millised praeguse töö oskused kuluvad kusagil mujal ära.
Kui on konkreetne valdkond mõttes, siis sama tegelikult – vaata oma oskusi ja kogemust selle pilguga, mis võiks kusagil mujal ära kuluda.
Kui tahad minna ITsse, siis vaata erinevaid programme – ValiIT, Women in Tech. Niisama tänavalt on ka praktikale keeruline saada, aga nende lõpetajatele on eraldi praktikaprogrammid ja -konkursid.

Mina tööandjana ei näe vajadust kedagi koolitama hakata, kui tegelikult selle eriala koolitus toimub reeglina eelnevalt mujal ja kui mul on valida eriala valdavate inimeste vahel. Väga tüütu ja stressirohke on, kui kolleegid peavad uustulnukat kantseldama tööprotsessi käigus.

Mina olen ühes firmas keskastmejuht. Meil oli just konkurss. Uskuge või mitte, ühtegi sobivat kandidaati polnud. Palk 1600 neto (pluss tulemustasu kuni mitutuhat eurot aastas), tööauto ja vabagraafik. Nõue oli vastav kutsetunnistus, varasemat töökogemust polnud vaja. Samas inimesed ei viitsi isegi sinna kutseeksamile minna, et oma tööväljavaateid suurendada. Paar nägu kandideeris, kellel polnud enamasti isegi erialast haridust.
🙂

Mina olen ühes firmas keskastmejuht. Meil oli just konkurss. Uskuge või mitte, ühtegi sobivat kandidaati polnud. Palk 1600 neto (pluss tulemustasu kuni mitutuhat eurot aastas), tööauto ja vabagraafik. Nõue oli vastav kutsetunnistus, varasemat töökogemust polnud vaja. Samas inimesed ei viitsi isegi sinna kutseeksamile minna, et oma tööväljavaateid suurendada. Paar nägu kandideeris, kellel polnud enamasti isegi erialast haridust.
ilmselgelt on kutsetunnistusega inimestel siis mujal paremad tingimused.

Mina olen ühes firmas keskastmejuht. Meil oli just konkurss. Uskuge või mitte, ühtegi sobivat kandidaati polnud. Palk 1600 neto (pluss tulemustasu kuni mitutuhat eurot aastas), tööauto ja vabagraafik. Nõue oli vastav kutsetunnistus, varasemat töökogemust polnud vaja. Samas inimesed ei viitsi isegi sinna kutseeksamile minna, et oma tööväljavaateid suurendada. Paar nägu kandideeris, kellel polnud enamasti isegi erialast haridust.
ilmselgelt on kutsetunnistusega inimestel siis mujal paremad tingimused.
Võimalik. Eks oleneb. Samas on see töö, mida on suhteliselt hea pere kõrval teha. Nt ei pea kohe hoolduslehte võtma. Võib kodukontoris tööd teha või siis vajadusel nädala sees kodus olla ning nädalavahetusel mingid asjad järgi teha. Ise valid tööaja. Töö sobib ka sellisele, kes otsib kooli järgselt esimest töökogemust või firmasse jala ukse vahele saamiseks. Võib antud ametikohast alustada ja soovi korral karjääriredelil tõusta. Meil ei takistata ka töö kõrvalt koolis käimist, kui inimene tahab juurde õppida.
Kommentaari mõte oli see, et ei otsita igalpool vaid varasema töökogemusega inimesi. Samas minu näites on firmas vaba koht reaalselt saadaval, aga soovijaid pole.

Mina tööandjana ei näe vajadust kedagi koolitama hakata, kui tegelikult selle eriala koolitus toimub reeglina eelnevalt mujal ja kui mul on valida eriala valdavate inimeste vahel. Väga tüütu ja stressirohke on, kui kolleegid peavad uustulnukat kantseldama tööprotsessi käigus.
Siis sa ise juba välistad nende inimeste kandideerimise, kes otsivadki midagi muud, kui samalt ametikohalt teise firmasse täpselt samale ametikohale minemist. Mina näiteks otsin minu hariduse ja töökogemusega seotud uut tööd, kuid enam toitlustusse ei taha minna, sest olen seal juba töötanud 10a…

