Kas need kaks häälikut on sellised, mis lähevad tihti segi omavahel? Mu laps 3. klassis ja päris tihti on vahetuses. Ise ütleb, et ei saa aru, kumb käib, kõlavad ühtmoodi. Eelkooliaelisena ei teinud probleemi, arvasin, et ajaga loksub paika.
Õpetaja pole koolis midagi öelnud, hinded väga head, logopeedi juurde pole ka saadetud. Ka peaksin ise õpetajale ütlema, et äkki võiks ära käia?
õpetaja läheb sul lapsega logopeedi juurde?
kas olete saarlased? nemad ei teegi vahet. ajaga õpivad pähe mis sõnades käib täppidega o ja mis sõnades kriipsuga o.
Olen algklasside õpetaja.
Päris mitmeid lapsi on, kes segistavad õ ja ö. Ja mitte nii nagu saarlased, vaid vastupidi.
Nt võõ-vöö
töpa -tõpa jne.
Segistavad nii kõnes kui kirjas.
Olen logopeediga rääkinud, aga tal lapsi, kellel suuremad probleemid ja selle asjaga ei tegele.
Ma olen 37 ja ajal siiamaani segi. Tõsi küll – olen saarlane.
Enamlevinud sõnad olen lihtsalt pähe õppinud ja mingeid raskusi elus selle tõttu ette tulnud ei ole.
Olen algklasside õpetaja.
Päris mitmeid lapsi on, kes segistavad õ ja ö. Ja mitte nii nagu saarlased, vaid vastupidi.Nt võõ-vöö
töpa -tõpa jne.
Segistavad nii kõnes kui kirjas.
Olen logopeediga rääkinud, aga tal lapsi, kellel suuremad probleemid ja selle asjaga ei tegele.
Olen eesti keele õpetaja, kes on märganud, et algklasside õpetajad kirjutavad sageli valesti. Kas teil ei olnud ülikoolis eesti keele loenguid? Või kas teil ei ole eesti keele täienduskoolitusi? Küsin, sest sa kirjutad segistama, mille asemel EKI (Eesti Keele Instituut, kui sa ei tea) soovitab segi ajama (vt kn.eki.ee). Lisaks peab olema nii kõnes kui ka kirjas (sul on kui puudu). Minu meelest on see imelik, et algklasside õpetajad eesti keeles nii vigaselt kirjutavad. Kuidas nad õpilasi õpetavad? Ka valesti?
Mina ei tee ka vahet, isegi ei kuule vahet tavaliselt, kui ise räägin. Ei ole saarlane ja olen õppinud teadlikult neid häälikuid erinevalt häält moodustades välja ütlema. Aga tihti pean mõtlema ikka enne kust suuotsast mingi häälik tuleb. Teistel peres probleeme sellega pole.
Mul oli sama mure. Kuigi vanaisa oli saarlane ja ise pole Saaremaal elanud, tuli see probleem üle mitme põlve välja.:) Mina tekitasin lapsele seosed. Ö- see on nagu öö kui tähed on nagu täpid taevas, Õ-see on lainega täht ehk kriips siis peal. Nüüd saab alati ennast kontrollida, et kumb täht on.Proovi, kas sinu lapse puhul ka toimib. Käisime kunagi ka logopeedi juures hääliku pikkuste tõttu. Maksin küll ise kinni aga oli iga senti väärt. Nad kohe oskavad lapse häälikuid õigesti kuulma panna. Laps nüüd koolis ja kirjutab etteütlused veatult.Minu ajal sellele tähelepanu ei pööratud ja olin väga hädas nende etteütlustega.
Mina jälle ei saa aru, miks see üldse probleem on? Meil on juured Hiiumaal ja ehkki ise juba mitmendat põlve mandril, siis mõlemad lapsed paistavad neid tähti esivanemate kombel hääldavat. Minu arust on see lahe.
Ja mis asi on töpa-tõpa? Segistama…mis eesti keelt te räägite?
Olen algklasside õpetaja.
Päris mitmeid lapsi on, kes segistavad õ ja ö. Ja mitte nii nagu saarlased, vaid vastupidi.Nt võõ-vöö
töpa -tõpa jne.
Segistavad nii kõnes kui kirjas.
Olen logopeediga rääkinud, aga tal lapsi, kellel suuremad probleemid ja selle asjaga ei tegele.Olen eesti keele õpetaja, kes on märganud, et algklasside õpetajad kirjutavad sageli valesti. Kas teil ei olnud ülikoolis eesti keele loenguid? Või kas teil ei ole eesti keele täienduskoolitusi? Küsin, sest sa kirjutad segistama, mille asemel EKI (Eesti Keele Instituut, kui sa ei tea) soovitab segi ajama (vt kn.eki.ee). Lisaks peab olema nii kõnes kui ka kirjas (sul on kui puudu). Minu meelest on see imelik, et algklasside õpetajad eesti keeles nii vigaselt kirjutavad. Kuidas nad õpilasi õpetavad? Ka valesti?
Noh, eesti keele õpetaja, viimase lause puuduv koma jäi sul sootuks kahe silma vahele. Ja “kui” tal küll puudu ei olnud. Lohakalt parandad!
Probleem on see, kui ta kirjutab etteütluses öökulli asemel õõkull näiteks. Kas sinu arust see pole probleem, on hoopis lahe?
See on ju hoopis teine probleem. Mina sain aru, et laps ei häälda õigesti. Minu lapsed kirjutades neid tähti segi ei aja – nagu ka ükski saarlane ega hiidlane.
