Teema: Nuu vaat siis nalja!

#4006335:

#4006328:

Väikelaste emad saavad vanemahüvitist (seda küll miinimumpalgast lähtudes) jm toetuseid võrdselt Eesti inimestega, nii et loomulikult ei eeldata nende tööleasumist.

VH saadakse siiski kuni 1.5 aastase lapseni, mitte kogu see iga, kus sa lapsi omaette jätta ei saa. Vähemalt lasteaia lõpuni ei saa lapsevanem võtta vastu tööd juhul, kui ta laps ei saa samal ajal lasteaias olla ja hoidjaid ei ole. Nt maasikakorjamist, mis on imevarasel kellajal, nii et lapsteaeda selleks ajaks last viia ei saa. Tegelikult ilmselt on see aeg veel pikem, kui lasteaia lõpuni. Ka algklasside lapsi sa pigem ei jäta hommikul üksi koju magama, et kella viieks tööle minna. Või peaksid need vanemad koos lastega sinna maasikatallu kolima ning lapsed põllule kaasa võtma?

#4006328:

Tervise osas tehakse kõikidele soovi avaldanud pagulastele esmane kontroll kohe Eestisse saabudes ja vajadusel saavad nad ka vajalikku ravi; lisaks on perearstidel kohustus neid vastu võtta ka juhul, kui nad ühtegi nimistusse ei kuulu.

Jah, no paraku on liigese- ja seljavalud sellised, mida ka meie perarstid nipsuga terveks ei tee. Nii et nende probleemidega inimesed ei saa ikka maasikate korjamisega hakkama, perearsti külastamine seda ei muuda.

#4006328:

Toetustest ilmajäämise tingimusi minu teada paika pandud ei ole, kuna eeldatakse, et see ei ole pikaajaline vajadus ja enamus neist soovivad siiski kodumaale tagasi pöörduda. Ise olen paraku suhelnud päris mitme sellisega, kelle kodukohta sõda jõudnud ei ole, kuid kes on juba ammu soovinud Eestisse tulla (ja mitte ainult töö eesmärgil) ja nüüd avanes võimalus.

No ja siin peakski riik siis reeglid paika panema. Et aidataks ikka neid, kes abi vajavad, aga mitte neid, kes lihtsalt ei soovigi ise tööd teha. Rahulikult need reeglid paika ja neid järgida, mitte lihtsalt lahmida ja sildistada, et näe, ukrainalsed on, aga laisad, maasikaid ikka ei korja.

Mina isiklult tean ainult sellisied ukrainlasi, kes siin Eestis tööd teevad. Nt 50+ naine, oli Ukrianas ülikoolis õppejõud ja jätkab tööd siit kaugtööna. Mitte mingi valemiga ei hakka teda ju süüdistama, miks ta maasikaid ei korja. Tal on töö olemas ja saab endaga kenasti hakkama.

Sina esindad neid inimesi, kes leiab sada erinevat põhjust, miks mitte madalapalgalist lihttööd teha.  Kuidas selle kohta öeldaksegi – ikka on kärss kärnas ja maa külmunud.

#4006362:

Sina esindad neid inimesi, kes leiab sada erinevat põhjust, miks mitte madalapalgalist lihttööd teha.  Kuidas selle kohta öeldaksegi – ikka on kärss kärnas ja maa külmunud.

Ei. Mina olen see, kes arvab, et inimene peab tegema maksimaalselt ise, et oma elu normaalselt ära elada. Nii et ma ei poolda sugugi toetuste maksmist neile, kes lihtsalt ei soovi tööd teha. Samas ma ei arva, et üldine sildistamine ja halvustamine tore ja hea on.

Aga kuna sulle paistad sildistamist armastavat, siis teen seda korra ikka. Sina esindad neid inimesi, kes kohe peavad teistele inimestele halvasti ütlema ja lahmima. Kuidas selle kohta öeldaksegi  – õelus ajab igast poorist välja.

