Algkooli poisil nutisõltuvus, midagi muud ei huvita.
Eks endale tuleb ka tuhka pähe raputada, et kõige kergem on ju lapsele nutitelefon anda või tahvel ja saad kohe lapsest lahti ja ei pea tegelema.
Õnneks poiss lahtise peaga ja koolis probleeme pole,õppetükid saab tehtud. Aga igal vabal ajal istutakse kohe tahvlisse. Igasugsued poest ostetud legod, lauamängud-täielik raharaiskamine.
Ainuke asi, mis teda veel köidab on teiste lastega mängimine-siis võib ka ilma netita olla.
Kas kellegil veel selline probleem? Ma ei tahaks täielikku keeldu ka panna, sest maast madalast ma olen talle seda ju võimaldanud. Või äkki kasvab sellest üldse välja ja need mängud enam ei huvita?
Teema: nutisõltuvus
Äsja ilmus selline raamat, võta loe:
https://www.rahvaraamat.ee/p/digil%C3%B5ks/1321583/et?isbn=9789949681723
Täiesti normaalne tegevus tänapäeval. Kõik mängivad.
Jumaldan selliseid teemaalgatusi ???? iga kord kui olen siin Foorumis kirjutanud, kuidas mul on 10 ja 15 aastasel nupufonid, olen rahena miinuseid saanud. Edu nutisõltlaste kasvatamisel.
Ei me ei ela metsas. Tallinn, kesklinn. Lapsed eliitkoolis. Mänguaeg on nädala vahetusel. Koolipaevadel ei istu ekraanis. Jah neil on olnud nutikad. Jah neil on olnud screen time control, mille nad, nutikad nagu nad on, üle kavaldasid.
Mida laps ise räägib? Sõltuvustega läbi keelamise ja piiramise kahjuks mingit tulemust ei saavuta. Sõltuvus võib keelamise ja piiramise läbi kahjuks ka suureneda, lisaks väga halvad suhted lisaks. küll on võimalused sõltuvuses oleval inimesel endal oma aega planeerida ja kasutada. Kuna oled saanud tänu tahvlile palju vaba aega, on sul nüüd võimalus ise panustada lapsega tegelemisesse, et siis seda nutis olemise aega vähendada. Mis lauamänge sa lapsega koos mängid ?
Jumaldan selliseid teemaalgatusi ???? iga kord kui olen siin Foorumis kirjutanud, kuidas mul on 10 ja 15 aastasel nupufonid, olen rahena miinuseid saanud. Edu nutisõltlaste kasvatamisel.
Ei me ei ela metsas. Tallinn, kesklinn. Lapsed eliitkoolis. Mänguaeg on nädala vahetusel. Koolipaevadel ei istu ekraanis. Jah neil on olnud nutikad. Jah neil on olnud screen time control, mille nad, nutikad nagu nad on, üle kavaldasid.
Sinuga täiesti nõus.
Jumaldan selliseid teemaalgatusi ???? iga kord kui olen siin Foorumis kirjutanud, kuidas mul on 10 ja 15 aastasel nupufonid, olen rahena miinuseid saanud. Edu nutisõltlaste kasvatamisel.
Ei me ei ela metsas. Tallinn, kesklinn. Lapsed eliitkoolis. Mänguaeg on nädala vahetusel. Koolipaevadel ei istu ekraanis. Jah neil on olnud nutikad. Jah neil on olnud screen time control, mille nad, nutikad nagu nad on, üle kavaldasid.
Kõlab huvitavalt! Kasutan teemat ja uurin, kuidas selle sisse viisite ja kuidas lapsele olete asja seletanud? Meil sügisest koolilaps majas ja senini pole telefoni ega tahvlit igapäevaselt kasutada saanud.
Jumaldan selliseid teemaalgatusi ???? iga kord kui olen siin Foorumis kirjutanud, kuidas mul on 10 ja 15 aastasel nupufonid, olen rahena miinuseid saanud. Edu nutisõltlaste kasvatamisel.
Ei me ei ela metsas. Tallinn, kesklinn. Lapsed eliitkoolis. Mänguaeg on nädala vahetusel. Koolipaevadel ei istu ekraanis. Jah neil on olnud nutikad. Jah neil on olnud screen time control, mille nad, nutikad nagu nad on, üle kavaldasid.
