Teema: Nutiajastu ja keskendumisraskusega inimesed

Ohh taevas avita, kuidas inimesed ometi aru ei saa!

No tehnoloogia areng on küll üks viimaseid asju mille pärast muretsema peaks.

Suht irooniline, et sellist asja kurdetakse veebikeskkonnas 😀

#3646639:

See on mingi pastakast imetud teema nüüd.

Tegelikult päris ikka ei ole. Olen viimasel ajal mitmeid kordi erinevate klienditeeninduse töötajatega suheldes kohanud seda, et inimesed ei suuda lihtsast ja lühikesest sõnumist iva välja lugeda. Päris kindlasti kohe mitte, kui küsimusi on ühe asemel kaks (või, hoidku jumal, rohkemgi). Ei tahaks uskuda, et tegemist on pahatahtliku ignoreerimisega, aga vastused on tihti küsimusest kaarega mööda.

#3640663:

Kas inimkond ei saa aru, et tehnoloogia areng, mida peetakse suureks võidukäiguks, on tegelikult inimkonna hukk? Inimesed ei suuda enam normaalse algupärase inimese kombel ju funktsioneeridagi, mälu puudub, keskenduda ei suudeta, olulistest (alus)väärtustest ollakse eemaldunud .. See kõik on suur probleem, millele lahendust ei ole ju näha.

Mis jutt see on, et keskenduda ei suudeta. Nuti telefoni omanik suudab väga hästi keskenduda, muidu ei saaks ta ju telefoni üldse kasutada niipalju. Pigem on küsimus, mida inimene tahab. Seda mida ei taha, seda ta ka ei tee ja seda ei mäleta.  Tootlikus on kindlasti tõusnud nendel inimestel, kes kasutavad nutitelefoni võrreldes nendega, kes käisid putkas 2 kopika eest helistamas ja kaugekõnesid tuli nädal ette tellida.  INimene on õppimisvõimeline, kui vaja treenitakse oma mälu ja omandatakse oskused. Aga kui vaja pole, milleks siis mingit oskust vaja on ?

Aga kas pole huvitav et keskendumisraskustega ja püsimatud inimesed ja ka lapsed suudavad tunde istuda nutiseadmes.

#3640663:

Kas inimkond ei saa aru, et tehnoloogia areng, mida peetakse suureks võidukäiguks, on tegelikult inimkonna hukk?

No minu meelest on tehnoloogia algselt loodud ikka selleks, et vabastada inimene (vähemalt osast) nürist ja rutiinsest tegevusest. Et inimene saaks selle asemel tegeleda meeldivama/huvitavama tööga või/ja rohkem puhata.

Mis aga on kummaline, et paljud justkui loobuvad sellest hüvest. No näiteks pereemad, kes võiks rõõmustada, et kodumasinate abil saavad majapidamistööd palju kiiremini ja vähema vaevaga tehtud kui esiemadel, sageli selle asemel, et rõõmustada, kehtestavad endale hoopis mingid väga kõrged standardid. Näiteks, et kõik peab kogu aeg laitmatult korras olema ja läikima. Otse loomulikult ka väikelaste kõrvalt. Ja seega kogu see vaba aeg, mis kodutööde tegemisest tänu kaasaegsele tehnikale üle jääks, lihtsalt… koristatakse täis.

Võibolla mõni tunneb ennast ka sellise rügamise juures õnnelikuna. Aga paljud õnnetuna, et ” kogu mu päev kulub ainult kodutöödele, olen väsinud, vaba aega pole üldse!” Seda saab siit Perekoolistki sageli lugeda. Kuni selleni, et mõnel tekib antidepressantide vajadus – sest muidu ei suuda nagu hommikul tõusta ja järjekordset (nõmedat) päevagi alustada.  Samas, kui mõni esiema tema asemele panna, et saaks too aru, mida see moodne naine hädaldab – kõik vajalik saab ju võrreldes tema ajaga kiiresti tehtud ja aega niisama olla ja istuda jääb ka  – elu nagu hernes! (sest tema standardid, kuidas kõik olema peab, on ilmselt natuke teised).

Tehnika on kõigest tööriist – jah, küll keerulisem tööriist kui näit. kõblas või kirves, aga pmst ikkagi tööriist.

Õigem oleks öelda: “Mõne inimese ahnus/auahnus võib hukutada inimkonna”.Kui selline satub teisi juhtima ja teised nagu kuutõbised… Mitte siunata tehnoloogiat ja tehnikat.

#3647266:

Ma nõustun viimase käoga. Õigem oleks öelda, et mitte, et mälu ei puudub, vaid et huvi puudub. Ja mille vastu huvi puudub – sellele ei viitsita ka keskenduda ja see ei kipu ka meelde jääma.

Miks aga kaasaegne inimene ei tunne enam huvi paljude nende asjade vastu, mille vastu eelmised põlvkonnad tundsid, see on jälle omaette huvitav küsimus.

Sest netis on kõik paremad kui sina ja milleks siis midagi proovidagi.

Sellele haigusele on ka välja töötatud vaktsiine, näiteks mindfulness ja jt kohalolu õpetused, üks neist isegi Eestis.

#3646808:

#3646639:

See on mingi pastakast imetud teema nüüd.

Tegelikult päris ikka ei ole. Olen viimasel ajal mitmeid kordi erinevate klienditeeninduse töötajatega suheldes kohanud seda, et inimesed ei suuda lihtsast ja lühikesest sõnumist iva välja lugeda. Päris kindlasti kohe mitte, kui küsimusi on ühe asemel kaks (või, hoidku jumal, rohkemgi). Ei tahaks uskuda, et tegemist on pahatahtliku ignoreerimisega, aga vastused on tihti küsimusest kaarega mööda.

Töötan ka klienditeeninduses, võib-olla olen ma ka siis nutiajastu ohver, aga seletan veidi:
1) Kui küsimused vuristada teenindajale suuliselt järjest ette, siis tõesti palub teenindaja ilmselt mõnda küsimust korrata. Küsimusi saab ka ükshaaval esitada.

2) Kui küsimused saata kirjalikult ja ikka saad ümmarguse ja mittemidagiütleva vastuse – siis võib olla ka nii, et asutus ootabki teenindajalt asja silumist ja veidi ümmargust vastust, konkreetset ja õiget vastust tihti ei või öelda.