Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Novembri triibupüüdjad 2019

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 214 )

Teema: Novembri triibupüüdjad 2019

Postitas:
Triibukas27

Tere November!!

Copy eelmisest teemast:
LÜHENDID:
OV- Ovulatsioon
CD- CYCLE DAY ehk mitmes tsükli päev on
– Tsükli esimene päev on menstruatsiooni esimene päev
DPO- DAYS PAST OVULATION ehk mitu päeva on ovulatsioonist möödas.

Kasulikud lingid:
Rasedustestid ja ovulatsioonitestid: http://www.ovulatsioonitestid.ee/
Raseduse kalkulaator ja ovulatsiooni kalkulaator: http://kasulik.delfi.ee/calc/rasedus-ja-pere/

KKK:
Millal võib OV-testi positiivseks lugeda?Enamasti muutub testjoon kas sama tumedaks või tumedamaks kui kontrolljoon. Kuna aga testitulemus võib sõltuda erinevatest asjaoludest (joomine, söömine enne testimist või ka eelneva vetsus käimise aja vahe jne), siis ei pruugi alati õiget tulemust kätte saada.

Samuti on nii mõnelgi naisel LH (hormoon, mida OV test tuvastab) tase kehas üleüldiselt väiksem, mistõttu kõik ei saagi juhendi järgi positiivset tulemust kätte – sellisel juhul tasuks testida niikaua, kuniks on saadud tumedaim triip ja sellest järgmisel päeva on triip on märgatavalt heledamaks muutunud. Nii tead eeldada, et OV on koduste testvahendite põhjal loodetavasti toimunud.

LH tõus/langus võivad olla väga kiired ja äkilised, mis tõttu 24h tagant testides võib LH tõus/langus ära olla selle kahe testimise vahel ja test ei pruugi ka seetõttu õigel ajal positiivset tulemust näidata. Kui on kahtlus OV toimumise osas või/ja kui ei ole korduvalt OV toimumist testide põhjal näinud, tasuks testida 2x päevas. Tulemusteta pöörduda kindlasti arstile!

Clear Blue Advanced testide püsiv naernunägu ei kao ära? Jah, nii see on. Ka juhend ütleb, et positiivse testi korral seisab see nägu seal veel 24h (või oli suisa 48h – sorri, hetkel peast ei mäleta). See on meeldetuletuseks, et aeg on tegutseda – mine niida oma parimate võtetega meest jalust! 🙂

Kuidas arvestada DPO? Kui on saadud positiivne OV test näiteks CD13, siis OV toimub sellest ligikaudu 24h jooksul. Tavapäraselt arvestatakse positiivsest testist järgmist päeva OV-päevaks, ehk antud näite puhul oleks OV – CD14. Sellest omakorda järgmist päeva saad lugeda DPO1-ks ehk siis antud näite puhul oleks CD15 DPO1.

Kunasest hakata lugema tsükli algust? Kahjuks loevad erinevad arstid seda erinevalt, et meid ikka kenasti segadusse ajada. Mõni ütleb, et määrimine on veel vana tsükkel, ning CD1 algab vererohkest päevast (kuisjuures ka siinkohal öeldakse tihti, et kui suurem veritsus algab õhtul peale 18.00, siis lugeda uue tsükli alguseks alles järgmist päeva). Teised aga ütlevad, et kohe esimesest määrimisest lugeda CD1. Mina ei ole arst ja seega jätan otsuse Teile endile teha, kuid minu meelest on kõige mõistlikum pidada arvestust oma arstiga sama moodi. Ehk kui Sinu arst loeb määrimist juba CD1ks, siis tee seda ka Sina. Ja kui Sinu arst loeb alles vererohkeid päevi uue tsükli alguseks, siis arvesta seda nii ka Sina! 🙂

Millal toimub pesastumine? Erinevate allikate põhjal võib see vahemik olla DPO 4-10, Kuid keskmiselt ikka umbes 6.-7. päeval.

Kunasest võiks võimalikku rasedust testima hakata? Mina isiklikult olen kuulnud kõige varasematest triipudest DPO7-8 (pigem DPO8), aga eelneva küsimuse-vastuse põhjal soovitaksin mitte testida varem, kui DPO10, et mitte saada vale-negatiivset tulemust enda kurvastamiseks. Loomulikult kui see on muudel põhjustel vajalik või isiklik tahe, siis laske aga käia – kindlasti on väga kihvt ka oma silmaga näha, kuidas triip tekib ja igapäevaselt natu-natukese haaval tumeneb!

