Teema: Novembribeebid 2022

Paulakene, mulle viljatusraviarst seletas, et IVF puhul on sünnituse aega kergem määrata, kuna kogu protsess (medikamentide manustamised, punktsioon, siirdamine jms) on ju päeva pealt teada ja arsti pooolt kontrollitud. Loomuliku rasestumise puhul ei pruugi teada, millal täpsemalt see ovulatsioon ikkagi toimus jms. Aga ka minu puhul on 08.11.22 siiski eeldatav sünnituse tähtaeg. Ma ei teagi kui paljudel tegelikult arsti poolt määratud tähtaeg päriselt ka paika peab.

Ma ei oska öelda, millal selle rasedakaardi saab. Ehk seda oskab keegi teine kommenteerida, kellel juba mõne varasema eduka rasedusega kogemus olemas.

Kui palju Sul rasedust on, et Sind ämmaemandale juba üle antud on?

Nii ta on jah, et rasedana tundub see arstiaegade ootamine nii pagana pikk ja piinarikas. Kui südametöö on olemas ja loode vastab raseduse suurusele, siis ei ole põhjust varem arstile minna, kui just ootamatud määrimised või muud tervisehädad ei taba.

-Kessukas-

Kessukas,

Kas Sa võtad progesterooni ka lisaks mingil kujul ja kui jah, siis kaua?

#3970866:

Kessukas,

Kas Sa võtad progesterooni ka lisaks mingil kujul ja kui jah, siis kaua?

Jah, krõbistan duphaston tablette. Kuni 27.03 võtan 3 tbl/päevas, seejärel kuni 03.04 2 tbl/päevas ja sealt edasi viienda aprillini 1 tableti päevas. Arst rääkis, et kui doosi vähendamisel lööb kõhu kõvaks, siis tuleb nädala kaupa konkreetset doosi pikendada. Ma pole doosi vähendamiseni veel jõudnud. Mainin veel ära, et minu viljatusraviarstiks on A. Sekavin. Usun, et minu puhul on arvesse võetud ka varasemat peetumist. Ja no eks igal arstil ole oma käekiri ja metoodika, mille järgi raviskeemi koostab. Lisaks süstin end iga jummala õhtu clexanega, kuna avastati trombioht. Süstima pean end kuni 12 rasedusnädalani, mille järel tehakse uued analüüsid ning hinnatakse olukorda.

-Kessukas-

#3970936:

#3970863:

#3970849:

Paulakene, mulle viljatusraviarst seletas, et IVF puhul on sünnituse aega kergem määrata, kuna kogu protsess (medikamentide manustamised, punktsioon, siirdamine jms) on ju päeva pealt teada ja arsti pooolt kontrollitud. Loomuliku rasestumise puhul ei pruugi teada, millal täpsemalt see ovulatsioon ikkagi toimus jms. Aga ka minu puhul on 08.11.22 siiski eeldatav sünnituse tähtaeg. Ma ei teagi kui paljudel tegelikult arsti poolt määratud tähtaeg päriselt ka paika peab.

Ma ei oska öelda, millal selle rasedakaardi saab. Ehk seda oskab keegi teine kommenteerida, kellel juba mõne varasema eduka rasedusega kogemus olemas.

Kui palju Sul rasedust on, et Sind ämmaemandale juba üle antud on?

Nii ta on jah, et rasedana tundub see arstiaegade ootamine nii pagana pikk ja piinarikas. Kui südametöö on olemas ja loode vastab raseduse suurusele, siis ei ole põhjust varem arstile minna, kui just ootamatud määrimised või muud tervisehädad ei taba.

-Kessukas-

Minul on ka IVF rasedus.

Eile mõõdeti raseduse suuruseks 8+3, ehk siis täna peaks olema 8+4. Ajaliselt muidu peaks üks päev vähem olema. Kusjuures kui käisin paar nädalat tagasi, oli rasedus mõõtudelt just maas paar päeva, aga nüüd on isegi päeva ette liikunud kasvuga. Ämmaka aeg pandi kohe, kui viljatusravikliinikust tavakliinikusse esimesele vastuvõtule läksin. Tavakliinikus arst on mind üle vaadanud kolmel korral. Esimene kord läksin nn esimest korda vastuvõtule, et edasine plaan paika panna ja üldse aru saada, mis ja kuidas edasi. Teine kord läksin valvekabinetti kuna oli väike veritsus, kõik oli korras, kuid järgmisel hommikul oli taas väike veritsus. Õnneks rohkem seda ette ei tulnud ja eile oligi tavapärane korraline arsti aeg kus vaadati veel kõik üle. Nüüd siis edasi proovide andmine ja ämmakas ja siis jään seda päris UH ootama.

Paulakene

Kas ämmaemanda määramisel küsiti Sinult, et keda sooviksid või määrati ämmaemand arsti poolt lihtsalt ära ja asi korras? Küsin, kuna olen lugenud sünnitanud naiste nurinat mõne ämmaemanda suhtumise osas.

