Teema: Nuu vaat siis nalja!

#4004239:

Oled sa kindel, et keeleoskuseta inimene ehituspoes üle miinimumpalga saab?

Saab küll. Minu kohalikus ehituspoes ongi nüüd ainult ukrainlased platsis. Silt rinnas, et olen ukrainlane ja alles õpin eesti keelt, ühtki sõna suhelda temaga polegi võimalik. Ja ei saa nad mingit miinimumpalka, küll aga ilmselt vähem kui kohalikud, millest muidu see suur ind neid sinna tööle võtta. Ega klient väga palju ei kaota ka, sest ega need eelmisedki midagi soovitada ei osanud ja kaupa ei tundnud. Maasikakorjajad peavad samamoodi endale siiski korterit üürima, ega nad sinna maakolkasse püsivalt elama ei tule ju. Ööbimiskohta pakutakse ikka tööandja huvides, et ei peaks neid inimesi iga päev edasi-tagasi transportima, kui vaja kell viis juba põllule minna.

#4004310:

Ega klient väga palju ei kaota ka, sest ega need eelmisedki midagi soovitada ei osanud ja kaupa ei tundnud.

Tahtsin just sama kirjutada – isegi kui õnnestus suure otsimisega mõni asjapulk riiulite vahelt üles leida, siis küsimustele nad vastata ei osanud ja sildi pealt juhiseid oskan ma ise ka lugeda.

See on ju ajutine töö. Kui sa oled omale linnas juba elamispinna leidnud, siis ei hakka ju välja kolima, et üks kuu maasikaid korjata. Mina pagulasena oleks huvitatud püsiva töökoha leidmisest. Maal aga on tööd hooajalised. Kes enne elasid suurtes linnades, neist ei saa nagunii maatöö tegijat.

#4004522:

#4004081:

Mina see 20.date alguses korjamas käia. Maasikaid korjasime kastidesse, vaarikaid karpidesse. Ühtki vähevalmist või lehekriba ei tohtinud sees olla. Tasu sai vastavalt tehtule (iga korjaja toodang kaaluti ära).

Kui kõigile võrdselt ajatasu makstakse, siis see töö ilmselt ei edene jah!

Oota, sa valetasid, et oled kõrgharidusega. Ei oska “käija” (kes?) kirjutada.

Kuidas ja mille eest neid diplomeid jagatakse ei tea.

Ja mõni uddubeen kõrgharitud daamike jällegi käitub nagu lapsik koolikiusaja. Kõrgharitud inimene ei peaks iga apsaka peale lamenti lööma ja kisendama. Ka kõrgharitute hulgas võib leida düsgraafikuid või düsleksikuid. Nende häire ei tähenda, et ei suudaks mingis x valdkonnas kõrgharidust omandada.

#4005091:

Olgem ausad, tuhanded venelased ju töötavad Eestis nii, et ega nad eesti keelt suurt ei mõika.

Olgem ausad, ega need umbkeelsed inimesed siiski väga kõrgel ametikohal ja suurepalgalist tööd ei tee.

#4005096:

#4005093:

Olgem ausad, ega need umbkeelsed inimesed siiski väga kõrgel ametikohal ja suurepalgalist tööd ei tee.

Pidavat olema nii õpetajaid kui koolide direktoreid.

Kunagi see nii oli, aga nüüd on minu teada ka nendele üsna kõrged keelenõuded kehtestatud.

#4005111:

Alles mõni päev tagasi oli artikkel, et neid umbkeelseid on veel mitukümmend ametis.

Mitukümmend on ikka väga hea protsent. Üliväike. Küllap need ka ükshaaval lõpuks kaovad. Ja uusi umbkeelseid vast peale ei tule.

#4005178:

#4005158:

#4005111:

Alles mõni päev tagasi oli artikkel, et neid umbkeelseid on veel mitukümmend ametis.

Mitukümmend on ikka väga hea protsent. Üliväike. Küllap need ka ükshaaval lõpuks kaovad. Ja uusi umbkeelseid vast peale ei tule.

See mitukümmend oli ainult Tallinnas ja vist mitte lihtsalt mitukümmend, vaid pigem saja kanti. Uusi umbkeelseid on peale tulnud küll, need on võrdlemisi värsked migrandid Venemaalt ja Valgevenest (mitte sel aastal tulnud), aga õnneks kooli on neid vähe jõudnud.

No miks siis räägib keegi, et mitukümmend, kui tegelikult üle saja ja ainult Tallinnas? PK kommentaarid ei vääri seega mingit usaldust.