Mina olen ühes firmas keskastmejuht. Meil oli just konkurss. Uskuge või mitte, ühtegi sobivat kandidaati polnud. Palk 1600 neto (pluss tulemustasu kuni mitutuhat eurot aastas), tööauto ja vabagraafik. Nõue oli vastav kutsetunnistus, varasemat töökogemust polnud vaja. Samas inimesed ei viitsi isegi sinna kutseeksamile minna, et oma tööväljavaateid suurendada. Paar nägu kandideeris, kellel polnud enamasti isegi erialast haridust.
ilmselgelt on kutsetunnistusega inimestel siis mujal paremad tingimused.
Võimalik. Eks oleneb. Samas on see töö, mida on suhteliselt hea pere kõrval teha. Nt ei pea kohe hoolduslehte võtma. Võib kodukontoris tööd teha või siis vajadusel nädala sees kodus olla ning nädalavahetusel mingid asjad järgi teha. Ise valid tööaja. Töö sobib ka sellisele, kes otsib kooli järgselt esimest töökogemust või firmasse jala ukse vahele saamiseks. Võib antud ametikohast alustada ja soovi korral karjääriredelil tõusta. Meil ei takistata ka töö kõrvalt koolis käimist, kui inimene tahab juurde õppida.
Kommentaari mõte oli see, et ei otsita igalpool vaid varasema töökogemusega inimesi. Samas minu näites on firmas vaba koht reaalselt saadaval, aga soovijaid pole.
ilmselt peaksid seda kohta teemaalgatajale pakkuma. 😀

Nõue oli vastav kutsetunnistus, varasemat töökogemust polnud vaja.
Kutsetunnistustest.
1. Kutse taotlemine on vägagi tasuline (mõnes valdkonnas rohkem kui pool kuupalka)
2. kutse taotlemine on vabatahtlik.
3. kutse mitteomamine EI tühista vastava valdkonna ülikoolidiplomit!
Töötan ise valdkonnas (õpetaja), kus on samuti olemas nn kutsetasemed ja -eksamid, aga… need on siiski mõeldud eelkõige neile inimestele, kes on tulnud haridusvaldkonda tööle, ilma et omaks pedagoogidiplomit.
Kui on mingi muu kõrgharidus + natuke õpetamiskogemus, siis jah, las inimene näeb vaeva, paneb kokku mahuka portfoolio oma senistest töökogemustest, korjab kokku suure portsu soovituskirju tööandjatelt, lapsevanematelt ja mida kõike veel (selle paberilasu kokkupanek võtab vähemalt nädalaid), maksab suure summa ja läheb siis komisjoni ette, mis suuresti koosneb inimestest, kes ise EI OLE päevagi koolis töötanud.
Mul on kaks magistrikraadi, mõlemal diplomil on mustvalgelt trükitud sõna ” …õpetaja” (erinevad ained), olen töötanud erialasel tööl terve elu, ei pea vajalikuks hakata seepärast kutset taotlema (ja selleks raha ja aega kulutama), et üks tobe paber ettenäitamiseks juures oleks. Kusjuures see kutsetunnistus kehtiv vaid loetud aastad, ülikoolidiplom on eluaegne.
Abikaasa käis hiljuti ühel tehnilisel alal kutsetunnistust taotlemas, et hangetel osaleda. Ise TTÜ diplomiga vastava valdkonna insener ja eluaeg erialast tööd teinud. Kutseeksami testid olid vigased, kasutatud oli termineid, mida eesti insenerid ei kasuta (humanitaarist tõlkija toortõlge tundus olevat soome keelest), osa õigeid vastuseid luges test valeks, sest testi koostanud polnud ise tõenäoliselt selle konkreetse tehnikavaldkonnaga kokku puutunud, millesse testi küsimused kokku panid. Pärast põhjendatud protestide esitamist anti kutsetunnistus küll kätte ja lubati testi küsimused tulevikus üle vaadata, aga kogu see kutseeksam tundus pigem raha väljapressimisena kui eksamina (mksma läks üle 500€ kokku)