HCG näit on juba täitsa olemas, kuid kodune rasedustest näitab nii õrnakest triipu? Ei tasu ära unustada, et veretest on üldjuhul ikkagi palju kindlam ja täpsem näitaja, sest HCG kogus on veres kontsentreeritum, kuid uriinis üldse. Seega, kui Sinu näiteks 25ne test näitab väga-väga õrnakest tulemust, kuid veretesti tulemuseks oli number 67, ei tasu õrnade triipude pärast muretseda – need ju täiesti erinevatest kehavedelikest testitud numbrid 😉

Kas see või too HCG näit on normaalne sellisele rasedusnädalale? Kuigi on olemas mingisugused üldvahemikud rasedusnädalate kohta (mis muide on üüratute vahedega), siis loeb vaid tõus – ligikaudselt võiks HCG näit 48 tunni jooksul kahekordistuda ehk tee üle päeva hommikul veretest ja võrdle neid omavahel. NB! Kui tõus ei ole päris kahekordistunud, siis ära ka selle pärast väga muretse, ka see tulemus võib väga paljudest asjaoludest tingituna natuke siia-sinna kõikuda. Ja rohkem kui kahekordistuda võib number alati! 🙂

Tunnused – kas tõesti nii vara? Iga inimene tunnetab oma keha erinevalt ja seega ei saa keegi öelda, et nii vara sa küll midagi tunda ei saa. Tingimuseks on aga see, et midagi tõesti toimub – pesastumisest saavad nii mõnedki naised aru, mõned tunnevad midagi, kuid ei oska seda pesastumisega seostuda ja kindlasti on palju neid naisi, kes tõesti ei tunne midagi. Kui pesastumine on toimunud, aga kodune test veel ei näita, siis nii mõnigi tundlikum naine tajub HCG tõusu ära juba väga varakult. Loomulikult ei tasuks ennast igast tunnusest õhinasse ajada, aga …. loota ju võib?!

Please wait...
Postitas:
Triibukas27

Tere November!
Räägin endast. Pole ammu kirjutanud..
Triipe püüdnud nüüdseks üle aasta. Mitmeid mitmeid aastaid olen hädas olnud vahekorra järgsete veritsustega. Erinevad naistearstid ja kaasaarvatud ka minu naistearst kelle juures olen 13 aastat käinud. Ütlesid, et see on normaalne.
Kui 2018 sügis käisin arstil ja ütlesin, et plaanis nüüd lõpuks uus beebi saada. Siis arst andis rohelise tule. Ütles kõik korras. Näeme paari kuu pärast. Juhul kui pole rasedaks aastaga jäänud siis tule tagasi.
Rasedust ei kuskil. Vahepeal Märtsi alguses lõhkes kollaskehatsüst ja käisin LAPil.
Olin tagasi oma arsti juures. Nüüd oli tema jutt muutunud. Kui naine pole kahe aasta jooksul rasedaks jäänud siis alles arstile tulla. Lisaks ikka ja jälle minu vahekorra järgsed veritsuses olid selleks ajaks nii tihedaks muutunud et hirm kohe.
Teda see ei huvitanud. Ei huvitanud kas teen OV teste ega minu tsükkel. Mitte miski.
Siit Perekoolist sain soovituse minna DR. Sitska juurde!. Aitäh sulle. Elu parim arst!

Esimest korda öeldi, et veritsus ei ole normaalne. Saadeti hüsteroskoopiale. Kahtlusega Müoom,endometrioos, viljatus ja polüüp.
Käisin ära..Ülikooli kliinikumis. Juba oli suhtumine, et ma liiga noor selliste diagnooside jaoks. Kahe nädala pärast tuli vastus.. ei midagi.
Küll aga kuna endometrioosi ei saa hüsteroskoopiaga diagnoosida siis jäi see diagnoos saamata. Mis aga minu uut arsti imestama pani. Oli see, et kui patsient tuleb endometrioosi kahtlusega. Siis miks ei tehtud hüsteroskoopiat ja LAPi korraga. Lihtsalt üks jooksutamine.
Nüüd tegi arst uue saatekirja. Sests ta vaatas mind jälle läbi ja ütles, et tema kogenud käsi saab aru, et tegu on endometrioosiga (tunneb kuidas emaka tagasein on krobeline. Lisaks emakakael on ilus aga vastu minnes hakkab kohe veritsema). JA enam ei märgi saatekirjale küsimärgiga vaid, et ongi endometrioos.
Helistasin siis eile, et LAPile aega saada(Ülikooli kliinikumi) ja sain aja alles 2020 MAI. Pidin persili kukkuma. MA mõtlesin, et kuidas saab nii. Asi on üsna hapu. Segab sekselu see pidev veritsemine. JA nii palju peab kannatama veel.
Helistasin Võru haiglasse. JA seal sain aja juba selleks kuuks. 14 nov.
Nagu jumal tänatud.
Kokkuvõttes, olen justkui triibupüüdja aga hetkel sellega ei tegele. Kuid teid käin siin ikka lugemas ja pöidlaid hoidmas 🙂

Palju triipe selkuul!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Võtan ennast veel siia rivvi kuigi eile sain heleda triibukese kätte. Päevad peaks mitte algama homme. Kui esmaspäevaks pole päevi kolin ootajatesse.