Ja sa oled täiesti veendunud, et nad praegu ei ole sind kuidagi üle kavaldanud?
Nuputelefoniga hooplemine on umbes sama hea nagu kiidelda, et kasutate kodus petrooleumilampe. Loomulikult tuleb nutiseadmete kasutamist hallata, aga see nuputelefoni meetod ei ole küll midagi niisugust, millega kekata. Ma saaks aru, kui oleksid uhke oma laste üle sel juhul, kui neil on nutitelefonid ja tõesti nad neid mõistlikkuse piires kasutama õpetanud oled. Sina seda ei suutnud, aga nüüd keksid kui tubli sa oled. Tühjagi.
Meil ka 9a nupuks, kodus tal ka oma tahvel, aga seda kasutab vähe, enamasti vedeleb see kapipeal. Suvel ei kasutanud üldse ja oli enamasti õues.
Ma ise ka sõltlane, aga laste ees ei kasuta, abikaasa ei kasuta peaaegu üldse oma nutikat, seega ise tuleb olla eeskujuks ja lastega koos mängida, lugeda raamatut jne Veeta nutivaba aega. Kui laps näeb vanemat koguaeg nutikas, muidugi tahab ka ise.
Soovitan lugeda
https://www.rahvaraamat.ee/p/carlotta-ja-henri-empsil-pole-netti-ja-k%C3%B5ik-on-hukas/1178071/et?isbn=9789985041086
Ma ei tahaks täielikku keeldu ka panna, sest maast madalast ma olen talle seda ju võimaldanud.
sõltuvuse puhul on see paraku ainuke abinõu.
Kas kui laps igal vabal ajal suunduks legodega mängima, siis tal oleks legosõltuvus ja ta oleks vaja sellest võõrutada?
Või kui ta vabal ajal armastaks koguaeg lugeda, kas siis tal oleks lugemissõltuvus ja ta tuleks sellest võõrutada?
Kas kui laps igal vabal ajal suunduks legodega mängima, siis tal oleks legosõltuvus ja ta oleks vaja sellest võõrutada?
Või kui ta vabal ajal armastaks koguaeg lugeda, kas siis tal oleks lugemissõltuvus ja ta tuleks sellest võõrutada?
sõltuvus ei ole armastus midagi teha.
Nuputelefoniga hooplemine on umbes sama hea nagu kiidelda, et kasutate kodus petrooleumilampe. Loomulikult tuleb nutiseadmete kasutamist hallata, aga see nuputelefoni meetod ei ole küll midagi niisugust, millega kekata.
Petrooleumilamp rikub toaõhku ja on oluliselt energiakulukam viis valgust saada kui elekter ja led-lambid. Nuputelefonid on töökindlad ja täiesti adekvaatsed sidevahendid. Kui ma õigesti mäletan, siis sõjaväes kasutatakse ka nuputelefone. Nii et see võrdlus ei ole adekvaatne.
Pealegi saab postitusest aru, et käo 18.01.2020 23:48 lastel pole mingit probleemi nutiseadmete kasutamisel, see on neil täiesti selge. Mina küll ei mõista hukka vanemaid, kes lapsele nutitelefoni ei osta. See ei ole siiski mingi elutähtis seade, vaid mugavus- ja prestiižiese – lapsel, aga mööngem, et paljudel täiskasvanutel ka. Mitte nagu sõjapõgenikel, kellel oma pagulaslaagrites ei ole muud internetivõimalust kui nutitelefon, mille abil saab kodustega sidet pidada ja infot tulevikuvõimaluste kohta.
Mitte nagu sõjapõgenikel
Jah muidugi ikka on adekvaatne võrrelda end sõjapõgenikega. Kui me ei ole sõjapõgenikud, siis vähemasti peaksime elama nii nagu vanasti.
Kas kui laps igal vabal ajal suunduks legodega mängima, siis tal oleks legosõltuvus ja ta oleks vaja sellest võõrutada?
Või kui ta vabal ajal armastaks koguaeg lugeda, kas siis tal oleks lugemissõltuvus ja ta tuleks sellest võõrutada?
Nii legod kui ka raamatud arendavad lapse kujutlusvõimet, arvutimängud jms paraku mitte.