Nõue oli vastav kutsetunnistus, varasemat töökogemust polnud vaja.
Kutsetunnistustest.
1. Kutse taotlemine on vägagi tasuline (mõnes valdkonnas rohkem kui pool kuupalka)
2. kutse taotlemine on vabatahtlik.
3. kutse mitteomamine EI tühista vastava valdkonna ülikoolidiplomit!
Töötan ise valdkonnas (õpetaja), kus on samuti olemas nn kutsetasemed ja -eksamid, aga… need on siiski mõeldud eelkõige neile inimestele, kes on tulnud haridusvaldkonda tööle, ilma et omaks pedagoogidiplomit.
Kui on mingi muu kõrgharidus + natuke õpetamiskogemus, siis jah, las inimene näeb vaeva, paneb kokku mahuka portfoolio oma senistest töökogemustest, korjab kokku suure portsu soovituskirju tööandjatelt, lapsevanematelt ja mida kõike veel (selle paberilasu kokkupanek võtab vähemalt nädalaid), maksab suure summa ja läheb siis komisjoni ette, mis suuresti koosneb inimestest, kes ise EI OLE päevagi koolis töötanud.
Mul on kaks magistrikraadi, mõlemal diplomil on mustvalgelt trükitud sõna ” …õpetaja” (erinevad ained), olen töötanud erialasel tööl terve elu, ei pea vajalikuks hakata seepärast kutset taotlema (ja selleks raha ja aega kulutama), et üks tobe paber ettenäitamiseks juures oleks. Kusjuures see kutsetunnistus kehtiv vaid loetud aastad, ülikoolidiplom on eluaegne.
Abikaasa käis hiljuti ühel tehnilisel alal kutsetunnistust taotlemas, et hangetel osaleda. Ise TTÜ diplomiga vastava valdkonna insener ja eluaeg erialast tööd teinud. Kutseeksami testid olid vigased, kasutatud oli termineid, mida eesti insenerid ei kasuta (humanitaarist tõlkija toortõlge tundus olevat soome keelest), osa õigeid vastuseid luges test valeks, sest testi koostanud polnud ise tõenäoliselt selle konkreetse tehnikavaldkonnaga kokku puutunud, millesse testi küsimused kokku panid. Pärast põhjendatud protestide esitamist anti kutsetunnistus küll kätte ja lubati testi küsimused tulevikus üle vaadata, aga kogu see kutseeksam tundus pigem raha väljapressimisena kui eksamina (mksma läks üle 500€ kokku)
Minu näites on eksami tegemine tasuta. Mingit riigilõivu vm tasu ei pea maksma. Ainult kohale minemise kulu. Eksamit saab teha iga aasta paar korda. Selle kutsetunnistuse nõue tuleb seadusest, mitte pole tööandja vaimusünnitis. Eksamit korraldavad inimesed, kellel on antud valdkonnas pikaajaline kogemus. Asjad on 20+ aastat niimoodi toiminud. Eksamile võib minna ka vastava valdkonna kutseharidusega, ei pea olema 2 magistrikraadi. Seega on vägagi sobiv töö ka kutsekooli lõpetanutele.