Kodus 3 aastane ja 1 aastane. Kolmandat üritanud alates maist. Oktoober oli esimene kuu kui kasutasin inofolicut. Ei teagi kas aitas või lihtsalt läks õnneks.

Soovin sellesse kuusse palju triipe, et saaks seltsilisi juulibeebidesse.

E.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Hey hey kullakesed.Minu lugu siis,olen pm 38 aastane,kahe lapse ema.Esimene tütar kohe 17,tuli ise teine poiss 2,10 IVF iga.Seletamatu viljatus.Aasta tagasi mõtlesime et võiks ikka veel üks beebi tulla.Sai proovitud igast asju aga ei miskit.Juuli lõpus läksin tagasi Nova Vitasse Dr Talvingu juurde ja see kuu saan siis siirdamisele.Homsest hakkan süstima ja järgmine neljap on uh.Kui kõik hästi siis 12,13 või 14 korjatakse mammud kokku ha 18,19 või 20 siirdamine.Soovin kõigile ilusat triibulist novembrit🙏😇❤️

Mona

Please wait...
Postitas:
Kägu

Annan ka endast märku. Taustast ka meeldetuletuseks: aktiivselt ja teadlikult püüame aasta algusest, kuigi kaitsevahendid jätsime juba eelmise aasta novembris ära. Veebruaris oli varajane katkemine, juunis emakaväline, mis ei vajanud sekkumist – katkes ise ära. Kärsitu nagu ma olen, viskas mul see teadmatus üle, et miks ma juba rase ei ole ja 14. novembril lähme Nova Vitasse dr Talvingu juurde. Tahaks mingeid analüüse ja et mees ka ära kontrollitaks ja siis vaatab edasi.
Hetkel CD10, olen ov (ja arstiaja) ootuses 🙂

Maasikas

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Please wait...
Postitas:
keithy

Tere!
Vanus: 30
Meil 5. kuu triibupüüdmist.
Täna DPO 8 ja test negatiivne.

Please wait...
Postitas:
Kiksu

Mina tiksun ka novembris teiega kaasa. Olen 30. Püütud on last saada hetkeseisuga 17 kuud, ühtegi triipu ega triibuvarjukestki pole kunagi oma elus näinud. Selle aasta suvel, kui aasta täis sai, läksime ITKsse uuringutele. Selgus, et minul polütsüstilised munasarjad, kuid peamine viga mehe sperma morfoloogias, normaalseid spermatiosoide oli esialgsel visiidil 2%, nüüd paari kuuga saadud näit 3% peale, mis on aga siiski liiga väike loomulikul teel viljastamiseks.
Seega oleme kas IVFi (täpsemalt ICSI) ootenimekirjas ja järg peaks jõudma meieni veebruaris.

Tunded on vastakad. Ühelt poolt ei jõua ära oodata enam neid kolme kuud, et saaks juba IVFiga alustada ja vähemalt mingigi lootus oleks siis lõpuks rasestuda. Teiselt poolt, vahepeal ikka tulevad need masendus- ja paanikahood peale, et “miks mina”, “ma ei saa sellega hakkama”, “miks ma pean seda läbi tegema”, “nii ebaaus” jne jne jne. Ja viimasel ajal on kuidagi süvenenud see, et kõik käivad hullult närvidele oma beebidega ja suurepäraste eludega. See on nii häiriv, aga reaalselt juba ei taha oma parima sõbrannagagi kokku saada, sest et tema, nagu kõik teised mu ümber, on värske ema, ja oleme harjunud kõike alati elus koos tegema, samas rütmis käima. Nüüd oleme elus nii erinevates punktides ja mina olen sügavas augus ning tema elab oma parimat elu.

Kõige hullem on vist, et rääkida pole nagu kellegagi. Minu lähedastest ei ole keegi pidanud IVFi läbi tegema. Parim sõbranna ning teine lähedane sõbranna rasestusid paari kuuga või isegi proovimata. Õel oli küll esimese lapse saamisega probleeme, kuid nüüd on ka tema ootamas oma teist, kellega läks juba kiiresti. Emale ei taha midagi teemast rääkida, kuna ta lihtsalt hakkaks muretsema. Ja noh, mehega ei saa ka rääkida, sest et ma ei taha temalegi välja näidata, et ma seda nii raskelt võtan, vaid üritan jätta mulje, et see on minu jaoks võrdlemisi kerge… sest et kardan, et kui ta näeb, kuidas ma kannatan selle pärast, tunneb ta ennast ka veel eriti sitasti, kuna probleem on temas.

