Aga selleks on ikkagi alguses kogenud terapeuti vaja. Mina viin oma lapse välismaale haiglasse ja olen kindel, et saame abi.
Kuhu riiki sa plaanid oma lapse viia? Mis koolkonna terapeudid seal töötavad? Kas võõrkeel ei saa teraapia nüansside puhul takistuseks?
Küsin lihtsalt huvist – olen ka ise psühhoterapeut ja tunnen küll, et kuigi vene keelt suhtlustasandil valdan, on siiski patsiendi suhtes õige valik ta vene keelt emakeelena kõneleva psühholoogi juurde edasi suunata. Teraapia on nii peen töö ja kuna pisikesed detailid on teinekord teraapia suunda mõjutavad, siis võivad need ka kerge keelebarjääripuhul lihtsalt tähelepanuta jääda ja see mõjutab ravi kvaliteeti.
Lisan, et selle häire ravis on minu patsientidel palju olnud abi sertraliini kõrval ka fluoksetiinist.
Vaatasin just järele, et mis asi see fluoksetiin on. See on ju see kurikuulus Prozac! See on siis ainus, milleks Eesti meditsiin võimeline on?
Tõsti,mille nimel me seda solidaarset ja ühiselt maksustatud meditsiinisüsteemi siin üleval peame? Kui oleks tasuline meditsiin, siis peaks Eesti arstid kõigi teiste Euroopa arstidega konkureerima hakkama tööturul ja küll siis jalad tagumiku alt välja keritaks!
Ma ei saa aru, mis inimesed need on, kes Eesti meedikute kohta käivat kriitikat lihtsalt ja julmalt miinustavad?!! Küllap ongi ikka Eesti meedikud ise.
See on õudne, kui alaväärsel tasemel on Eesti arstiabi. Meie arstid ei taha või ei ole võimelised haigele välja töötama kompleksset raviplaani. Ainus, mida nad teha suudavad, on ravimite kangust ja doosi tõsta, kuniks inimestest jäävad järele vaid hingavad zombid.
Eesti terapeutidele tuleks lihtsalt kere peale anda! Muud ei kuulegi, kui et jälle me meedikud KOOLITAVAD ennast kuskil või on õppe- vm puhkusel. Ja tulemuseks on siis see, et teraapiates vehitakse patsiendi ees STOP-märkidega, et peata oma mõtted! Kui kogu arenenud meditsiinimaailm teab juba ammu, et mõtteid ei saa peatada. See on sama hea, kui öelda inimesele, et ära hinga!
Isegi Sensus, kes koorib patsiendilt lõppkokkuvõttes Lääne eliithaiglatega sama summa, räägib oma kodulehel mõtete PEATAMISEST! Kus kiviajas küll need Eesti terapeudid elavad?
Ja meie vaesed inimesed peavad töötama endal hinge seest topelttöökohtadega, et saada oma lähedased Lääne arstide juurde lõpuks adekvaatset ravi saama. Meie omad siin ainult KOOLITAVAD end – kahjuks patsiendi jaoks tulemusteta! Palka nõuavad me meedikud muudkui juurde, aga töö tulemus langeb juba miinustesse! Nt minu lapse psühhiaater pidas lapsele kuude kaupa teaduslikke loengud lapse obsessiooni teemadel ja süvendas oma isiklikust lollusest niimoodi haiguse maksimumini. Ainult ego oli proua arstil taevakõrgune ja mingilgi moel ei tohtinud kritiseerida tema “ravikäiku”.
Kui kohutav on see haigus lähedastelegi kanda! Aga meie meedikutel on sellest ükskõik. Nende reaktsioon on, et kui ei sobi meie “ravi”, hakka astuma!
Selleski teemas siin on nii palju ravita jäänud õnnetuid inimesi. Aga meie psühhiaatrid ja terapeudid loevad kokku vaid KORDI, kui palju nad oma armulikku AEGA patsiendile kinkinud on. Ainult et selle haiguse puhul aeg ei paranda kõiki haavu, see haigus nõuab OSKUSTEGA meedikuid, keda meil ikka karjuvalt palju napib.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt 06.02 10:33; 06.02 10:38; 06.02 11:53; 08.02 21:02; 10.02 09:39; 13.02 09:14; 13.02 09:59; 13.02 11:08; 13.02 11:09; 13.02 11:21; 13.02 11:48; 14.02 09:16;