Nõue oli vastav kutsetunnistus, varasemat töökogemust polnud vaja.
Kutsetunnistustest.
1. Kutse taotlemine on vägagi tasuline (mõnes valdkonnas rohkem kui pool kuupalka)
2. kutse taotlemine on vabatahtlik.
3. kutse mitteomamine EI tühista vastava valdkonna ülikoolidiplomit!
Töötan ise valdkonnas (õpetaja), kus on samuti olemas nn kutsetasemed ja -eksamid, aga… need on siiski mõeldud eelkõige neile inimestele, kes on tulnud haridusvaldkonda tööle, ilma et omaks pedagoogidiplomit.
Kui on mingi muu kõrgharidus + natuke õpetamiskogemus, siis jah, las inimene näeb vaeva, paneb kokku mahuka portfoolio oma senistest töökogemustest, korjab kokku suure portsu soovituskirju tööandjatelt, lapsevanematelt ja mida kõike veel (selle paberilasu kokkupanek võtab vähemalt nädalaid), maksab suure summa ja läheb siis komisjoni ette, mis suuresti koosneb inimestest, kes ise EI OLE päevagi koolis töötanud.
Mul on kaks magistrikraadi, mõlemal diplomil on mustvalgelt trükitud sõna ” …õpetaja” (erinevad ained), olen töötanud erialasel tööl terve elu, ei pea vajalikuks hakata seepärast kutset taotlema (ja selleks raha ja aega kulutama), et üks tobe paber ettenäitamiseks juures oleks. Kusjuures see kutsetunnistus kehtiv vaid loetud aastad, ülikoolidiplom on eluaegne.
Abikaasa käis hiljuti ühel tehnilisel alal kutsetunnistust taotlemas, et hangetel osaleda. Ise TTÜ diplomiga vastava valdkonna insener ja eluaeg erialast tööd teinud. Kutseeksami testid olid vigased, kasutatud oli termineid, mida eesti insenerid ei kasuta (humanitaarist tõlkija toortõlge tundus olevat soome keelest), osa õigeid vastuseid luges test valeks, sest testi koostanud polnud ise tõenäoliselt selle konkreetse tehnikavaldkonnaga kokku puutunud, millesse testi küsimused kokku panid. Pärast põhjendatud protestide esitamist anti kutsetunnistus küll kätte ja lubati testi küsimused tulevikus üle vaadata, aga kogu see kutseeksam tundus pigem raha väljapressimisena kui eksamina (mksma läks üle 500€ kokku)
Minu näites on eksami tegemine tasuta. Mingit riigilõivu vm tasu ei pea maksma. Ainult kohale minemise kulu. Eksamit saab teha iga aasta paar korda. Selle kutsetunnistuse nõue tuleb seadusest, mitte pole tööandja vaimusünnitis. Eksamit korraldavad inimesed, kellel on antud valdkonnas pikaajaline kogemus. Asjad on 20+ aastat niimoodi toiminud. Eksamile võib minna ka vastava valdkonna kutseharidusega, ei pea olema 2 magistrikraadi. Seega on vägagi sobiv töö ka kutsekooli lõpetanutele.
kas kergitaksid saladuseloori, millise kutse ja mis tasemega tegemist?

Mina tööandjana ei näe vajadust kedagi koolitama hakata, kui tegelikult selle eriala koolitus toimub reeglina eelnevalt mujal ja kui mul on valida eriala valdavate inimeste vahel. Väga tüütu ja stressirohke on, kui kolleegid peavad uustulnukat kantseldama tööprotsessi käigus.
Minu kogemuse järgi on sellised praktikakohad ja -programmid eeskätt suuremates firmades ja teatud ametikohtadele. Väiksem ettevõte ei võta omale tööle algajat raamatupidajat, arendajat, ehitajat, sest ta ei saa endale kaht lubada (ainult algajast ju ei piisa) ja pole ka väljaõpetamise ressurssi. Seevastu kõigil suurematel arendusfirmadel ja ka pankadel on ka algajad tööl, keda saab enda käe järgi välja õpetada. Lisaks osadel erialadel ettevõtted püüavad helgemaid päid juba enne nende tööturule sisenemist endale napsata.

2. kutse taotlemine on vabatahtlik.
3. kutse mitteomamine EI tühista vastava valdkonna ülikoolidiplomit!
on siiski ka erialasid, kus kutsetunnistuse olemasolu on kohustuslik ja seda ei saa asendada erialase haridusega.

Minu näites on eksami tegemine tasuta. Mingit riigilõivu vm tasu ei pea maksma. Ainult kohale minemise kulu. Eksamit saab teha iga aasta paar korda. Selle kutsetunnistuse nõue tuleb seadusest, mitte pole tööandja vaimusünnitis. Eksamit korraldavad inimesed, kellel on antud valdkonnas pikaajaline kogemus. Asjad on 20+ aastat niimoodi toiminud. Eksamile võib minna ka vastava valdkonna kutseharidusega, ei pea olema 2 magistrikraadi. Seega on vägagi sobiv töö ka kutsekooli lõpetanutele.
väga huvitav, mis eriala kutsetunnistuse saaks tasuta? nii palju, kui mina nendega kokku olen puutunud, n need kõik päris kalli raha eest. tasuta on teatud erialad kooli lõpetamisel, kuid siis maksab ka kool need kinni. või siis saab seda hüvitamist taotleda töötukassalt. päris tasuta kutseeksamist pole küll kuulnud.
1600 pole küll eriti suur palk, mille järgi joosta, pigem keskmine ja selle saab mujalt ka ilma kutseeksamita kätte

