Teema: Novembribeebid 2022

Vahepeal siis infot ka endast. Käisin selle nädala alguses Oscar testil ja kõik riskid olid madalad, kuid kui sisestati eelmise aasta geenirikkega rasedusekatkestus, lõi koheselt ka riski kõrgemaks. Arst ei saanud ka ninaluud vaadata, kuna pisikene koguaeg siples ja keeras selga ette. Huvitav oli see, et enda teada oli rasedust esmaspäeval 12+5, kuid UH näitas 13+3 . Arst kutsus igaksjuhuks tagasi kolme nädala pärast uut UH tegema, et veel üle vaadata. Kuigi rahustas ja ütles, et kõik korras, kuid kuna eelmine aasta läks nagu läks, siis teeme lisauuringuid. Lisaks käisin verd andmas Niptify testi jaoks, mille tulemuse peaks saama teada järgmise nädala teisel pool. Siis saab ka kinnituse, kas arst nägi õigesti tüdrukutirtsu või mitte????

Ketukas

Väga tore uudis, hakkame siin kõik vaikselt beebide sugusid juba teada saama????

Kas olete juba midagi ostnud ka pisikesele? Ma juba nii kibelen, aga enne Niptify tulemust ei riski veel midagi osta. Tulemuse peaks nüüd see nädala teada saama, aga isiklikult olen kindel, et kõik korras????

Ketukas

Ma küll lapse sugu teada ei saanud, kuid sellegipoolest hakkasin juba vaikselt beebitekki tegema.

Tahtsin küsida, kuidas teil oma töökohal läheb? Esimese lapsega käisin kuni dekreedini ilusti tööl. Nüüd aga alles 3 kuud rase ja tunnen end tööl olles halvasti. Töö on muutunud füüsiliselt palju raskemaks kui varem ning kuna hetkel on töökohas ka remont, on ventilatsioon praegu kehvemapoolne ja minu tööruumis puudub vist hetkel täielikult.

Olen kahevahel, kas uurida ämmaemandalt haiguslehe kohta või ikkagi ülejäänud raseduse kuidagi tööl ära käia.

Öölane

#3987547:

Ma küll lapse sugu teada ei saanud, kuid sellegipoolest hakkasin juba vaikselt beebitekki tegema.

Tahtsin küsida, kuidas teil oma töökohal läheb? Esimese lapsega käisin kuni dekreedini ilusti tööl. Nüüd aga alles 3 kuud rase ja tunnen end tööl olles halvasti. Töö on muutunud füüsiliselt palju raskemaks kui varem ning kuna hetkel on töökohas ka remont, on ventilatsioon praegu kehvemapoolne ja minu tööruumis puudub vist hetkel täielikult.

Olen kahevahel, kas uurida ämmaemandalt haiguslehe kohta või ikkagi ülejäänud raseduse kuidagi tööl ära käia.

Öölane

Tööl on suhteliselt raske, töötan küll riidekaupluses juhatajana ja tööd vaja müügisaalis väga palju teha ja pole just lihtne käe otsas tassida näiteks kastitäis teksasid, töökaaslased küll keelavad… aga teavad, et ma suhteliselt isepäine ja ei taha teistele alla jääda töös. Sest palga soovin ikka ausalt välja teenida. Olen vahest tundnud, et pingutasin üle,  siis olen läinud pikutama väheks ajaks. Arstilt kergemalt tööle üleviimist ei tahaks väga võtta, ma ei suudaks istuda niisama???? ise plaanin olla tööl, kuni dekreedini, mis peaks augustilõpus algama ja siis hakkan korralikult ettevalmistusi tegema.

Aga Öölane, kui sa tunned, et sulle mõjub halvasti, siis saad kergemale tööle üleviimist iga kell küsida arstilt või suisa kuni sünnituseni kodus olla. Sest olgem ausad, meie tervislik seisund on ikkagi tähtsam, kui töö????

Ketukas

Täna sai minulgi Oscar tehtud ja suuuur osa raskusest kadus koos sellega. Sellele rasedusele eelnes esimese trimestri peetumine novembris ja oh õudu mis tunnete keeris on pärast raseduse kaotamist uuesti rase olla. Lisaks emotsionaalsele osale sain kilpnäärme alatalituse diagnoosi (muuhulgas on mul näitajad laes olnud, TSH kaaaauuugel sellest, mis rasedatel olema peaks, ravist hoolimata), adenomüoosi kahtluse ja pärast 6. nädalal veritsema hakkamist sain ka teada, et mul on õnnestunud skoorida kahesarveline emakas. Pärast kogu interneti läbiotsimist olin ausalt öeldes väga õnnelik, et Oscari järgi lapsel endal riskid madalad. Ise sain küll ka preeklampsia riski, aga arvestades seda, kui hull võiks asi olla, olen ma ikkagi väga väga õnnelik. Väike risk on ka enneaegsusele ja kasvupeetusele, aga no hetkel on lapsega kõik hästi ja ka need riskid ei tähenda maailma lõppu.
Nüüd on esimese trimestri lõpp näha ja energiat hakkab ka juurde tulema. Kuna miski mulle otseselt keelatud ei ole, saan LÕPUKS ometi aktiivsemalt liigutama hakata. Seni lõid väsimus ja iiveldus ikka jalad alt :).

Rohunepp

Kuidas teil iiveldusega on, kas hakkab juba järgi andma? Mul üle päeva ikka lööb veel välja ja kunagi ei tea, kui palju/vähe energiat ka on. Väga juba tahaks ennast rohkem inimesena tunda.

