Teemaalgataja, kas sa mehele oled ikka seda oma kuluarvestust näidanud? Kui ta kulude kokkutõmbamisest rääkima hakkab, siis saaks ju selle kohe ette panna talle ja küsida, mida ta maha tõmmata soovitaks? See kulude ja tulude arvestus võiks siis muidugi olla teie kohta eraldi, st võtadki kohe tema palga, lahutad sealt poole ühistest elamiskuludest, siis tema auto kulud (kui sa seda ise maksad miskipärast) ja saad reaalse summa, mille palud tal endale üle kanda.
Üldiselt ma eelistaksin sellise mehega nii palju eraldi majandada kui võimalik, ise tekitaksin endale vajaliku puhvri ootamatute kulude jaoks (näit hambaarst) ja talle raha ei laenaks. Ma ei usu, et ta muul viisil kui omal nahal ebamugavust tundes aru saaks, miks raha üldse oluline on. See arusaamine tuleb inimestel tavaliselt küll juba hiljemalt algklassilapsena.
Teema: Nõutu seis mehe käitumuse suhtes
Las ma pakun: need kulukad kohustused on võtnud TA?
Erinevad prioriteedid lihtsalt. Kui lapsi pole, siis ongi võimalik vähese ja ebastabiilse sissetulekuga hakkama saada, eriti kui ei põe ka tuleviku pärast. Suurem jama tundub see, kui mehel tõesti mingeid huvisid ka ei ole peale joomise ja vahel filmivaatamise.
Ja teisalt, no mida see TA ikka väga ringi vaatab, kui ise aher. 13 aastat last perre sünnitada ei suuda ja olemasolev mees ikka chill ja tahab kaisus filmi vaadata. Võiks ka seda osa mehes hinnata. Enamik mehi ei soovi lapsi mitte saavat naist.
Mida sa solvad siin teist ahtraks.
Endal mingi terviseprobleem oleks, miks rasestumine keeruline, kaagutaksid samamoodi?
Ära üldista. Kõik mehed kindlasti ei taha lapsi. Järjekordne kinnisidee, mida üritatakse siin pähe suruda teistele. Kas pole mitte nii, et see tung lapsi saada, on suur pigem naistel. Mehed on päris tihti need kaasalohisejad lihtsalt, kes naise pideva rääkimise ja suure soovi tõttu lõpuks nõus on. Selliseid mehi, kes kindlalt lapsi tahavad, selle ise välja toovad ja reaalselt selleks ka valmis on, on palju vähem. Meeste lastesoov tuleb sageli pigem ühiskonnasurvest. Kõigil ju peab olema. Nende lapsesoov on sama passiivne kui naiste seksisoov sageli. St see tekib, kui teine vastava tuju tekitab…
Mehed on ikkagi mugavad sageli ja paljud neist ei tule hästi toime kõigi nende ebamugavuste ja eneseohverdustega, mis väikelapse kasvatamine nõuab. Ma olen ikka päris kindel, et valdaval osal paaridest on olnud lapsesoov tunduvalt tugevam naisel. Kui laps saadakse, siis naine ikka enamjaolt väga soovib teda. Mehes nii kindel poleks. Neid tuulelippudest kaasalohisejaid on küllalt. Pärast ütleb, et tema pole neid lapsi tegelikult tahtnudki.
Mina arvan, et sellele mehele võib-olla hoopis väga hästi sobibki, et lapsi pole. Ei loe välja, et ta selle üle kurtnud oleks. Nii on ta elu ju mugav. Ma arvan, et selline ludri just kardab lastesaamist. Siis ei annaks ju niimoodi lohiseda, et kuus 100h tööd tehakse ja vaevalt 800 euri teenitakse. Mees saab ju aru, et naine hakkaks pidevalt saagima, et vaja rohkem raha teenida, piiraks seda, palju ta seal garaazis sõpradega õlut lakub jne. Ilus lilleline lapsepõlv oleks ju läbi ja seda ta ei taha.
See mees EI TAHA vastutada. Millest järeldus, et teda see lastetu olek häirib? Ilmselt on see tema jaoks just ideaalne.
On küllalt mehi, kes lapsi (enam) ei soovi. Eriti selles vanuses. 30+ meestel on suuremal osal juba vähemalt 1 laps eelnevast suhtest olemas ja tõenäoliselt pole enam erilist soovi neid juurde saada. See, et TA lapsi ei saa, pole seega mingi takistus uue mehe leidmisel. Tema vanuses meestel enamuses nagunii lapsed juba olemas. Pole mingit tohutut tungi, et vaja uue naisega veel see teine, kolmas, neljas laps saada.
Järgmine kuu annan rahad tema kätte – las majandab ise.
Ma pigem vist tahangi, et ta rohkem vastutaks ja ma ei peaks kõike ise välja mõtlema ja planeerima – vaatab, kuidas sellega läheb.
Sa tegeled enesepettusega. Alguses kirjeldasid põhjalikult mehe ISIKSUST, mis ongi selline muretu. Nüüd hakkad “emaks” ja loodad, et suudad teda ümber kasvatada?
Mees on täiskasvanud inimene, välja kujunenud isiksus. Sina teda ei muuda.