Olen ka ise väbajana töötanud, seega tõesti, alati on hea võtta inimene, kel on natukenegi vastav töökogemus olemas, kasvõi mingi aeg on seda teinud. Olen hetkel tööd otsinud ning saanud küll ja veel äraütlevaid kirju, et valisime antud valdkonnas seda tööd juba pikalt teinud inimese. Jah, kirja järgi paistab igati kena, kuid ütleme siis välja, mida see päriselt tähendab. See inimene osteti konkurendi juurest üle, st ta tuleb eelmise töökoha töökogemuse, siseinfoga ja koolituspagasiga, kuid tegelikult on see töötaja ka väga mugavustsoonis töötanud, kes pole väga pikka aega soovinud uusi asju õppida, tegelikult on tal päris tugev töörutiin ehk igavus, mida ta nüüd turgutab uue töökohaga. No kokkuvõttes ei ole juu inimene, kes hakkab ettevõttele palju kasumit teenima. Valida võiks inimese, kes on täis motivatsiooni ning oskuseid, mis aitaks tal uuel kohal areneda, sest sellega loob ta uut väärtust (raha!!!) ka sellele töökohale.

1600 pole küll eriti suur palk, mille järgi joosta, pigem keskmine ja selle saab mujalt ka ilma kutseeksamita kätte
Siis ju ei tohiks teemaalgatajal ja teistel koolilõpetajatel probleemi olla, kuna 1600+ eurot palgaga töökohti on jalaga segada, kus neid oodatakse.

Olen ka ise väbajana töötanud, seega tõesti, alati on hea võtta inimene, kel on natukenegi vastav töökogemus olemas, kasvõi mingi aeg on seda teinud. Olen hetkel tööd otsinud ning saanud küll ja veel äraütlevaid kirju, et valisime antud valdkonnas seda tööd juba pikalt teinud inimese. Jah, kirja järgi paistab igati kena, kuid ütleme siis välja, mida see päriselt tähendab. See inimene osteti konkurendi juurest üle, st ta tuleb eelmise töökoha töökogemuse, siseinfoga ja koolituspagasiga, kuid tegelikult on see töötaja ka väga mugavustsoonis töötanud, kes pole väga pikka aega soovinud uusi asju õppida, tegelikult on tal päris tugev töörutiin ehk igavus, mida ta nüüd turgutab uue töökohaga. No kokkuvõttes ei ole juu inimene, kes hakkab ettevõttele palju kasumit teenima. Valida võiks inimese, kes on täis motivatsiooni ning oskuseid, mis aitaks tal uuel kohal areneda, sest sellega loob ta uut väärtust (raha!!!) ka sellele töökohale.
Need on nüüd küll üsna meelevaldsed järeldused.

Ei ole.

Töötan ise valdkonnas (õpetaja), kus on samuti olemas nn kutsetasemed ja -eksamid, aga… need on siiski mõeldud eelkõige neile inimestele, kes on tulnud haridusvaldkonda tööle, ilma et omaks pedagoogidiplomit. Kui on mingi muu kõrgharidus + natuke õpetamiskogemus, siis jah, las inimene näeb vaeva, paneb kokku mahuka portfoolio oma senistest töökogemustest, korjab kokku suure portsu soovituskirju tööandjatelt, lapsevanematelt ja mida kõike veel (selle paberilasu kokkupanek võtab vähemalt nädalaid), maksab suure summa ja läheb siis komisjoni ette, mis suuresti koosneb inimestest, kes ise EI OLE päevagi koolis töötanud. Mul on kaks magistrikraadi, mõlemal diplomil on mustvalgelt trükitud sõna ” …õpetaja” (erinevad ained), olen töötanud erialasel tööl terve elu, ei pea vajalikuks hakata seepärast kutset taotlema (ja selleks raha ja aega kulutama), et üks tobe paber ettenäitamiseks juures oleks. Kusjuures see kutsetunnistus kehtiv vaid loetud aastad, ülikoolidiplom on eluaegne.
Õpetaja kutsetunnistus (välja arvatud kõrgema taseme kutsetunnistused) on nüüd tähtajatu. Kui Sinul on omandatud ülikoolis koos magistrikraadiga õpetajakutse, siis puudub Sul igasugune kohustus ja vajadus eraldi kutset taotleda. Õpetajaharidust pakkuvad ülikoolid annavad juba ammu kutse koos magistrikraadiga. Kui Sa lõpetasid ülikooli kaua aega tagasi ja oled töötanud õpetajana juba aastakümneid, siis puudub Sul seaduse järgi samuti kohustus kutset taotleda. Täpsemad tingimused on seaduses kirjas.