-Kessukas-

Minult küsiti, kas mul on kindel soov. Kuna esimene rasedus, siis ei osanud kedagi kindlat soovida ja Kliinikus sain ämmakaks Triinu. Arst küsis esmalt sellelt kes temaga koos tööl oli, et kas tal endal oleks aegu, temal ei olnud ja siis nad mõtlesid, et vaataks siis Triinu juurde. Ma ei oska hetkel muud midagi veel kosta, kuna me pole kohtunud, aga igal juhul oli valikuvõimalus täiesti olemas.

Need kellega muidu siiani vastuvõttudel on kokkupuude, on küll väga toredad olnud.

Paulakene

#3971061:

Rasedakaart peaks tehtama siis, kui lähed juba ämmaemanda vastuvõtule, siis mõõdavad ja kaaluvad ja seletab analüüsi tulemusi. Vähemalt nii oli mul eelmine aasta, kui 15ndal nädalal pidin kahjuks raseduse katkestama. Aga eelneva kolme lapsega, ma enam ei mäleta😊viimasest sünnitusest 10 aastat möödas.

Ketukas

Hästi, tänan info eest.

Väga kurb kuulda, et pidid raseduse katkestama. See rase olemine tundubki kohati nii hirmutav, ei julgegi nagu eriti rõõmustada ja mõnel rõõmsamal hetkel ikka üritan end “korrale kutsuda”, et olen ju alles nii alguses veel tegelikult. Inimene ikka üritab end ennetavalt kaitsta kõige hullema eest.. 🙂

Paulakene

#3971317:

Mul on hetkel 7 nädal. Beebi tähtajaks määrati ämmaemanda juures 13.11. Alguses oli UH hirmus, sest loode oli end kuskile nurga taha ära peitnud ja ämmaemandal läks ikka aega et kinnitust saada. Meie beebi on see, kes pääses mööda SOS pillist 🙂

Üldiselt süda läigib iga päev ja kõht läheb ülikiirelt tühjaks. Nüüd tuleb selle kallal töötada, et saaks toidukorrad tihedamaks ja väiksemaks.

Miks siis SOS-pilli võtsid kui nagunii rasedaks oli plaanis jääda?

#3971271:

See rase olemine tundubki kohati nii hirmutav, ei julgegi nagu eriti rõõmustada ja mõnel rõõmsamal hetkel ikka üritan end “korrale kutsuda”, et olen ju alles nii alguses veel tegelikult. Inimene ikka üritab end ennetavalt kaitsta kõige hullema eest.. 🙂

Paulakene

Mul eelmise rasedusega oli täpselt sama. Olin üle elanud kaks peetumist ja kuidagi uskumatu tundus, et kõik võiks äkki hästi minna. Mul vedas alguses, et asjaolude kokkusattumisel sain iga 2 nädala tagant UH’s käia kuni Oscarini, et see võttis ärevust maha. Iga kord oli beebi alles 🙂  Siis tuli Oscar, kus olin kindel, et midagi leitakse (kasvõi mu vanuse tõttu, mis juba 40le läheneb) aga ei, kõik oli hästi ja riskid madalad 🙂 Siis olin kindel, et midagi on LA’s valesti – ei kõik oli hästi. Ja alles siis ma suutsin vaikselt uskuma hakata, et äkki lähebki ilusasti.  Rasedus pärast viljatust/raseduse kaotust on ikka üks keeruline asi. Tahaks loota, aga mõistus paneb bloki peale mingist alalhoiumehhanismist.

Ja nüüd olen ise uuel ärevusringil 🙂 Seekord küll natuke vähem ärevil, sest üks õnnestunud rasedus jookseb mul siin ringi. Praegu on 6+6 ja arvele võtmine kuu aja pärast. Ma siin kaalun, kas teha Šoiši juures Vistara test ka. Eelmise rasedusega tegin Panorama XP aga vanust on veel peale kerinud vahepeal. Meil tutvusringkonnas on lihtsalt üks geenirikkega laps ja see hirmutab. Aga samas see geenirike hakkas juba Oscaris välja paistma, lihtsalt ei diagnoositud õigesti kuna haruldane.

Bessy

Tere taas!

Nüüdseks on minul juba 2 ämmaemanda visiiti seljataga. Esimene kord täideti rasedakaart ja vaadati ultraheliga, aga kuna tegelane oli alles väike, käisin selle nädala algul uuesti ultrahelis. Seal oli juba pildil isegi tillukesi käsi ja jalgu näha.

Enesetunde koha pealt… Natuke halb on olla. Suur väsimus painab ja mõte söögist on vastik. Õnneks päris oksendama ei aja. Mitmed lõhnad tekitavad iiveldust. Isegi mõned värvid ja täiesti suvalised tegevused on mulle nüüdseks vastikuks muutunud.

Hetkel siis nädalaid 9+1 ja aprilli teisel poolel ootab ees OSCAR test.

Öölane

Tere!

Olen siin vaikselt lugemas käinud, kuidas kõigil läheb.

Endal on rasedus alles 5+3. Tähtaeg peaks olema Novembri lõpp.