Ja siis selle ICSI protseduuriga, kus valitakse välja konkreetne parim spermatosoid, kes siis munarakuga viljastatakse – ka sellega on nagu natuke keeruline leppida. Ei mingit looduslikku valikut. Või kui mõelda natuke filosoofilisemalt, et kas see konkreetne laps üldse tahab siia ilma tulla või ma sunnin midagi takka, mis loomulikult mitte kunagi juhtuda ei saaks…? Ja äkki on sellel siis mingi põhjus, et ei juhtu…

Nii ma siis siin tiksun. Lootused on minimaalsed, et enne IVFi õnneks läheks, katsun kuidagi rõõmsa näo pähe teha ja edasi minna…

Selle kuu esimene postitus sai kuidagi masendavates toonides, aga noh, selline see elu on. Ükspäev oled tahtmist täis ja “kõik saab korda” meeleolus ja teinekord siis nii…

Please wait...
Postitas:
MrsSmith

Tere, november! See tsükkel ei teinud ov teste, aga üritasime Flo järgi tegusad olla. Täna CD 29 ja tegin testi ning teine triip ilmus kohe. Olen nii õnnelik. Vanus 31. Teine rasedus. Esimene laps õnnestus esimesel kuul ja nüüd õnnestus teisel kuul, kuigi ma seekord arvasin, et kindlalt ei õnnestunud. Aga sisetunne pettis mind.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tere, november! See tsükkel ei teinud ov teste, aga üritasime Flo järgi tegusad olla. Täna CD 29 ja tegin testi ning teine triip ilmus kohe. Olen nii õnnelik. Vanus 31. Teine rasedus. Esimene laps õnnestus esimesel kuul ja nüüd õnnestus teisel kuul, kuigi ma seekord arvasin, et kindlalt ei õnnestunud. Aga sisetunne pettis mind.

Palju õnne! Kas päevad juba hilinenud? Oleme umbes samas paadis. Minul 3+6 ning TA näitab 11.07.20.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kiksu, kusjuures mul on sarnased mõtted peast läbi käinud. Ma küll ei tea, kas me üldse kunagi IVFiga peame tegelema, võib-olla on lahendus kuskil mujal. Aga olen ka mehega rääkinud, et juhul kui selgubki, et meil peale IVFi muud varianti pole, siis kas see on ikka õige ja äkki ongi nii määratud, et me ei peakski lapsi saama vms. Et kui see protsess on nii vaevaline ja peab tagant surkima, siis äkki pole õige asi. Aga siis ma jälle mõtlen, et kamoon, need protseduurid on välja mõeldud ja välja töötatud ja narr oleks neid võimalusi siis mitte kasutada. Et kui IVFiga ka ei õnnestu, siis juba tõesti tõdeda, et nii on. Aga jah, see on selline keeruline ja emotsionaalne teema ja tunded käivad pidevalt üles-alla.

Maasikas

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
vaarikas11

Sel kuul olen ootusärev, sest esimest korda olen kindel, et tean, millal Ov toimus. Tegin LH teste, mille tulemus klappis täpselt alakõhuvaluga. Eelmisel kuul oli samasugune kõhuvalu aga esialgu ei osanud seda OV-ga seostada, sest valutas 5 päeva hiljem kui arvasin, et OV toimus. Kuna siis ka päevad tulid 5 päeva hiljem, sain aru, et juu see ikka OV oli. Nüüd tuleb veel kannatlikult üle nädala oodata enne kui selgub, kas selle kuu tegevused ka vilja kannavad.

Please wait...
Postitas:
kalor

Tere! Meie andsime mehega rohelise tule oktoobri alguses, ehk siis hetkel esimene kuu proovimist. Aga kuna tsükkel on väga ebaregulaarne, siis pole õrna aimu ka, kuna OV võis tegelikult toimuda. Tegutsesime/tegutseme Flo järgi.. eks paistab, kui seekord õnneks ei lähe, siis vaatan OV testide poole. Hetkel Flo järgi peaks olema 6 DPO, testi pole veel teinud.
Kodus kasvamas ka 2 aastane, kelle ”panime hakkama” kahe kuuga.

Palju rasvaseid triipe!

Please wait...
Postitas:
Kiksu

Kiksu, kusjuures mul on sarnased mõtted peast läbi käinud. Ma küll ei tea, kas me üldse kunagi IVFiga peame tegelema, võib-olla on lahendus kuskil mujal. Aga olen ka mehega rääkinud, et juhul kui selgubki, et meil peale IVFi muud varianti pole, siis kas see on ikka õige ja äkki ongi nii määratud, et me ei peakski lapsi saama vms. Et kui see protsess on nii vaevaline ja peab tagant surkima, siis äkki pole õige asi. Aga siis ma jälle mõtlen, et kamoon, need protseduurid on välja mõeldud ja välja töötatud ja narr oleks neid võimalusi siis mitte kasutada. Et kui IVFiga ka ei õnnestu, siis juba tõesti tõdeda, et nii on. Aga jah, see on selline keeruline ja emotsionaalne teema ja tunded käivad pidevalt üles-alla.

Maasikas

Mina mõtlesin enne, kui üldse oli teada, et meil ei ole loomulikult võimalik lapsi ilmselt saada, et mina ei hakka kunagi kunstlikku viljastamist tegema ning et pigem siis lapsendaks. Aga nii kui sa reaalselt selles paadis oled, mitte enam ei mõtle teemast teoreetiliselt, siis on kuidagi suhtumine muutunud. Saad nagu korra puuga pähe, et kas tõesti ongi nii, et ma ei saa bioloogilisi järglasi ja siis ikka tahaks ju endast kõik anda, et seda kuidagi võimaldada.