Nuputelefoniga hooplemine on umbes sama hea nagu kiidelda, et kasutate kodus petrooleumilampe. Loomulikult tuleb nutiseadmete kasutamist hallata, aga see nuputelefoni meetod ei ole küll midagi niisugust, millega kekata.
Petrooleumilamp rikub toaõhku ja on oluliselt energiakulukam viis valgust saada kui elekter ja led-lambid. Nuputelefonid on töökindlad ja täiesti adekvaatsed sidevahendid. Kui ma õigesti mäletan, siis sõjaväes kasutatakse ka nuputelefone. Nii et see võrdlus ei ole adekvaatne.
Pealegi saab postitusest aru, et käo 18.01.2020 23:48 lastel pole mingit probleemi nutiseadmete kasutamisel, see on neil täiesti selge. Mina küll ei mõista hukka vanemaid, kes lapsele nutitelefoni ei osta. See ei ole siiski mingi elutähtis seade, vaid mugavus- ja prestiižiese – lapsel, aga mööngem, et paljudel täiskasvanutel ka. Mitte nagu sõjapõgenikel, kellel oma pagulaslaagrites ei ole muud internetivõimalust kui nutitelefon, mille abil saab kodustega sidet pidada ja infot tulevikuvõimaluste kohta.
kui nüüd laiemalt mõelda …alates sellest aastast võib nutitelefoni pidada laste puhul ka tarbeesemeks, paljud lapsdiabeetikud nimelt saavad endale külge sensori, mis edastab nutikas oleva äpi kaudu veresuhkru näite, enam ei pea sõrmeotsi torkima ja lisaks on kergem teha otsuseid, kas on kohe vaja süüa, kas kehalises saab kaasa teha, kas koolilõuna söömisega läks midagi tuksi ja vaja juurde süstida vmt. Ja lapsdiabeetikuid on meil Eestis oi kui palju…
Nii legod kui ka raamatud arendavad lapse kujutlusvõimet, arvutimängud jms paraku mitte.
Mis rumal jutt see nüüd on? Arvutimängus peab ikka vähemalt sama palju kaasa mõtlema kui legodega mängides, enamikes mängudes on palju rohkem vaja aju ragistada kui legodega. Raamatulugemisega ei anna ka eriti võrrelda, raamatut loed suht passiivselt, saad läbi, paned kõrvale, tänapäeva arvutimängudes on väga palju vaja kaasa mõelda, ette planeerida, olenevalt mängust sa mõnes maailmas lood iseenda maailma, teises mängus näiteks ei saagi eriti üksi midagi teha, pead olema kellegagi grupis, see kõik arendab. Mõne mänguga on kaasas ka kuhjade viisi raamatuid, taustalood sellest, kuidas mingi tegelane arenes jne. Näiteks World of Warcraft on välja andnud ka kokaraamatu, mis on väga lahe. Saab proovida teha mingeid toite, mida mängus mängutegelased kokkama õpivad. Romaane on terve pinutäis sel teemal ilmunud (23), lisaks virtuaalsed andmebaasid, kus saab tausta uurimas käia jms. Ühe raamatu lugemisega ei anna eriti võrrelda. Sul on arvutimängudest väga algeline arusaam.
Arvutimängudega seoses välja antud kokaraamatuid on veegi, star wars, elder scrolls, fallout jne. Kui laps neid mänge mängib, siis see maailm, mis tänapäeval korraliku arvutiga mängitavat mängu ümbritseb on väga suur.
Kokaraamatuid võid piiluda siit:
Lapse sõbral on hull nutisõltuvus. Varem meil ei käinud, aga nüüd on tihti meil. Alguses ei pööranud suurt tähelepanu, mis toimub – imestasin vahel, et minu laps longib mööda elamist ringi ning sõber on tema toas. Siis sain aru – kui meile tuli – kohe arvutisse mängima (lapse läpakasse). Rääkisin sõbra isaga – selgus, et panid kodus piirid peale. Seega leidis uue koha, kus mängida. Paar korda olen wifi väljalülitanud, algas kohe mingi rabelemine ja kui on näha, et netti ei ole – minnakse koju.
Laste netisõltuvuse taga on vanemate tegemata töö – 2-3 aastased istuvad juba ninad tahvlis.
Ja väga kerge on libastuda – aga õnneks on oma lapsel piisavalt tegevust (trenn, muusikakool, õppimine, nädalavahetustel teeme perega midagi) -seega ei jää aega.