Mina tööandjana ei näe vajadust kedagi koolitama hakata, kui tegelikult selle eriala koolitus toimub reeglina eelnevalt mujal ja kui mul on valida eriala valdavate inimeste vahel. Väga tüütu ja stressirohke on, kui kolleegid peavad uustulnukat kantseldama tööprotsessi käigus.
Minu kogemuse järgi on sellised praktikakohad ja -programmid eeskätt suuremates firmades ja teatud ametikohtadele. Väiksem ettevõte ei võta omale tööle algajat raamatupidajat, arendajat, ehitajat, sest ta ei saa endale kaht lubada (ainult algajast ju ei piisa) ja pole ka väljaõpetamise ressurssi. Seevastu kõigil suurematel arendusfirmadel ja ka pankadel on ka algajad tööl, keda saab enda käe järgi välja õpetada. Lisaks osadel erialadel ettevõtted püüavad helgemaid päid juba enne nende tööturule sisenemist endale napsata.
Mina tegin oma praktika just pisikeses IT-ettevõttes, kus oli kokku 2-4 töötajat. Omanik ise õpetas alguses natuke ja hiljem vajadusel juhendas. Aga praktikakohtadele on tegelikult samuti konkurss ja kuna tema pakkus madalat palka praktika ajal, siis tahtjaid palju ei olnud ning mul oli siiski juba omal käel konkreetselt selles raamistikus üks projekt tehtud ja õppekavast oli üle poole läbitud.
Suurtes ettevõtetes on praktikakohti muidugi rohkem ja pidevalt. Neil on enamasti oma praktikaprogrammid ja praktika ajal makstakse tudengile juba paremat palka kui kassapidajale. Paremad praktikandid sõelutakse välja ja neile pakutakse praktika lõppedes juba korraliku palgaga tööd.

Mina olen ühes firmas keskastmejuht. Meil oli just konkurss. Uskuge või mitte, ühtegi sobivat kandidaati polnud. Palk 1600 neto (pluss tulemustasu kuni mitutuhat eurot aastas), tööauto ja vabagraafik. Nõue oli vastav kutsetunnistus, varasemat töökogemust polnud vaja. Samas inimesed ei viitsi isegi sinna kutseeksamile minna, et oma tööväljavaateid suurendada. Paar nägu kandideeris, kellel polnud enamasti isegi erialast haridust. ilmselgelt on kutsetunnistusega inimestel siis mujal paremad tingimused. Võimalik. Eks oleneb. Samas on see töö, mida on suhteliselt hea pere kõrval teha. Nt ei pea kohe hoolduslehte võtma. Võib kodukontoris tööd teha või siis vajadusel nädala sees kodus olla ning nädalavahetusel mingid asjad järgi teha. Ise valid tööaja. Töö sobib ka sellisele, kes otsib kooli järgselt esimest töökogemust või firmasse jala ukse vahele saamiseks. Võib antud ametikohast alustada ja soovi korral karjääriredelil tõusta. Meil ei takistata ka töö kõrvalt koolis käimist, kui inimene tahab juurde õppida. Kommentaari mõte oli see, et ei otsita igalpool vaid varasema töökogemusega inimesi. Samas minu näites on firmas vaba koht reaalselt saadaval, aga soovijaid pole.
Töökoht oli kuskil Karuperse külas ja auto oleks saanud tööl käimiseks? Mul tuttav tampis kunagi iga ilmaga Tartust Põltsamaale sõita, no ei olnud nauditav.