Aga kui natuke rõõmsam hetk parasjagu käsil, siis mõtlen jälle, et võib-olla see laps just väga-väga tahab tulla, aga mingi loll füüsiline takistus on ees ja et miks me ometi midagi ei tee, et lasta tulla tal. 🙂

Et noh, peab vaatama, kuhu see piir nihutada. Algul oli see nii, et ainutl loomulikult või lapsendame, nüüd on juba sealmaal, et prooviks mõned ringid IVFi ja kui siis ei õnnestu… äkki siis. Kuni olen kindlasti oma 20ndal IVFi ringil ja ikka loodan 😀

Lapsendada muidu oleks soov küll, kuid mees ei ole väga sellest vaimustuses ja samas sooviks ka korra vähemalt elus kogeda rasedust ja sünnitust.

Please wait...
Postitas:
Chups

Mina ka liigun novembrisse edasi, loodan tõesti, et see kuu saan oma triibud.
Räägin endast ka lühidalt siis. Üritame teist last saada, septembris tiksus aasta täis. Tsükkel ääretult ebaregulaarne ja eelnevad korrad on tsüklid tänu ravimitele hakanud. Aga nüüd lõpuks eile hakkasid täitsa iseseisvalt päevad! Nüüd ootan järgmist nädalat, et saaksin vereproove andma lõpuks minna ja siis saab ehk targemaks.

Palju triipe siia! 🙂

Please wait...
Postitas:
MrsSmith

Palju õnne! Kas päevad juba hilinenud? Oleme umbes samas paadis. Minul 3+6 ning TA näitab 11.07.20.

Aitäh! Päevad peaks täna algama. Plaanisin esialgu testida siis, kui päevad hiljaks jäävad ehk siis homme kõige varem, aga hommikul hakkas iiveldama. Ja terve viimane nädal on olnud selline kahtlane, et tühjema kõhuga pidevalt iiveldab. Eelmine nädalavahetus lausa oksendasin, aga panin selle toidu süüks, sest sai natuke liialdatud toiduga. Täna hommikul siis hakksin kahtlustama, et äkki peaks ikka testi tegema, sest hakkasin erinevaid sümptomeid märkama, mis on natuke aega juba kestnud (alaseljavalu, meeleolumuutused, iiveldus, pakitsuse tunne alakõhus) ja see kõik tundus väga sarnane eelmise raseduse algusele. Eks hommikul vist testin uuesti või siis paari päeva pärast. Praegu peaks olema 4+0 nädalat tsükli järgi arvestatuna.

Tugevaid triipe kõigile novembrikuu triibupüüdjatele!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kiksu, kusjuures mul on sarnased mõtted peast läbi käinud. Ma küll ei tea, kas me üldse kunagi IVFiga peame tegelema, võib-olla on lahendus kuskil mujal. Aga olen ka mehega rääkinud, et juhul kui selgubki, et meil peale IVFi muud varianti pole, siis kas see on ikka õige ja äkki ongi nii määratud, et me ei peakski lapsi saama vms. Et kui see protsess on nii vaevaline ja peab tagant surkima, siis äkki pole õige asi. Aga siis ma jälle mõtlen, et kamoon, need protseduurid on välja mõeldud ja välja töötatud ja narr oleks neid võimalusi siis mitte kasutada. Et kui IVFiga ka ei õnnestu, siis juba tõesti tõdeda, et nii on. Aga jah, see on selline keeruline ja emotsionaalne teema ja tunded käivad pidevalt üles-alla.

Maasikas

Mina mõtlesin enne, kui üldse oli teada, et meil ei ole loomulikult võimalik lapsi ilmselt saada, et mina ei hakka kunagi kunstlikku viljastamist tegema ning et pigem siis lapsendaks. Aga nii kui sa reaalselt selles paadis oled, mitte enam ei mõtle teemast teoreetiliselt, siis on kuidagi suhtumine muutunud. Saad nagu korra puuga pähe, et kas tõesti ongi nii, et ma ei saa bioloogilisi järglasi ja siis ikka tahaks ju endast kõik anda, et seda kuidagi võimaldada.

Aga kui natuke rõõmsam hetk parasjagu käsil, siis mõtlen jälle, et võib-olla see laps just väga-väga tahab tulla, aga mingi loll füüsiline takistus on ees ja et miks me ometi midagi ei tee, et lasta tulla tal. 🙂

Et noh, peab vaatama, kuhu see piir nihutada. Algul oli see nii, et ainutl loomulikult või lapsendame, nüüd on juba sealmaal, et prooviks mõned ringid IVFi ja kui siis ei õnnestu… äkki siis. Kuni olen kindlasti oma 20ndal IVFi ringil ja ikka loodan 😀

Lapsendada muidu oleks soov küll, kuid mees ei ole väga sellest vaimustuses ja samas sooviks ka korra vähemalt elus kogeda rasedust ja sünnitust.

