See õpetaja tuli kooli ja seal kurtis veidrat enesetunnet, testi tegi ta alles paar päeva hiljem.
Ega see süüdistades ringi käimine ka ei aita.
Häda ongi selles, et ei saa ju iga veidra enesetundega kodus passida, minul näiteks on igal hommikul veider enesetunne, et mitte öelda, lausa halb olla. Kusjuures see ei ole haiguse tundemärk, vaid mind on õnnistatud sellise normaalsusega. Need, kellel migreenid ja hommikused iiveldused ja allergilised nohud-köhad on igapäevased, nendel on väga raske otsustada, millal testima minna. See, et ta testima läks paar päeva hiljem võib tuleneda asjaolust, et samale päevale ei saagi enam testimise aega.
Mina näiteks õpetan koolis aineid, mille õpetajate puudus ei ole mitte ainult meie vallas vaid ka naabervaldades ja kui ma iga allergilise nohu aevastuse järel või hommikuse viletsa enesetunde järel testima lähen, siis asendusõpetajat ei ole mitte kusagilt võtta. Niikuinii testin ma vaktsineerituna keskmisest inimesest sagedamini ja käin iga veidra enesetunde puhul maskiga tundi andmas, sest kardan õpilasi nakatada. Seni pole test veel kordagi positiivne olnud.
Nüüd vaheajaks jäi mul laps koroonasse. Sai nakkuse koolist (mitte sellest koolist, kus mina õpetan). Reedel teatas, et ei läinud trenni, sest tundis, et ei jaksa. Mitte mingit muud tundemärki ei olnud. Ja mida arvab lapsevanem, kui teismeline teatab, et ta ei jaksa midagi teha? No variante on palju, enamasti tähendab see, et ta lihtsalt ei viitsi. Pühapäevaks oli kurk haige ja köha platsis ja nüüd ka selge, et koroonas.