Mul on jälle iiveldus tagasi tulnud. Ja üleüldine nõrk enesetunne. Ämmaemanda arvates on see rauapuudusest. Kuigi vereproov otseselt defitsiiti ei näidanud, oli näit pigem normi alumises osas. Proovin rauda lisaks võtta, äkki aitab.

Öölane

Heihei!

Kuidas teil siin grupis läinud on?

Olen viimasel ajal hakanud rohkem kogema kõhus torkimist/venitustunnet? Ei oska seda hästi sõnastada, ämmakas muidugi ütles et see on kasvamise juures normaalne. Kas teil on ka hakanud seda rohkem olema või kellel on varasem kogemus, kas aja möödudes on sellist pinget kõhus rohkem okei tunda?

Iiveldust enam õnneks üldse ei esine, kuid endiselt olen toitude valimisel küllaltki pirtsakas. Samas sööma peab koguaeg, sest kui jääb juba pikem paus, siis tunnen et hakkab halb. Olen mõned asjad ka juba ostnud, kuigi ei plaaninud seda enne teha kui 20.nädala UH tehtud saab, aga mis siin enam teha.. juba midagi on tõesti olemas. 🙂

Paulakene

Mind kimbutab ka see round ligament pain, no nii tüütu on.  Tahaks aktiivsem olla nüüd, kui väsimus hakkab taanduma ja siis on kõht trikitamas 🙂

Ma käisin ämmaemanda juures ja sain paraja ehmatuse osaliseks. Üritas doppleriga südant kuulata ja ei leidnud ja ei leidnud… siis otsis UH välja ja mul ikka läks ärevuse level kohe 200 peale… õnneks süda lõi ja beebi liigutas ka aktiivselt. Aga mul käed veel värisesid tund aega pärast seda vintsutust. Hirmus värk see pidev muretsemine 🙁

Bessy

Hei!

Olen küll pigem oktoobribeebide grupis kuna tähtaeg okt lõpp, aga algne tähtaeg oli 1.november ja jäin seega siia pidama..

Kuidas on teil kaalutõusuga, kas ja kui palju on kaal tõusnud?

Heihei!

Olen siin siiani vaid lugemas ja vaikselt kaasaelamas käinud. Enne Oscarit lihtsalt ei soovinud midagi kirjutada.

Hetkel siis esimene rasedus (13+3) ja tähtajaks 25. november. Ise olen 24 ja elukaaslane on 27 aastane.

Oscari testil olid kõik riskid madalad. Väike tegelane on ainult isepäine ja ei soovinud end koheselt mõõtmiseks vajalikku asendisse keerata.

Enesetunne hakkab ka lõpuks inimlikuks minema 😀 Alguses olin ikka väga väsinud ja peaaegu mitte midagi ei teinud peale magamise. Samuti maalima kõige  vastikum hais on grillimise lõhn 😀 Väga loodan, et see varsti muutub jälle heaks, muidu on suvel ikka väga raske.

-Antsik

Mul on ülehomme ämmakas, nii pikk paus olnud ja tekitab kõhedust ikka kui enam pole hädasid. Samas kaalu tuleb ja loodan et kõik ikka hästi.

Liigutuste osas – justkui ka midagi toimuks aga ei ole kindel, kuna esimene rasedus siis ei tea mida oodata/jälgida ka.. aga mõnikord nagu midagi tunneks. Mul nüüd 17+ nädalaid..

Paulakene

Hei!

Mina olin alguses super väsinud ja iga vaba hetk võisin magada. Selline suurem väsimus läks üle 13 nädala paiku (osadel päevadel vajasin siiski uinakut). Hetkel on 14+4 ja juba jaksan õhtuti kauem üleval olla, isegi siis, kui ei ole päeval maganud.

-Antsik

Käisin 16 nädala visiidil just, Tartus vist tehakse neid ainult esmarasedatele ja riskirasedatele, vähemalt mul ämmakas väitis nii. Riskide tõttu sain korraga ämmakaga ja günekoloogiga kokku, aga kohtumise sisu oli ikkagi põhiliselt murede lahtirääkimine. Lisaks sai mõõdetud doppleriga südant ja mõõdetud emakapõhjakõrgus.

Need ligamendivalud peaksid olema sellised järsemad, torkivamad, mul on vastupidi valud olnud pikad ja tuimad, meenutanud pigem päevade valu. esimene kord käisin selle valuga ka valvearstil, aga sealt midagi ei selgunud. Eeldan, et valud emaka vaheseina tõttu – üks pool emakast saab suuremat vatti.

Liigutusi veel ei tunne (16+1), aga esmarasedad/platsenta eespool tunnevadki vist hiljem. Ootan liigutusi igatahes ülipingsalt, sest dopplerit ma ei ostnud ja need liigutused annaks ehk suurema meelerahu. Praegu on ikka küünte närimine ühest visiidist teiseni 🙂

Rohunepp

Mul järgmisel nädalal ämmaka visiit, aga tunne on selline, et mis sinna ikka minna, kui seal midagi ei tehta, isegi murede kohta ei küsitud eelmine kord. Äkki läheb nädalaga see tunne paremaks, a praegu on tunne, et ootaks rahulikult LA ultraheli ja mis seal ikka vahepeal jutustamas käia. Mul muidugi veel kaua oodata, alles 14+.

P.