#4006416:

#4006369:

Aga kuna sulle paistad sildistamist armastavat, siis teen seda korra ikka. Sina esindad neid inimesi, kes kohe peavad teistele inimestele halvasti ütlema ja lahmima. Kuidas selle kohta öeldaksegi – õelus ajab igast poorist välja.

Milline minu kommentaaridest on lahmiv või kedagi halvustav? Aga tore on see, et sinu enda kommentaar on kohe eriliselt sõbralik ja positiivne – kõik saavad aru, et oled väga tore inimene.

Kuule, ma peegeldasin sinu kommentaari. Kui see sulle ei meeldinud, siis milles küsimus on? Kui peegelpilt  ei meeldi, siis järelikult oli see, mida peegeldada  inetu, eksole? Nii et jah, seesama kommentaar, mille peegel sulle ei meeldinud oli näiteks lahmiv ja halvustav. Veel küsimusi?

Sellest maasikakasvatajate nutulaulust on ka juba kõrini, kui ei leia endale ühelgi viisil töötajaid, siis äkki polegi mõtet sellega tegeleda. Maasikas on hooajaline maiustus, mitte mingi riigi strateegiline toiduvaru.

#4006448:

#4006437:

Rahune nüüd. Ausalt öeldes on su jutt nii segane, et midagi pole juurde küsida.

Nojah. Ega pole midagi teha, kui lihtsat teksti ei mõista. Peegeldamine oli ilmselt liiga keeruline mõiste sinu jaoks. Vabandust, arvasin, et olend normintellektiga inimene ja saad sellest tekstist aru. Eksisin.

Eks võta siis lihtsalt teadmiseks, et kui ise teisele halvasti ütled, ei ole sul küll mingit põhjust solvuda, kui sulle sinu oma sõnadega vastatakse.

Vastupidiselt sinule ma ei solvunud.  Aga seda, et virised põhjuseta, võin sulle ilma mingi peegeldamiseta uuesti üle korrata küll.

#4006358:

#4006353:

No aga siinsed pagulased ei ole maapiirkonnast, vaid linnadest. Kui nad oleks tahtnud maale tööle minna, oleks seda saanud ka Ukrainas teha, Ukrainas on palju piirkondi, kus pole sõda, oleks saanud ju sinna liikuda. Põgenesid ikkagi need, kes tahtsid paremat elu, kui seal maapiirkonnas pakkuda on.

Ja selle parema elu garanteerime nüüd neile meie oma maksudest?

Eesti riigi toetused on nii nirud, et varsti on nad siit edasi liikunud, ära muretse. Head elu ei garanteerita siin kellelegi. Elus jah hoitakse, et katus oleks peakohal ja lobi ees, aga heast elust on asi kaugel.

#4006555:

Huvitav, miks sellest keegi ei räägi, et ukrainlaste varjus leidis riik hea võimaluse Tallinki toetada ja maksis meeletu summa laeva üüriks, kus elamine on praktiliselt inimeste piinamine. Sellest afäärist võitis ainult Tallink ja lüpsti riiki suures ulatuses.

Laevas elamine ongi ainult ajutine variant, kuni inimene on endale paremad elamistingimused leidnud, Eestist välja sõitnud või on talle riigi poolt uus elukoht otsitud.

Ööbimiskoht on tagatud, kolm korda päevas saab süüa,  inimene võib igal ajal linna peale minna või laevas ringi jalutada – 2-3 kuud elab sedasi ära küll, ei tundu väga hullu piinamisena.

Tallinkile ülemaksmine on muidugi eraldi teema, ilmselt laeva tegelikud kulud ja saamata kasum nii suured ei ole.

#4006637:

#4006634:

Ööbimiskoht on tagatud, kolm korda päevas saab süüa, inimene võib igal ajal linna peale minna või laevas ringi jalutada – 2-3 kuud elab sedasi ära küll, ei tundu väga hullu piinamisena.