Jumaldan selliseid teemaalgatusi ???? iga kord kui olen siin Foorumis kirjutanud, kuidas mul on 10 ja 15 aastasel nupufonid, olen rahena miinuseid saanud. Edu nutisõltlaste kasvatamisel.
Ei me ei ela metsas. Tallinn, kesklinn. Lapsed eliitkoolis. Mänguaeg on nädala vahetusel. Koolipaevadel ei istu ekraanis. Jah neil on olnud nutikad. Jah neil on olnud screen time control, mille nad, nutikad nagu nad on, üle kavaldasid.
Külakooli haridusega tekst…
Meil ka 9a nupuks, kodus tal ka oma tahvel, aga seda kasutab vähe, enamasti vedeleb see kapipeal. Suvel ei kasutanud üldse ja oli enamasti õues.
Ma ise ka sõltlane, aga laste ees ei kasuta, abikaasa ei kasuta peaaegu üldse oma nutikat, seega ise tuleb olla eeskujuks ja lastega koos mängida, lugeda raamatut jne Veeta nutivaba aega. Kui laps näeb vanemat koguaeg nutikas, muidugi tahab ka ise.
Soovitan lugeda
Suure surfarina leiad ehk siis mõne EKI veebilehe üles, kus nii muuseas õigekirjast, kirjavahemärkidest, lauseehitusest ning -stiilist juttu?
Nii legod kui ka raamatud arendavad lapse kujutlusvõimet, arvutimängud jms paraku mitte.
Mis rumal jutt see nüüd on? Arvutimängus peab ikka vähemalt sama palju kaasa mõtlema kui legodega mängides, enamikes mängudes on palju rohkem vaja aju ragistada kui legodega. Raamatulugemisega ei anna ka eriti võrrelda, raamatut loed suht passiivselt, saad läbi, paned kõrvale, tänapäeva arvutimängudes on väga palju vaja kaasa mõelda, ette planeerida, olenevalt mängust sa mõnes maailmas lood iseenda maailma, teises mängus näiteks ei saagi eriti üksi midagi teha, pead olema kellegagi grupis, see kõik arendab. Mõne mänguga on kaasas ka kuhjade viisi raamatuid, taustalood sellest, kuidas mingi tegelane arenes jne. Näiteks World of Warcraft on välja andnud ka kokaraamatu, mis on väga lahe. Saab proovida teha mingeid toite, mida mängus mängutegelased kokkama õpivad. Romaane on terve pinutäis sel teemal ilmunud (23), lisaks virtuaalsed andmebaasid, kus saab tausta uurimas käia jms. Ühe raamatu lugemisega ei anna eriti võrrelda. Sul on arvutimängudest väga algeline arusaam.
Arvutimängudega seoses välja antud kokaraamatuid on veegi, star wars, elder scrolls, fallout jne. Kui laps neid mänge mängib, siis see maailm, mis tänapäeval korraliku arvutiga mängitavat mängu ümbritseb on väga suur.
Kokaraamatuid võid piiluda siit:
Ainult et millegipärast ei avaldu need võimed mujal kui neidsamu mänge mängides. Küll aga on lugejad ja mänguasjadega mängida oskavad lapsed silmapaistvalt arukad ja edukad.
Nii legod kui ka raamatud arendavad lapse kujutlusvõimet, arvutimängud jms paraku mitte.
paljud arvutimängud samuti arendavad lapsi, nt reaktsioonikiirust, keeleoskust, suhtlemisoskust. minu pubekas liigutab klaviatuuril sõrmi märksa kiiremini kui mina, kuigi mu igapäevatöö on arvutis.
paljud strateegiamängud nõuavad väga kiiret mõtlemist ning vastase mitme sammu ettenägemist
Kuidas ai
Nii legod kui ka raamatud arendavad lapse kujutlusvõimet, arvutimängud jms paraku mitte.
paljud arvutimängud samuti arendavad lapsi, nt reaktsioonikiirust, keeleoskust, suhtlemisoskust. minu pubekas liigutab klaviatuuril sõrmi märksa kiiremini kui mina, kuigi mu igapäevatöö on arvutis.
paljud strateegiamängud nõuavad väga kiiret mõtlemist ning vastase mitme sammu ettenägemist
Kuidas aitab sinu tarkuse tera teemaalgatajat? See küsimus on ka teistele kägudele.