Vabandust, et küsin, aga kuidas on tekkinud suhtumine, et kui loomulikul teel ei õnnestu, siis kunstlik viljastamine ja sellega kaasnev viljatusravi oleks nii väär, et pigem lapsendaks või jääkski lastetuks?

Please wait...
Postitas:
Kiksu

Kiksu, kusjuures mul on sarnased mõtted peast läbi käinud. Ma küll ei tea, kas me üldse kunagi IVFiga peame tegelema, võib-olla on lahendus kuskil mujal. Aga olen ka mehega rääkinud, et juhul kui selgubki, et meil peale IVFi muud varianti pole, siis kas see on ikka õige ja äkki ongi nii määratud, et me ei peakski lapsi saama vms. Et kui see protsess on nii vaevaline ja peab tagant surkima, siis äkki pole õige asi. Aga siis ma jälle mõtlen, et kamoon, need protseduurid on välja mõeldud ja välja töötatud ja narr oleks neid võimalusi siis mitte kasutada. Et kui IVFiga ka ei õnnestu, siis juba tõesti tõdeda, et nii on. Aga jah, see on selline keeruline ja emotsionaalne teema ja tunded käivad pidevalt üles-alla.

Maasikas

Mina mõtlesin enne, kui üldse oli teada, et meil ei ole loomulikult võimalik lapsi ilmselt saada, et mina ei hakka kunagi kunstlikku viljastamist tegema ning et pigem siis lapsendaks. Aga nii kui sa reaalselt selles paadis oled, mitte enam ei mõtle teemast teoreetiliselt, siis on kuidagi suhtumine muutunud. Saad nagu korra puuga pähe, et kas tõesti ongi nii, et ma ei saa bioloogilisi järglasi ja siis ikka tahaks ju endast kõik anda, et seda kuidagi võimaldada.

Aga kui natuke rõõmsam hetk parasjagu käsil, siis mõtlen jälle, et võib-olla see laps just väga-väga tahab tulla, aga mingi loll füüsiline takistus on ees ja et miks me ometi midagi ei tee, et lasta tulla tal. 🙂

Et noh, peab vaatama, kuhu see piir nihutada. Algul oli see nii, et ainutl loomulikult või lapsendame, nüüd on juba sealmaal, et prooviks mõned ringid IVFi ja kui siis ei õnnestu… äkki siis. Kuni olen kindlasti oma 20ndal IVFi ringil ja ikka loodan 😀

Lapsendada muidu oleks soov küll, kuid mees ei ole väga sellest vaimustuses ja samas sooviks ka korra vähemalt elus kogeda rasedust ja sünnitust.

Vabandust, et küsin, aga kuidas on tekkinud suhtumine, et kui loomulikul teel ei õnnestu, siis kunstlik viljastamine ja sellega kaasnev viljatusravi oleks nii väär, et pigem lapsendaks või jääkski lastetuks?

Minu puhul – ma ei tea, millest mul algul selline suhtumine oli, aga ilmselt ikka midagi sinna kanti, et kui loodus pole nii määranud, et äkki on siis nii parem. Aga nagu ma enne juba ütlesin, siis niipea, kui avastasin ennast reaalselt selles olukorras, et loomulikult ei saa lapsi, siis see suhtumine muutus.

Please wait...
Postitas:
stustu

Mina ka endiselt rivis. Triibujahti pidanud alates 2018a mai kuust.
Diagnoos: polütsüstilised munasarjad/ov puudulikkus.
Hetkel tarbin metforali, duphat ja inofolicut (2pk päevas).
Samuti mõõdan basaali ja teen ov teste. Täna on CD17 ja ov test pole veel positiivseks muutunud ning samuti pole ka basaal tõusnud.
Eelmine kuu tegi arst igaks juhuks glükoositaluvuse testi (mis oli korras) ning samuti pani mulle aja endokrinoloogi juurde.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Koik on uus novembri kuus..
Eile tegin OV testi (oktoobri teema lopus on sellest pilt ka), just kordasin uuesti ja testtriip taiesti hele, niiet tana on siis OV! Ei joua ara oodata, et abikaasa koju jouaks..eile ohtul ei olnud voimalik panustada, seega koik “seemned” lahevad tana kaiku.