Minu meelest võiks siia saabunud ukrainlased ikkagi üritada väikeasulatesse ja maapiirkondadesse elama suunata. Esiteks siis langeksid linnades üürihinnad ja üüriturg poleks nii ülekuumenenud, samas maapiirkondades hakkaks rohkem elu käima, vb ei suletakse enam nii hoogsalt koole, poode, bussiliine jne kui tekiks rohkem kasutajaid. Linnades pole lasteaia- ja koolikohti, samas maal pannakse koole kinni, sest õpilasi pole.

Lisaks oleks siis põllumeestel tööjõudu lihtsam leida ja toidu hinnad langeksid.

Mis mõttes, et ukrainlased ei taha maale elama? Niikaua kui neil on võimalik riigi kulul linnas elada, siis muidugi ei taha, kui aga vaid maal elamist toetataks, siis olukord kindlasti muutuks.

#4006224:

Aga kõik, kes imestavad, miks ukrainalsed ei lähe maasikaid korjama, võtke oma tavatöölt puhkus juuni lõppu ja juulisse ja minge olge ometi samariitlased.Korjake maasikaid, aidake need maasikatalud hädast välja.

Maasikaid peaks korjama ikka need, kes parasiteerivad riigipoolsete toetuste peal, mitte need, kelle töökoht olemas. Kaua me neid ukrainlasi siis üleval peame, kui nad laste kõrvalt tööl käia ei saa? Kuni lapsed suureks kasvavad?

#4006231:

Maasikaid peaks korjama ikka need, kes parasiteerivad riigipoolsete toetuste peal, mitte need, kelle töökoht olemas. Kaua me neid ukrainlasi siis üleval peame, kui nad laste kõrvalt tööl käia ei saa? Kuni lapsed suureks kasvavad?

Einoh, lastega naised saavad tööl käia küll, kui lastel on lasteaia koht ja töö sellele sobivatel aegadel. Maasikakorjamine ilmseltgelt ei ole selline töö, kus saaks hommikul lapsed lasteaeda viia, siis tööpõev ja siis lastele lasteaeda järgi minna.

Ja kui palju on siin neid pagulasi, kes veel tööd leidnud ei ole? Niipalju, kui mina aru saan, siis enamus neist siiski töötavad juba.

#4006245:

Kindlat töökohta omav inimene võib, aga ilma otsese vajaduseta ei pea seda tegema. Kui aga inimene nagunii jõude Eestis viibib (ja ei ole kõik pagulased väikeste lastega naised ega terviseprobleemidega vanurid), siis miks mitte lisaks Eesti VR poolt makstavale toetusele mingi lisaraha teenida? Seda enam, et üsna sageli kaasneb tööga talus tasuta toit ja elamine.

Jah, palun. Kui palju on meil neid veel jõudeolevaid pagulasi? Ja nende hulgas siis neid  kel tervis lubaks maasikapõllul töötada ning kel ei ole selles vanuses lapsi, et nad kella viieks hommikul tööle minna ei saa?

Minu arusaamas on enamus pagulasi juba töö leindud. Ning enamus pagulasi on vanemad inimesed ja nooremad lastega naised. Lapsi  ei saa ju lihtsalt kuuks ajaks üksi ja valveta jätta. Ja lasteaiad ei ole avatud neil aegadel, kus ema maasikapõllul töötama peaks.

#4006266:

Jah, palun. Kui palju on meil neid veel jõudeolevaid pagulasi? Ja nende hulgas siis neid  kel tervis lubaks maasikapõllul töötada ning kel ei ole selles vanuses lapsi, et nad kella viieks hommikul tööle minna ei saa? Minu arusaamas on enamus pagulasi juba töö leindud. Ning enamus pagulasi on vanemad inimesed ja nooremad lastega naised. Lapsi  ei saa ju lihtsalt kuuks ajaks üksi ja valveta jätta. Ja lasteaiad ei ole avatud neil aegadel, kus ema maasikapõllul töötama peaks.

Töötan asutuses, mille üheks valdkonnaks on ka sisserändajate abistamine ja võin öelda,  et  ilma lasteta ja täiesti tööjõus pagulasi (sh ka mehi) on meil päris palju. Kusjuures enamus neist ei soovigi tööd teha – õigemini soovivad küll, aga eeldavad, et töö peab olema puhas ja tubane, töökoht linnas ja netopalk vähemalt 1000 eurot.  Ja töökeeleks peaks olema vene või ukraina keel, kuna inglise keele oskus on paljudel olematu.