Keegi pole teie tarkust oma imelistest lastest küsinud ja vaevalt et see kedagi ka huvitab.
antud teemaalgatus oli ju midagi muud, kus teemaalgataja ei ole kordagi sõna võtnud ja ega tal ka mõtet ei ole.
Teemaalgatajal on erakordne laps kellel on ennekuulmatu nuti sõltuvus, teistel kellelgil ju ei ole ja pole sellisest asjast ka kuulnud. Vastajatel täiskasvanutel on erakordne probleem funktsionaalse lugemisega. Teema algatus ja vastused ju ei ühti.
Mina olen see, kel lastel nupukas.
10 aastasel oli kunagi nutikas, aga nagu ütlesin, kavaldas screen time äpi üle. Nüüd juba mitu aastat nupukas ja nii lihtsalt on. Loomulikult on hetki, kus ta ise tunneb, et on kurb, sest teistel ju on. Selgitan – nutisõltuvus – rahuneb ja on nõus. Tean, et hakkavad otsima võimalusi, kuidas sõltuvust rahuldada. Küsitakse sõbra juurde külla. Saab, üks kord nädalas. Ma pole naiivne. Nad mängivad seal nutiseadmes.
Kodus on mänguaeg nädalavahetusel L 2h, P 2h. Kõik on harjunud. Väiksem loeb väga palju raamatuid, mängib legodega ja mängime lauamänge. Muidugi on lapsevanemale mugav, kui laps on ekraanis. Ise te põhjustate laste nutisõltuvust ja siis hädaldate.
Suurem, 15, omas nutikat esimesest klassist peale. Täielik hullumeelsus, koguaeg telefonis. Hinded all, ei suhtle, ärritub jne. Õnneks läks ekraan katki pool aastat tagasi ja nii ongi. On nupukas. Ütlesin, et ekraani parandamist vaatame, kui gümnaasiumi katsed on tehtud. Nõustus. Hinded on paremaks läinud. Mängu aeg on ndlv nagu väiksemalgi. Arvutit kasutab ndl sees koolitööks ning klassi grupi vaatab päevas üks kord üle kui mina lasen arvutisse. Kõik on paroolide all kodus.
Telekas on ka Youtube olemas, samuti parooli all.
Vastajatel täiskasvanutel on erakordne probleem funktsionaalse lugemisega. Teema algatus ja vastused ju ei ühti.
Ma olen esimene vastaja ja kordan veelkord oma esimest soovitust, minge raamatupoodi, ostke endale see raamat:
https://www.rahvaraamat.ee/p/digil%C3%B5ks/1321583/et?isbn=9789949681723
Raamatu pealkiri on Digilõks, see on äsja ilmunud ja annab kõik vastused just teemaalgataja probleemile. Selles raamatus ei pakuta lahendusena seda, et nutiseadmetest üldse loobuda, seal jagatakse kogemusi ja õpetust, kuidas nutiseadmete kasutamist hallata, räägitakse plussidest ja miinustest, erinevad spetsialistid saavad sõna.
Muidugi mingi tarkpea on juba jõudnud sellele raamatulingile ülalpool miinuse panna. See raamat ei räägi sellest, et nutiseadmed on pahad, vaid see räägib digimaailma ohtudest ja nende ohtude vältimisest, kindlasti ei propageeri see raamat seda, et lapsed tuleks virtuaalmaailmast eemale hoida.
Ja kui sina, Kägu väidad, et teemaalgatus ja vastused ei ühti, siis on sul endal lugemisega probleeme 😀
Loen siin neid vastuseid ja mõtlen, et tegelikult ootavad need nutisõltlastest lapsed ju vanemate abi. Abi sõltuvusest jagu saamiseks. Laps ei ole nii tark, et oskaks endale ise piire seada. Paljud täiskasvanudki ei oska. Päris mitu on siin öelnud, et laps oli tagantjärele piirangutega nõus. Seega peabki lapsevanem ise selle otsuse vastu võtma, et nutiaega vähendada või lausa piirata. Teemaalgatajale – kui asi väga hulluks läheb, siis tulebki päevapealt lõpetada, mitte loota, et laps ise lõpuks taipab või välja kasvab. Ja teine asi, mida ei tohi eirata – last, eriti algklassiealist, ei tohiks seejärel üksinda endale uusi tegevusi otsima jätta. Pööra talle rohkem tähelepanu, tegele temaga, võtke ette ühiseid käike jne. Algklassilaps tuleb kiiresti nutisõltuvusest välja, teismelisega on juba raskem.