Teie suhtel on lootust juhul kui sa aktsepteerid meest sellisena, nagu ta on.
Sa tegeled enesepettusega. Alguses kirjeldasid põhjalikult mehe ISIKSUST, mis ongi selline muretu. Nüüd hakkad “emaks” ja loodad, et suudad teda ümber kasvatada?
Mees on täiskasvanud inimene, välja kujunenud isiksus. Sina teda ei muuda.
Teie suhtel on lootust juhul kui sa aktsepteerid meest sellisena, nagu ta on.
Mina ei oleks nii pessimistlik. Jah, isiksust ei muuda, kuid isiksusena tundub mees tegelikult vähemalt mulle sümpaatne. Aga vastutustunne on minu meelest küll asi, mis elu jooksul areneb – no mina olin kahekümnendates näit. rahaküsimustes, aga ka igas muus mõttes küll oluliselt muretum kui praegu lapsevanemana. Ja eelarve koostamine ning sellest kinnipidamine on täiesti tavalised õpitavad oskused, õpetab muidugi elu ise enamasti.
Ideaalset meest nagu ka ideaalset naist EI OLE olemas!
Uhh, kuidas pühendatakse oma üks ja ainus elu mingi luuseriga koos olemisele.
tahangi, et ta rohkem vastutaks ja ma ei peaks kõike ise välja mõtlema ja planeerima – vaatab, kuidas sellega läheb.
Nurjumisele määratud projekt. Täiskasvanud inimest sa ümber ei kasvata. Jah, sa võid talle 1-2 kohustust peale panna, mida ta võibolla ka täidab (kui ei unusta) aga see ei muuda tema olemust.
Ainus, kelle suhtumist sa saad muuta, oled sina ise. Päris ausalt. Ära raiska oma aega teise inimese ümberkasvatamisega, mis sul seni pole vähimalgi määral õnnestunud.
Ma pigem vist tahangi, et ta rohkem vastutaks ja ma ei peaks kõike ise välja mõtlema ja planeerima – vaatab, kuidas sellega läheb.
Ma kardan ,et sa hakkad oma ootusi nüüd üles kruvima, ja loodad et noh kui sai läbiräägitud, siis kindlasti ka tema arusaamine muutub.
Arvan, et kui kuu lõpp käes, tuleb sul pettuda ja sa kukud taas näägutama ja sama asja üle kordama.
Sul on lihtsam ainult enda asjade eest vastutada. Talle ei laena, vaid selle raha mis ta küsib, paned hoopis kõrvale. kogudki salaja omale väikse varu.
Järgmine kuu annan rahad tema kätte – las majandab ise. Ma pigem vist tahangi, et ta rohkem vastutaks ja ma ei peaks kõike ise välja mõtlema ja planeerima – vaatab, kuidas sellega läheb.
Väga hea mõte ju, aga ole ka kindel, et ta ikka teab kõiki arveid, mida tuleb maksta (kui need sinu arvelt lähevad, siis tal polegi ehk ülevaadet. Et pärast poleks üllatusi, et midagi on maksmata.
Kui ma päris aus olen, siis mul naisena ei ole ka päris selget ülevaadet, et mis ja kui suured meie pere regulaarsed kulud on. Mees vastutab mingite asjade eest ja mina teiste. Ma olen näiteks väga tänulik, et ta seda teeb ja mind ei huvitagi need kulud. Mingi periood mul polnud eriti sissetulekut ja siis ta jagas raha veel mulle ka. Aga õnneks elame ikka nii, et kuu lõpuks ei ole arve tühi ja seda tean ka, et igakuised säästud on tegelikult regulaarsete kulude nimekirjas…. Mu mees läheks sellest mõttest päris hulluks kui nii ei oleks, nagu teemaalgatajagi… Ise olen rohkem selline lilleke, kes saab hakkama, kui vaja püksirihma pingutada.
Kirjutad esimeses kirjas, et mees käib iga nädalavahetus joomas. See ei ole normaalne kaaslane, aga kui sulle sobib, siis ok. Sellisele rahaga ümberkäimise kunsti küll ei õpeta, tal on muud huvid, mis sellega peale hakata.
Anda majandamine üle mehele, kes ostab õlut siis kui raha ei jätku?? Oled ikka läbi mõelnud, mis saab, kui ta esimese nädalaga kõik raha ära kulutab? Oi oi oi.
Huh, anna mulle oma mees. Tàpselt minu maitsele zen- tüüpi mees nagu keegi eespool mainis. Selliseid on vaja tikutulega juba taga otsida:)
Mulle annab palgast 300-400€. Meie liisingud/laenud, maksud on 800€. Ehk siis pool arvetest vbl saan aga söögi ja muude kulutuste raha tuleb minu rahakotist ja kuna ta oma rahaga kuu lõpuni suitsude, kütte ja lõuna eest makstud ei saa siis kuu lõpus küsib raha minu käest.
Mina ütleksin mehele, et kulusid arvestades peab ta kuni laenude tasumiseni minu kätte maksude ja toidu jaoks andma igakuiselt 500 eurot. Ise otsustab siis, kas teeb edaspidi rohkem tööd või ajab läbi vähemaga.