#4006280:

Töötan asutuses, mille üheks valdkonnaks on ka sisserändajate abistamine ja võin öelda,  et  ilma lasteta ja täiesti tööjõus pagulasi (sh ka mehi) on meil päris palju. Kusjuures enamus neist ei soovigi tööd teha – õigemini soovivad küll, aga eeldavad, et töö peab olema puhas ja tubane, töökoht linnas ja netopalk vähemalt 1000 eurot.  Ja töökeeleks peaks olema vene või ukraina keel, kuna inglise keele oskus on paljudel olematu.

Nii. Ja kas siis on mingi reegel, et jäävad toetustest ilma, kui nt 3 korda järjest pakutavat tööd vastu ei võta? No eeldusel muidugi, et pakutav töö  on selle inimese jaos mõistlik ja inimesel võimalik seda teha. Seljaprobleemiga ei saa tõesti maasikaid korjata. Ja väikelaste ema ka mitte, kui just liskas lapsehoidjat ei pakuta tööaegadeks.

Ehk siis sellised asjad tuleks ka meie poolt paika panna, mitte lihtsalt kurta, et näe inimene on nõus ainult vene keeles kontoris töötam.

#4006328:

Väikelaste emad saavad vanemahüvitist (seda küll miinimumpalgast lähtudes) jm toetuseid võrdselt Eesti inimestega,  nii et loomulikult ei eeldata nende tööleasumist.

VH saadakse siiski kuni 1.5 aastase lapseni, mitte kogu see iga, kus sa lapsi omaette jätta ei saa. Vähemalt lasteaia lõpuni ei saa lapsevanem võtta vastu tööd juhul, kui ta laps ei saa samal ajal lasteaias olla ja hoidjaid ei ole. Nt maasikakorjamist, mis on imevarasel kellajal, nii et lapsteaeda selleks ajaks last viia ei saa. Tegelikult ilmselt on see aeg veel pikem, kui lasteaia lõpuni. Ka algklasside lapsi sa pigem ei jäta hommikul üksi koju magama, et kella viieks tööle minna. Või peaksid need vanemad koos lastega sinna maasikatallu kolima ning lapsed põllule kaasa võtma?

#4006328:

Tervise osas tehakse kõikidele soovi avaldanud pagulastele esmane kontroll kohe Eestisse saabudes ja vajadusel saavad nad ka vajalikku ravi; lisaks on perearstidel kohustus neid vastu võtta ka juhul, kui nad ühtegi nimistusse ei kuulu.

Jah, no paraku on liigese- ja seljavalud sellised, mida ka meie perarstid nipsuga terveks ei tee. Nii et nende probleemidega inimesed ei saa ikka maasikate korjamisega hakkama, perearsti külastamine seda ei muuda.

#4006328:

Toetustest ilmajäämise tingimusi minu teada paika pandud ei ole, kuna eeldatakse, et see ei ole pikaajaline vajadus ja enamus neist soovivad siiski kodumaale tagasi pöörduda.  Ise olen paraku suhelnud päris mitme sellisega, kelle kodukohta sõda jõudnud ei ole,  kuid kes on juba ammu soovinud Eestisse tulla (ja mitte ainult töö eesmärgil)  ja nüüd avanes võimalus.

No ja siin peakski riik siis reeglid paika panema. Et aidataks ikka neid, kes abi vajavad, aga mitte neid, kes lihtsalt ei soovigi ise tööd teha. Rahulikult need reeglid paika ja neid järgida, mitte lihtsalt lahmida ja sildistada, et näe, ukrainalsed on, aga laisad, maasikaid ikka ei korja.

Mina isiklult tean ainult sellisied ukrainlasi, kes siin Eestis tööd teevad. Nt 50+ naine, oli Ukrianas ülikoolis õppejõud ja jätkab tööd siit kaugtööna. Mitte mingi valemiga ei hakka teda ju süüdistama, miks ta maasikaid ei korja. Tal on töö olemas ja saab endaga kenasti hakkama.

#4006353:

No aga siinsed pagulased ei ole maapiirkonnast, vaid linnadest. Kui nad oleks tahtnud maale tööle minna, oleks seda saanud ka Ukrainas teha, Ukrainas on palju piirkondi, kus pole sõda, oleks saanud ju sinna liikuda. Põgenesid ikkagi need, kes tahtsid paremat elu, kui seal maapiirkonnas pakkuda on.

Ja selle parema elu garanteerime nüüd neile meie oma maksudest?