Viimati kirjutasin, et liigun edasi detsembrisse, aga minu olukord muutus palju keerulisemaks.
Päevad pidid hakkama 4.11 (tsükli tavapikkus olnud peale spiraali eemaldamist 25 päeva), kuid ei hakanud. 7.11 oli hommikul kerge määrimine, mis alguses tundus päevade algusena ning suurest pettumusest kirjutasin ka kohe siia, et liigun edasi detsembrisse…
Tegelikult rohkem sel päeval enam ei määrinudki, kohe üldse mitte. Järgmisel hommikul ehk eile ka määris veidi, aga juba selles mõttes rohkem, et määrimist esines päeva jooksul ka, kuigi mitte koguaeg. Ka täna on vähesel määral määrimist. Üleeile õhtul ja ka eile päeval oli mul vahepeal süda ikka väga paha, kuid päris oksendamiseks ei läinud. Jätkuvalt kiusavad mind kõrvetised, kõhus on aeg-ajalt torked ja kõht tundub punnis ja raske. Olen nii peast rase kui võimalik.
Täna hommikul tegin ka testi, mis oli taaskord padunegatiivne. Käisin hommikul arsti juures, kuid tema arvas, et kui uriinitest oli negatiivne, siis ilmselt ei näita veel ka veretest midagi, samuti ei näitaks see nädal veel UH ega muu ülevaatus miskit (panin uue aja nädala pärast). Ütles, et 2 nädalat võiks ikka selleks mööduda rasestumisest. Kuna OV-testi triibud sain 27.10 kätte, siis valutorgete põhjal eeldasin, et OV toimuski alles eelmise nädala esimesel poolel ning veritsus (ka arsti sõnul) võib olla märk raseduse algusest hoopiski. Seda aga kindlalt väita ei saa, samamoodi ei saa väita, et tegu kindlalt vaid tsüklihäirega.
Seega istun siin, täielikus teadmatuses, lootustes ja hirmudes. Jah, arst ütles, et peab võtma rahulikult, aga sellest teadmisest on vähe kasu. Päev läbi üritan mitte mõelda ja võtta rahulikult, õhtuks ikka “täitsa rase” valmis.
Aa ja lisainfona olen viimasel kahel aastal maadelnud põiepõletikuga. Ka see võib tekitada mingeid häireid ja probleeme, kuid varasemalt pole see kunagi mu tsüklit mõjutanud.
Seega ei tea, mida arvata. Segadus on suur…