On ikka piinamine küll, kui pool laeva oli tühi, aga selle asemel, et igale perekonnale oma kajut anda, hoiti pigem osa kajuteid tühjana ja pisteti neljasesse kajutisse mitu leibkonda, et oma kulusid kokku hoida. Sama raha eest oleks inimestele ka paremad elamistingimused saanud võimaldada, aga peaeesmärk ei olnud ju aidata inimesi, vaid Tallinki toetada.

Pigem ei ostud prognoosida põgenike arvu ja seetõttu tehti otsus teatud arvu kajutite vakantsijätmise kohta.

#4006639:

#4006638:

Pigem ei ostud prognoosida põgenike arvu ja seetõttu tehti otsus teatud arvu kajutite vakantsijätmise kohta.

Kas siis ei oleks saanud inimesi ümber paigutada, kui selleks oli vajadus ja mitte toppida võõraid inimesi kuudeks imepisikesele pinnale kokku elama, kui reaalset vajadust ei olnud ja oli küllaldaselt tühje kajuteid? See jutt ei ole tõsiseltvõetav.

Kes rahul ei ole, siis on ju alati võimalus endale parem elukoht leida. Paljud kuuldavasti kolisidki Eestis töötavate abikaasade või siin elavate sugulaste juurde.

Kui inimene ei ole ole aga nõus Tallinnast välja kolima ja ise endale muud elukohta ei leidnud, siis peab leppima pakutavaga.

#4006646:

#4006644:

Kes rahul ei ole, siis on ju alati võimalus endale parem elukoht leida. Paljud kuuldavasti kolisidki Eestis töötavate abikaasade või siin elavate sugulaste juurde. Kui inimene ei ole ole aga nõus Tallinnast välja kolima ja ise endale muud elukohta ei leidnud, siis peab leppima pakutavaga.

Järjekordne ülbe vastus teemast mööda. Ma räägin riigi raha raiskamisest ukrainlaste ettekäändel. Kogu aktsiooni eesmärk oli toetada Tallinki. Sama raha eest oleks saanud inimestele paremad elutingimused võimaldada. Sina hakkad ajama mingit demagoogiat, et olgu rahul, et pomm pähe ei saja. Ma ei rääkinud sellest.

Mis kana sul Tallinki ja Eesti riigiga kitkuda on, et sa sellest Tallinki toetamisest nii järjekindlalt heietad?  Mina väidan, et põgenike laevale paigutamine oli õige variant, sina võid oma demagoogia- ja ülbusevaba arvamuse juurde edasi jääda.

#4006655:

#4006648:

Mina väidan, et põgenike laevale paigutamine oli õige variant, sina võid oma demagoogia- ja ülbusevaba arvamuse juurde edasi jääda.

Mina väidan, et see oli riigi raha ebaotstarbekas kasutus, mis tuleb meie kõigi taskust.

Aga mis variandi sa siis välja pakuksid?  Üldkokkuvõttes tuleb laeva rentimine riigile odavam kui igale pagulasele talle meeldiv elukoht osta või üürida.  Riigi poolt leitud elamispinna eest tasumiseks kulub maksumaksja raha nagunii, olenemata sellest,  kas see elukoht on laevas või maal.

#4006815:

Tegelikult on üldse kummaline, et kuidas nüüd järsku miinimumpalga juurde jõuti. Selles mõttes, et eelmisel kahel aastal covidi ajal muudkui pasundati, et jube halb, et ukrainlased tulla ei saa, vaja ikka ukrainlasi, sest laisad eestlased ei viitsi ka kõrge palga eest maasikaid korjama tulla. Välja hõigati, et palk 1000 ja isegi 1500 eurot netos, aga näe, eestlastele ikka ei kõlba. Ei tea kuhu need kõrged palgad nüüd siis kadusid.