Enesetunde järgi ei saaks arugi, et rase olen. Loodame, et see enesetunne jääbki heaks 🙂

Arsti juures veel käinud ei ole, sest lugesin, et enne 7 nädalat pole mõtet minna.

Millal te esimest korda arsti juures käisite?

Kas rasedusega võib olla lõpuni vaid ainult ka naistearsti jälgimise all ?
Või peab ilmtingimata ämmaka juurde hiljem “üle minema” ?

Hei!

Minul oli täna ämmaka aeg ja sain ka lõpuks kaua oodatud rasedakaardi, nüüd on nagu päris 🙂

TA päevade järgi 30.10, aga kuna oli ivf siis jääb ilmselt novembri algusesse. UH’s vaadati väikseke üle ka ja kenasti oli kasvult vastavuses nädalatega.

Nüüd tuleb ootama jääda seda esimest “päris” UH’d mis on aprilli lõpus. Väga ootan juba seda, et saaks infot riskide osas, see tundub veel üks pingelisem hetk lähiajal.. Aga mõtleme positiivselt 🙂

Tundub, et iiveldus hakkab ka vaikselt taanduma. Vähemalt mõned päevad on olemine juba täitsa ok olnud, oluline on kõht täis hoida ja pidevalt midagi süüa, siis on täitsa hea. Uus asi mis on lisandunud, on see, et iga väiksem liigutamine ajab hingeldama. Ämmaka sõnul on see tavapärane ja vaikselt kosume ja kasvame siis edasi. 🙂

Paulakene

See nädalate lugemine on minul ka nüüd sassis kuna iga kord justkui veidike erineb see info. Igatahes viimaste andmete järgi peaksin täna olema 11+0.

Iiveldust on hakanud jääma vähemaks, kuid nüüd on see hakanud asenduma tohutu väsimusega. Päeval olen tunnikese ikka pikutanud ja õhtul juba enne 9 on selline uni peal. Samas jälle 6-7 hommikul üleval. 🙂

Mind kõige rohkem häirivad unenäod, mis on rasedusega tekkinud. Olen neid varem ka näinud, kuid nüüd näen öö jooksul nii palju unenägusid ja nii intensiivselt, et hommikul ärgates on pea kohe vastikul “paks”. Aga ega selle vastu vist mingit imerohtu pole ka 🙂

Aga tihti pean ise ka sööma, muidu tõmbab ikka olemise väga kehvaks. Kogu päeva peab teadlikult ringi käima ja midagi otsima, mida tahaks. Liha endiselt veel kaubaks kuidagi ei lähe. Tavaliselt sel ajal oleksime juba kindlasti grillinud, kuid hetkel ei suuda sellele mõeldagi.

Paulakene

#3978535:

Hetkel siis minul 10+6 nädalat ja enesetunne on ikka halb. Pidevalt väsinud ja isu ei ole. St kõht on tühi ja tahaks süüa, aga isegi külmkapi vaadates, tekib vastikustunne.

Järgmisel nädalal siis juba Oscar test. Ei jõua ära oodata.

Öölane

Oii juba, veab. Ma pean kuu lõpuni ootama kuna aegu varem polnud..

Ootan ka seda juba nii väga, see tundub nüüd selline asi et kui see korras siis vast saab natuke kergemalt lõpuks hingama hakata.

Paulakene

#3979176:

Kuidas teil söömisega on? Mul on iga nädal erinev rütm ja see on nii raske. Üks nädal on süda koguaeg paha, siis järgmisel nädalal tekitab igasugune kana ja loomaliha klompe kurku ja süda paha, õnneks avastasin, et kala ja mereannid on veel võimalik menüüsse jätta. Nüüdseks süda enam paha ei ole, kuid väldin liha, aga nii raske on omale süüa teha. Ma loodan, et need faasid lähevad üle. On juhtunud ka olukordi, kus teen omale söögi valmis, kuid süüa ei saa üldse, sest vastu hakkab, ometigi eelnevalt on see kõik isutanud.

Söögi teema on tõesti super keeruline, iga päev on kohe missioon et peab vaatama mida söödud saaks. Liha ei lähe minul ka üldse alla, ainult kuskil burgeri vahel või siis kui just mingi kahtlase asja “isu” täpselt on. Aga üldiselt liha menüüst väljas. Süüa teha endale ka ei saa, sest siis ei suuda seda hiljem süüa. Püüan leida valmis lahendusi. Kahjuks elan väikeses kohas, muidu oleks vist need woldid ja boldid hetkel vägagi kasutuses.

Paulakene

Tere, kuidas ootajatel läheb? 🙂

Ma käisin dr Šoiši juures oma Vistarat ja Panoramat tegemas. Vaatas beebi UH’s üle ja kõik siiani vähemalt ok ja beebi vastab täpselt oma suurusele. Nüüd vaja 3 nädalat praadida, 2 nädala pärast juba Oscar ka! Küll see ootaja aeg on pikk ikka.

Enesetunne on endiselt hõre, väsimus ja iiveldus pidevalt peal. Oleks tore juba, kui see udu hajuma hakkaks.

Bessy