Mina olen ühes firmas keskastmejuht. Meil oli just konkurss. Uskuge või mitte, ühtegi sobivat kandidaati polnud. Palk 1600 neto (pluss tulemustasu kuni mitutuhat eurot aastas), tööauto ja vabagraafik. Nõue oli vastav kutsetunnistus, varasemat töökogemust polnud vaja. Samas inimesed ei viitsi isegi sinna kutseeksamile minna, et oma tööväljavaateid suurendada. Paar nägu kandideeris, kellel polnud enamasti isegi erialast haridust. ilmselgelt on kutsetunnistusega inimestel siis mujal paremad tingimused. Võimalik. Eks oleneb. Samas on see töö, mida on suhteliselt hea pere kõrval teha. Nt ei pea kohe hoolduslehte võtma. Võib kodukontoris tööd teha või siis vajadusel nädala sees kodus olla ning nädalavahetusel mingid asjad järgi teha. Ise valid tööaja. Töö sobib ka sellisele, kes otsib kooli järgselt esimest töökogemust või firmasse jala ukse vahele saamiseks. Võib antud ametikohast alustada ja soovi korral karjääriredelil tõusta. Meil ei takistata ka töö kõrvalt koolis käimist, kui inimene tahab juurde õppida. Kommentaari mõte oli see, et ei otsita igalpool vaid varasema töökogemusega inimesi. Samas minu näites on firmas vaba koht reaalselt saadaval, aga soovijaid pole.
Töökoht oli kuskil Karuperse külas ja auto oleks saanud tööl käimiseks? Mul tuttav tampis kunagi iga ilmaga Tartust Põltsamaale sõita, no ei olnud nauditav.
Ei ole karuperse külas. Autoga on niimoodi, et paljud käivad täiesti omast kulust üks ots 20-50 km iga päev kuhugi kontorisse või töökotta tööle. Päris suur vahe on, et kas sõidad selle Põltsamaa-Tartu-Põltsamaa otsa 120 km omast kulust või saad selle tööautoga teha. Nagu öeldud, tegemist ei ole ainukese võimaliku töökohaga firmas. Osad on alustanud niimoodi, et sõidavadki esialgu kodust eemale tööle ning siis hiljem saab sobivamasse kohta ümber roteeruda.

Olen ka ise väbajana töötanud, seega tõesti, alati on hea võtta inimene, kel on natukenegi vastav töökogemus olemas, kasvõi mingi aeg on seda teinud. Olen hetkel tööd otsinud ning saanud küll ja veel äraütlevaid kirju, et valisime antud valdkonnas seda tööd juba pikalt teinud inimese. Jah, kirja järgi paistab igati kena, kuid ütleme siis välja, mida see päriselt tähendab. See inimene osteti konkurendi juurest üle, st ta tuleb eelmise töökoha töökogemuse, siseinfoga ja koolituspagasiga, kuid tegelikult on see töötaja ka väga mugavustsoonis töötanud, kes pole väga pikka aega soovinud uusi asju õppida, tegelikult on tal päris tugev töörutiin ehk igavus, mida ta nüüd turgutab uue töökohaga. No kokkuvõttes ei ole juu inimene, kes hakkab ettevõttele palju kasumit teenima. Valida võiks inimese, kes on täis motivatsiooni ning oskuseid, mis aitaks tal uuel kohal areneda, sest sellega loob ta uut väärtust (raha!!!) ka sellele töökohale.
No aga siis jääb ju see koht, kust üle osteti, vabaks ja sina saad sinna kandideerida.