Teate kyll seda Monty Pythoni lugu….every sperm is sacred 😀

https://www.youtube.com/watch?v=bzVHjg3AqIQ

-Bad0

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tere! Liitun ka teiega. Uuesti triipe püüdnud alates jaanuarist 2019, seega saab kohe aasta täis. Mul on kaks elusat last. Olen olnud rase ka 2017 ja 2018, kuid need lõppesid kurvalt. Kõik rasedused siiani on tulnud <6 kuuga, kuid viimane rasedus/sünnitus muutis ilmselt midagi,miks triipe nüüd/veel pole tulnud. Täna CD21, ilmselt dpo8, kuigi täpselt ei tea. Ei ole varajane testija, pp ei oota 6.11. Natuke ikka lootust veel alles on. Kõigile neile,kes triibud saanud, palju õnne. Kõigile teistele kiireid triipe!
Merimaarja

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Blondu1

Nii mina ka rivis. Püütud kokku saab detsembris 3 aastat. Selle aja sisse jääb eelmise aasta novembris olnud emakaväline rasedus, mis oli suht kaugele arenenud juba. LAP käigus eemaldati. Samas ka kontrolliti üksiti munajuha, mis oli puhas. Sest teine läks koos emakavälise rasedusega paraku☹️ Vanus kohe 39. Olemas 2 last. Vanim 20, noorim 10 😊 rasedustusin kergelt siis.
Hetkel kõik kontrollitud, nii minul, kui mehel. KUI imet ei juhtu/juhtunud siis jàrgmine nädal kõne arstile ja lähen viljatusarsti konsultatsioonile, mille leppisime kokku augustis. Siis sai ka IVF aeg pandud detsembriks.
Selline story😊

AGA mis hetkel toimub käib minule üle jõu ja üle mõistuse😀
Oktoobri teema lõpus kirjutasin, et päevad olid olematud jne jne. Ja ilma igase pms-ta. Kõik puudus. Ainult mis andis aeg ajalt tunda oli alaselja valu, mis oli kohati korralikult valus. AGA nagu lubasin, et teen testi kui määrimine järgi jääb. Testid tehtud. Mis on minu pea nii paksuks ajanud. Pluss see, et alakõht kisub ja aeg ajalt on hell tunne ja rinnad muutuvad iga päevaga valusamaks…
testid tehtud päeval. Kuna ei ole olnud hommikul võimalik teha töögraafiku tõttu. Seda ka mitte homme veel. Alles pühapäeval saan hommikul teha.
Siin pildid.
Üleeilne test-
https://www.upload.ee/image/10670985/E2A98D6E-1B0B-4AB7-AE07-3D1DDF449500.jpeg

Tänane test-
https://www.upload.ee/image/10670990/E5D5318D-3705-4458-B66D-627E26A53864.jpeg

Triibud ajalised.
🤔🤭

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nii mina ka rivis. Püütud kokku saab detsembris 3 aastat. Selle aja sisse jääb eelmise aasta novembris olnud emakaväline rasedus, mis oli suht kaugele arenenud juba. LAP käigus eemaldati. Samas ka kontrolliti üksiti munajuha, mis oli puhas. Sest teine läks koos emakavälise rasedusega paraku☹️ Vanus kohe 39. Olemas 2 last. Vanim 20, noorim 10 😊 rasedustusin kergelt siis.

Hetkel kõik kontrollitud, nii minul, kui mehel. KUI imet ei juhtu/juhtunud siis jàrgmine nädal kõne arstile ja lähen viljatusarsti konsultatsioonile, mille leppisime kokku augustis. Siis sai ka IVF aeg pandud detsembriks.

Selline story😊

AGA mis hetkel toimub käib minule üle jõu ja üle mõistuse😀

Oktoobri teema lõpus kirjutasin, et päevad olid olematud jne jne. Ja ilma igase pms-ta. Kõik puudus. Ainult mis andis aeg ajalt tunda oli alaselja valu, mis oli kohati korralikult valus. AGA nagu lubasin, et teen testi kui määrimine järgi jääb. Testid tehtud. Mis on minu pea nii paksuks ajanud. Pluss see, et alakõht kisub ja aeg ajalt on hell tunne ja rinnad muutuvad iga päevaga valusamaks…

testid tehtud päeval. Kuna ei ole olnud hommikul võimalik teha töögraafiku tõttu. Seda ka mitte homme veel. Alles pühapäeval saan hommikul teha.

Siin pildid.

Üleeilne test-

https://www.upload.ee/image/10670985/E2A98D6E-1B0B-4AB7-AE07-3D1DDF449500.jpeg

Tänane test-

https://www.upload.ee/image/10670990/E5D5318D-3705-4458-B66D-627E26A53864.jpeg

Triibud ajalised.

🤔🤭

Minul üleeilne test samasugune nagu sul tänane. Homme hommikul testin uuesti, et näha kas on tumedamaks läinud, siis vahe 48 h. Test samuti biocard. Mulle tundub seekord küll sul õige värk olema. Samas jah sa oled iga kuu triibu pilte lisand. Kas sa veretesti ei saaks teha? Igaljuhul pöidlad, et oleks seekord õige asi.

E.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Blondu, mina näen küll mõnemal triibukuma, mis viimasel pildil tumedamaks on läinud. Ma ise pole triibupüüdja, aga käin kuust-kuusse siin uudistamas, kas Sul on ehk õnneks läinud 🙂 Hoian pöidlaid, et sel korral õnnestus!