Jumaldan selliseid teemaalgatusi ???? iga kord kui olen siin Foorumis kirjutanud, kuidas mul on 10 ja 15 aastasel nupufonid, olen rahena miinuseid saanud. Edu nutisõltlaste kasvatamisel.
Ei me ei ela metsas. Tallinn, kesklinn. Lapsed eliitkoolis. Mänguaeg on nädala vahetusel. Koolipaevadel ei istu ekraanis. Jah neil on olnud nutikad. Jah neil on olnud screen time control, mille nad, nutikad nagu nad on, üle kavaldasid.
Jumaldad parastamist?
Täiesti normaalne teemaalgatus saab miinuseid? Mis põhjusel?
Nii legod kui ka raamatud arendavad lapse kujutlusvõimet, arvutimängud jms paraku mitte.
Mis rumal jutt see nüüd on? Arvutimängus peab ikka vähemalt sama palju kaasa mõtlema kui legodega mängides, enamikes mängudes on palju rohkem vaja aju ragistada kui legodega. Raamatulugemisega ei anna ka eriti võrrelda, raamatut loed suht passiivselt, saad läbi, paned kõrvale, tänapäeva arvutimängudes on väga palju vaja kaasa mõelda, ette planeerida, olenevalt mängust sa mõnes maailmas lood iseenda maailma, teises mängus näiteks ei saagi eriti üksi midagi teha, pead olema kellegagi grupis, see kõik arendab. Mõne mänguga on kaasas ka kuhjade viisi raamatuid, taustalood sellest, kuidas mingi tegelane arenes jne. Näiteks World of Warcraft on välja andnud ka kokaraamatu, mis on väga lahe. Saab proovida teha mingeid toite, mida mängus mängutegelased kokkama õpivad. Romaane on terve pinutäis sel teemal ilmunud (23), lisaks virtuaalsed andmebaasid, kus saab tausta uurimas käia jms. Ühe raamatu lugemisega ei anna eriti võrrelda. Sul on arvutimängudest väga algeline arusaam.
Arvutimängudega seoses välja antud kokaraamatuid on veegi, star wars, elder scrolls, fallout jne. Kui laps neid mänge mängib, siis see maailm, mis tänapäeval korraliku arvutiga mängitavat mängu ümbritseb on väga suur.
Kokaraamatuid võid piiluda siit:
Ainult et millegipärast ei avaldu need võimed mujal kui neidsamu mänge mängides. Küll aga on lugejad ja mänguasjadega mängida oskavad lapsed silmapaistvalt arukad ja edukad.
Kahjuks pole see sugugi nii. Mänguasjadega mängimine lõppeb ka nutita teatud vanuses. Raamatuid loeb keskmine koolilaps vähemalt 8-9 kooliaasta jooksul (kohustuslik kirjandus, kui muud ei loe). Raamatud ja mänguasjad ei muuda ühtegi last “edukaks”. Edukal ja arukal lapsel peavad olema ka teatud isiksuseomadused. Julgus, positiivne mõtlemine, suhtlusoskus. Seda ei saa raamatutest kahjuks. Ega ka nutist mitte.
Lapsed eliitkoolis. Mänguaeg on nädala vahetusel.
Nädalavahetus kirjutatakse kokku. Ei oleks parandanud aga kuna pidasid vajalikuks mainida eliitkooli, siis….piinlik????
Minu 9-aastasel ka nutitelefon. Tõsiselt, kujuta ette nuputelefoni. Kavaldas jah screen time üle, aga siis sain pahaseks ja võtsin telefoni ära. Pärast seda pole proovinud.
Mänguaeg, tik-tok vms on piiratud. Whatsapp, spotify, võimlemisäpp, ekool (ilma ei saakski ju) on piiranguta. Samuti pildistamine ja videode tegemine (teeb LPS-i ja meisterdamisvideosid). Mingid matemaatikamängud ja Sõnasnäkk.
Ma ei kujuta ette et seda kõike poleks. Meil pole kodus arvutit ega videomänge.