Mina olen ühes firmas keskastmejuht. Meil oli just konkurss. Uskuge või mitte, ühtegi sobivat kandidaati polnud. Palk 1600 neto (pluss tulemustasu kuni mitutuhat eurot aastas), tööauto ja vabagraafik. Nõue oli vastav kutsetunnistus, varasemat töökogemust polnud vaja. Samas inimesed ei viitsi isegi sinna kutseeksamile minna, et oma tööväljavaateid suurendada. Paar nägu kandideeris, kellel polnud enamasti isegi erialast haridust. ilmselgelt on kutsetunnistusega inimestel siis mujal paremad tingimused. Võimalik. Eks oleneb. Samas on see töö, mida on suhteliselt hea pere kõrval teha. Nt ei pea kohe hoolduslehte võtma. Võib kodukontoris tööd teha või siis vajadusel nädala sees kodus olla ning nädalavahetusel mingid asjad järgi teha. Ise valid tööaja. Töö sobib ka sellisele, kes otsib kooli järgselt esimest töökogemust või firmasse jala ukse vahele saamiseks. Võib antud ametikohast alustada ja soovi korral karjääriredelil tõusta. Meil ei takistata ka töö kõrvalt koolis käimist, kui inimene tahab juurde õppida. Kommentaari mõte oli see, et ei otsita igalpool vaid varasema töökogemusega inimesi. Samas minu näites on firmas vaba koht reaalselt saadaval, aga soovijaid pole.
Töökoht oli kuskil Karuperse külas ja auto oleks saanud tööl käimiseks? Mul tuttav tampis kunagi iga ilmaga Tartust Põltsamaale sõita, no ei olnud nauditav.
Ei ole karuperse külas. Autoga on niimoodi, et paljud käivad täiesti omast kulust üks ots 20-50 km iga päev kuhugi kontorisse või töökotta tööle. Päris suur vahe on, et kas sõidad selle Põltsamaa-Tartu-Põltsamaa otsa 120 km omast kulust või saad selle tööautoga teha. Nagu öeldud, tegemist ei ole ainukese võimaliku töökohaga firmas. Osad on alustanud niimoodi, et sõidavadki esialgu kodust eemale tööle ning siis hiljem saab sobivamasse kohta ümber roteeruda.
kui see sõit on põltsamaa-tartu-põltsamaa, siis tõesti sõidetakse, sest põltsamaal elades kohapeal suurt töökohtade valikut pole. kui elad aga tartus, siis on kohapeal piisavalt suur töökohtade valik ning pole mingit motivatsiooni hakata põltsamaale tööle käima isegi siis, kui sõit kinni makstakse, sest see on iga päev 2 tundi lisaaega töölkäimisele

kui see sõit on põltsamaa-tartu-põltsamaa, siis tõesti sõidetakse, sest põltsamaal elades kohapeal suurt töökohtade valikut pole. kui elad aga tartus, siis on kohapeal piisavalt suur töökohtade valik ning pole mingit motivatsiooni hakata põltsamaale tööle käima isegi siis, kui sõit kinni makstakse, sest see on iga päev 2 tundi lisaaega töölkäimisele
Ma olen käinud Tartust väikesesse kohta umbes sama kaugele tööle. Jah, oli hirmus tüütu, aga terve aasta käisin, sest taolist tööd lähemal parasjagu ei pakutud.
Praegu töötan samuti kodust hästi kaugel, aga käin kohal korra kuus ja saan ühistranspordiga üsna kodu juurest kohe töö juurde. Teen juba sõidu ajal tööd ja nii ei lähe need tunnid raisku. Ise autoga sõita küll ei viitsiks. Umbes 30-45 minutit on minu jaoks see piir, millest enam ei viitsi ise igapäevaselt tööle sõita.
Põltsamaale Tartust ilmselt palju ei käida, aga ega Põltsamaa ja näiteks Jõgeva või Paide ümber polegi ju teisi suuremaid kohti palju. Eks need pisikestes kohtades elavad inimesed sõidavadki neisse linnadesse, sest see on ikka lähem kui Tallinn või Tartu ja lähemal on pakkumisi veel vähem.

Ma ei saa nagu aru…. kõik töökuulutused on sellised, et “edukal kandidaadil on eelnev töökogemus antud valdkonnas”… aga kui mõni tahabki teha midagi muud? Mul on näiteks villand oma praegusest tööst ja ma isegi ei otsi samast valdkonnast tööd, aga näe ei saa mujale, sest oodatakse töökogemust….
Miks peaks tööandja võtma tööle ilma igasuguse kogemuseta töötaja? Inimene, kes tahab eriala vahetada, hangib need kogemused oma olemasoleva töö kõrvalt. Kas kõrvaltööna, projektidena, vabatahtliku tööga või kuidas iganes tal võimalik on.

Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Nõutakse töökogemust…