S.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kittike

Tere November.
Minust ka taas niipalju, et pillid sai ära jäetud aasta alguses, seega kohe aasta püüdmist. Olemas 1laps eelmisest suhtest, kes on 12. Esimest last pidin ootama 6kuud ja teada sain rasedusest alles 15ndal nädalal, kui lõpuks testile triibud tulid. Arstile jõudsin nädal 17.
Teste tegin pidevalt, need olid siis negatiivsed ja päevad käisid edasi 3kuud. Niikui päevad ära jäid, nii sain testile kaks triipud.
Tagantjärgi oli sümptomiks valusad rinnad ja hambapesu ajas iiveldama.
Seekord otsus, et testi teen siis kui päevad ära jäävad. Seda muidugi pole olnud ja lootus vaikselt kadumas. Arst uuesti jaanuaris ja eks siis räägin ka sellest, et pole aasta jooksul rasedaks jäänud.

Teile kõigile rasvaseid triipe

Please wait...
Postitas:
Blondu1

Nii mina ka rivis. Püütud kokku saab detsembris 3 aastat. Selle aja sisse jääb eelmise aasta novembris olnud emakaväline rasedus, mis oli suht kaugele arenenud juba. LAP käigus eemaldati. Samas ka kontrolliti üksiti munajuha, mis oli puhas. Sest teine läks koos emakavälise rasedusega paraku☹️ Vanus kohe 39. Olemas 2 last. Vanim 20, noorim 10 😊 rasedustusin kergelt siis.

Hetkel kõik kontrollitud, nii minul, kui mehel. KUI imet ei juhtu/juhtunud siis jàrgmine nädal kõne arstile ja lähen viljatusarsti konsultatsioonile, mille leppisime kokku augustis. Siis sai ka IVF aeg pandud detsembriks.

Selline story😊

AGA mis hetkel toimub käib minule üle jõu ja üle mõistuse😀

Oktoobri teema lõpus kirjutasin, et päevad olid olematud jne jne. Ja ilma igase pms-ta. Kõik puudus. Ainult mis andis aeg ajalt tunda oli alaselja valu, mis oli kohati korralikult valus. AGA nagu lubasin, et teen testi kui määrimine järgi jääb. Testid tehtud. Mis on minu pea nii paksuks ajanud. Pluss see, et alakõht kisub ja aeg ajalt on hell tunne ja rinnad muutuvad iga päevaga valusamaks…

testid tehtud päeval. Kuna ei ole olnud hommikul võimalik teha töögraafiku tõttu. Seda ka mitte homme veel. Alles pühapäeval saan hommikul teha.

Siin pildid.

Üleeilne test-

https://www.upload.ee/image/10670985/E2A98D6E-1B0B-4AB7-AE07-3D1DDF449500.jpeg

Tänane test-

https://www.upload.ee/image/10670990/E5D5318D-3705-4458-B66D-627E26A53864.jpeg

Triibud ajalised.

🤔🤭

Minul üleeilne test samasugune nagu sul tänane. Homme hommikul testin uuesti, et näha kas on tumedamaks läinud, siis vahe 48 h. Test samuti biocard. Mulle tundub seekord küll sul õige värk olema. Samas jah sa oled iga kuu triibu pilte lisand. Kas sa veretesti ei saaks teha? Igaljuhul pöidlad, et oleks seekord õige asi.

E.

Biocardi testitega mul selliseid triipe pole ennem olnud. Vaid selle formula testiga ennemalt. Sellepärast vahetasin marki😁 see formula lollitas korralikult. Väga jube, test ise pole odavate killast, aga pildus villast. Kuidas nii, ei oska öelda.

Aga veretesti plaanin sel juhul minna, kui homne test on tumedam. Enne ma ei jookse.

Please wait...
Postitas:
Kukijamuki

Blondu1, ilmselt viga on minus, kes ma pole päris oma silmaga ühtegi triibukuma või triipu näinud, aga mina ei näe seal midagi.
Kas tegid täna veel uue hommikul?

Please wait...
Postitas:
Kukijamuki

Ai, just oled kirjutanud.
Homse testini siis 🙂

Please wait...
Postitas:
Blondu1

Blondu1, ilmselt viga on minus, kes ma pole päris oma silmaga ühtegi triibukuma või triipu näinud, aga mina ei näe seal midagi.

Kas tegid täna veel uue hommikul?

Ma saan alles homme hommikul teha töö tõttu.

Silmaga nähtavad triibud ju😀 ja veel laiad, mitte pole peenikesed kriipsud.😊

Please wait...
Postitas:
Kägu

Võtan ka siis rivvi. Minul puhkesid augustis raseduse 14. nädalal looteveed ja kaotasin oma poja.

Nüüd 6. nov on op, kus pannakse kõhuõõnesisesed tugiõmblused.

Nässu

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 214 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Novembri triibupüüdjad 2019