Eks Ukraina sõda, elektri, kütuse jm hindade tõus teeb nii maasikate kui muude aia- ja põllumajandussaaduste hinna varasemast kõrgemaks.  Sel aastal oli pikalt kuiv, täiendav kulu oli ka kastmine. Kui kulud on niigi suured ja ka korjajatele suht suurt malka maksta, siis ei tasu see kasvatajate jaoks enam ära.

Ma ei saa aru, miks see maasikate kiun igal suvel nii suur on. Mis siis juhtub, kui maasikas jääb korjamata või on nii kallis, et osta ei jõua? Maasikakasvataja kannab kahju, aga muu maailm jääb ju täiesti puutumata sellest. Kuna keegi ta juures tööd nagunii teha ei taha, siis ei saa ka töökohtade kadumise peale rõhuda.

#4007065:

Puutub ikka. Oma koduaias paari maasikapeenra puhul see tõesti tunda ei anna, küll aga suurtootjatel. Kuna on piiratud või juba puudub Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest kaupade-teenuste (energia, kütus, gaas, toiduained, ehitusmaterjalid) import, siis alternatiivsed lahendused tulevad senisest kallimad, mis omakorda kergitab ka siinsete toodete-teenuste hinda. Kui kallineb kütus, tõuseb ka transpordi hind. Ja kauba turustamiseks on vaja transporti. Kastmissüsteemid vajavad elektrit, mille hind on samuti tõusnud. Üldjuhul vähemalt kaugema nurga talunikud ka majutavad oma hooajatöölisi ning töölistele tehakse 3 korda päevas süüa. Kuna toiduainete hind on tõusnud (Ukraina ja Venemaa kauba impordi vähenemise tõttu) ja elektri hind tõusnud (valgustus, küte, vesi tööliste elamises), siis ka see mõjutab toote (antud juhul siis maasikate) müügihinda. Lisaks ekspordi pool – kuna piiriäärsed talunikud oma kaupa enam Venemaa turule viia ei saa, siis tuleb see transportida kaugemale, millega kaasneb jällegi transpordikulu kasv ja võimalik, et ka kauba säilitamise teema.

Kaudselt mõjutab see tõepoolest kõiki, aga kas selle peale pole tulnud, et samavõrd mõjutab hinnatõus seda töötajat, kellel lihtsalt pole mitte mingisugust mõtet tulla miinimuplaga eest neid maasikaid sinna maakohta korjama.

#4007081:

Kaudselt mõjutab see tõepoolest kõiki, aga kas selle peale pole tulnud, et samavõrd mõjutab hinnatõus seda töötajat, kellel lihtsalt pole mitte mingisugust mõtet tulla miinimuplaga eest neid maasikaid sinna maakohta korjama.

Maasikapõllul töötamine on inimese vaba valik, ega vägisi sinna kedagi ei aeta. Mõni töötab kõhutäie ja miinimumpalga eest, teine võtab parema meelega riigilt abi vastu. Kindlasti on ka neid, kes maksavadki sendi pealt miinimumtasu, aga usun, et selliseid ei ole enam palju või siis kaasnevad sellega muud tingimused (antakse kaasa mune, marju, liha jms). Kui oleksin töötu ja elaksin läheduses,  siis oleksin valmis ajutiselt ka miinimumi eest töötama.  Samas usun, et mõni töötu ei lähe maasikaid korjama ka 10-eurose tunnitasu eest – kellel ei pea vastu tervis ja kellel on põhimõte, et lihttööd ei tee.

Minu 17-aastane tütar käis eelmisel aastal koos sõbrannaga ühes Viljandimaa talus maasikaid korjamas (koha leidsid FB kuulutuse järgi), seal maksti tunnitasuks algul 6,  augustis 7 eurot. Sel aastal kutsuti neid jälle 7-eurose tunnitasuga. Elavad ja söövad ka seal. Ma arvan,  et hilisteismelise jaoks ei ole halb variant.