Minu lapsed kirjutades neid tähti segi ei aja – nagu ka ükski saarlane ega hiidlane.
saarlased peavad pähe õppima milline täht millisesse sõnasse käib. pärast seda ei aja enam segi jah.
aga võibolla tuleb hoopis lapsega käia kõrvaarsti juures? et võibolla ta kuuleb natuke halvasti ja sisi ei teegi vahet? Kuigi jah, 3kl laps võiks juba teada ka niisama, et on öökull mitte õõkull ja seda mite kuulmise järgi vaid lihtsalt nagu teada 🙂
Aga ka sta rääkides ajab ka segi või ongi ainult kirjutades? Kui sa talle kumbagi tähte näitad, kas ta sisi teab, kumb on kumb või on tegu äkki mitte logopeediline, vaid laps ei suude meelde jätte hääliku kirjapilti, et kumb on täppidega ja kumb häälik on katusega?
saarlased peavad pähe õppima milline täht millisesse sõnasse käib. pärast seda ei aja enam segi jah.
Saarlased õpivad lugema nagu kõik teised. Lihtsalt hääldavad teisiti.
Minu lapsel oli sama probleem. Kuni koolini oli ikka puhta sassis see ö ja õ, koolis tasapisi loksus paika. 3. klassis tegi kindlasti veel vigu, ja 6. klassiski jooksis vahel juhe justkui kokku, et kumb nüüd selles sõnas ikkagi on. Samas on eesti keel puhas 5 ning emakeeleolümpiaadidel käib samuti (ja võidab).
Kooli logopeedid hääldusprobleemidega ei tegele. Ja kui laps oskab põhimõtteliselt “Õ” öelda, siis ei olegi logopeedil midagi teha. Siis peab tõesti lihtsalt ootama, kuni jääb pähe, millises sõnas on ö ja millises õ. Samamoodi ei ole meile häälduses tajutav, kas sõna alguses on nõrk või tugev sulghäälik, või kas sõna alguses on h või mitte. See lihtsalt õpitakse pähe ja ei tekita mingeid probleeme edasises elus. 🙂
Sōna segistama kasutavad kōik logopeedid. Lugupeetud eesti keele ōpetajal oleks tagumine aeg ennast selle sōnaga kurssi viia!
Olen eesti keele õpetaja, kes on märganud, et algklasside õpetajad kirjutavad sageli valesti. Kas teil ei olnud ülikoolis eesti keele loenguid? Või kas teil ei ole eesti keele täienduskoolitusi? Küsin, sest sa kirjutad segistama, mille asemel EKI (Eesti Keele Instituut, kui sa ei tea) soovitab segi ajama (vt kn.eki.ee). Lisaks peab olema nii kõnes kui ka kirjas (sul on kui puudu). Minu meelest on see imelik, et algklasside õpetajad eesti keeles nii vigaselt kirjutavad. Kuidas nad õpilasi õpetavad? Ka valesti?
Noh, eesti keele õpetaja, viimase lause puuduv koma jäi sul sootuks kahe silma vahele. Ja “kui” tal küll puudu ei olnud. Lohakalt parandad!
Ei, see “nii… kui ka…” on tõesti õige: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=36 kaheksas näide.
Ju see “segistama” on tõesti mingi erialakeele sõna. ÕSis ja EKSSis seda ei ole, aga nii on paljude eriterminitega. Iva on selles, et erialakeele sõnu ei maksaks igapäevasuhtluses kasutada, inimestega, kes neid ei tunne.
Komavea nägin mina ka ära: alistuv kõrvallause ei ole mõlemalt poolt komadega eraldatud.
Aga asjast: minu kuuene poiss pole ka õ ja ö vahet väga hästi kuulnud, nüüd hakkab juba pihta saama. Mõni sõna on tal veel, mida ütleb valesti, aga ma alati kommenteerin, et see sõna on tegelikult “pööning” vmt. Nii et ei tuleks “probleemi teha”, aga juba algusest peale tõesti lapsele õigeid vorme kinnistada, mitte et: ta veel nii väike, mis siis, et valesti ütleb. Muidu tõesti algklassides on tal endal paha, kui etteütlusse vead tulevad. Teine hääldusviga, mida minu laps teeb, on sõnaalguse h – kipub ütlema ka mõnedes sõnades, mis algavad vokaaliga. Siis ka alati rõhutan, et selle sõna alguses tegelikult ei ole h-d. Ma arvan, et see üldjuhul ei ole logopeedi, vaid just vanemate töö, kes peavad lapse tähelepanu valesti meeldejäänud sõnade õigetele kujudele juhtima, nii kaua, kuni õige meelde jääb.
Mul endal on kooliajast meeles, küll pisut vanemast kooliastmest, kui välteid õpiti: kui kontrolltöös oli sõna “päike” või “väike”, siis ma viite ei saanud, sest ma lihtsalt ei suutnud uskuda, et need on kolmandas vältes – mis mõttes, keegi ju ei ütle “päikke” – meil kodus ei öeldudki ja teiste inimeste hääldust ei olnud ma tähele pannud.
minu kuuene poiss pole ka õ ja ö vahet väga hästi kuulnud
Kas oled ise ka mõnelt saarelt? Mul hiidlastest sugulased räägivad nii (ma pole teadnud jmt).
minu kuuene poiss pole ka õ ja ö vahet väga hästi kuulnud
Kas oled ise ka mõnelt saarelt? Mul hiidlastest sugulased räägivad nii (ma pole teadnud jmt).
Ei ole saarelt. Lihtmineviku vorme kasutan muidu küll.
Vaatasin, mis teooria sellise täisminevikukasutuse kohta ütleb nagu mul selles lauses:
“Indefiniitset minevikku märgib olevikulise vaatlushetke seisukohalt perfekt” (Eesti keele grammatika II, lk 33). Inimeste keeles: Kirjutamise hetkel ma tõden, et täpselt määratlemata ajal enne seda on olnud nii, seega kasutan täismineviku vormi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
