Võibolla asi liiga värske kõige selle jaoks. Mees tuli täna koju ja oli näha, et tal tujuke kehva. Ok, hetkel siiski veel elukaaslane. Kutsusin siis ta laste eest teise tuppa ja küsisin, et milles asi. Tema ütleski siis, et äkki polegi abielu hea mõte. :O. Ma ei saanud aru mis ta selle all mõtleb muidugi kohe. Ok, rääkis natuke, et kõik keeruline jne. Ning siis küsisin, aga mis veel viga? Siis ütles et nägi vana sõbrannat ja tuli välja, et tal veel üks laps. Esimene laps on elukaaslasel ühe naisega. Teine minuga. Siiani siis nii. Aga nüüd tuli välja, et veel kolmaski. Küsisin, et kus ta nii kindel saab olla. Pidi täpselt koopia olema oma teise tüdrukuga (lapsega). Meil on poiss ja võin öelda nii palju, et ta tahtis siis ka tüdrukut. Tuli aga poiss. Nüüd hakkasingi mõtlema oma ülemõeldud peaga, et kas see pulmade ärajätmisplaan ongi seotud äkki selle teise naisega. Miks ka mitte?
Aga miks inimesed üldse nii keruliseks oma elu elavad? Suht s:.tt tunne on ka minul. Kas peaksin mitte üldse sellest teemast välja tegema? Kas peaksin vait olema ja mitte torkima teemat? Või peaksin ikkagi küsima, et mis siis edasi plaanis?
Kuigi võibolla tõesti peaks just mees end kehvasti tundma, siis tegelikult lõi see minu ka nüüd rööpast välja ja tuju nulli.
Tunnen, nagu mina ei täitnud tema soovi, ei saanud tüdrukut ja tunnen ka, et see on meie vahele nagu kiilu löönud. Krt, ma ei tea ise ka. Liiga värske see supp praegu. Aga ei oska hetkel olla kuidagi.
Teema: Öeldi, et äkki pole mõtet abielluda…
Kolm last kolme erineva naisega, kusjuures üks laps ilmub aastaid hiljem välja… Väga lahkelt on oma seemet jaganud.
Mulle isiklikult ei tundu see mees olevat eriline pärl, kellega hirmsasti abieluranda tahaks purjetada.
Kas sa ikka vanust küsisid. Mis siis kui kolmas laps on sinu omast noorem ?
uuhhh… loomulikult pole hea mõte selle mehega abielluda, poleks pidanud ka last tegema
Lohutuseks võin öelda, et see, mis soost laps sünnib on ainult mehe teha – siin ära nüüd küll süüd tunne.
Aga las mees seedib ja kui ta ikka sind armastab, küll ka abiellub.
Nüüüd, järsku ilmus välja naine kellel on 6 aastane tütar sinu elukaaslasega!? Mis mõttes nagu :O Kus kohas oli see naine oma tütrega raseduse ajal, ja terve selle 6 aasta jooksul. ?
Kas mehel oli selle naisega pikem suhe? Või üheöö romanss?
Jube kahtlane minu meelest ;S
Kõlab nagu seebikas. Ja siis ongi olemas mees, kes pillub lapsi vasakule ja paremale ja isegi ei vaata, mis tema magatatud naisest edasi saab? Ja kasvatada ta ei taha siis enam ühtegi neist lastest või?
Lapsed lasteks, AGA…
kui mees kasvõi korrakski kahtleb, kas ta minuga abielluda tahab, siis oleks mul küll kohe blokk.
No kuule, kui sa mind armastad, siis pole mingit kahtlust – sa TAHAD mind.
Mulle oleks alandav, kui keegi kaalub veel, kas ta muga abielluda tahab.
samas see laps, kes on tulnud ammu enne mind, ei häirikski niiväga… 🙂
mina arvan, et mees ütles seda masendusest, kas on mõtet abielludagi. no mind küll lööks pahviks, kui 6a hiljem saaks teda, et veel 1 laps on. laps, kelle olemasolust midagi ei teadnud. ja kuidas seda oma naisele öelda. kas ma enam üldse talle meheks kõlbaks, kas ta mind tahab.
oleks ju ka tobe, et ta ütleb et tal on veel 1 laps, aga nüüd abiellume. ei saa loota, et naine sellest vaimustuses oleks. ma arvan, et ta tunneb end sinu ees süüdi ja seepärast nagu karistab end selle abielu jutuga. pole ju mingi hurraa uudis naise jaoks. isegi mees saab sellest aru.
Ma muud ei oska kommenteerida, aga enne abiellumist jõudsin ka umbes 10x kahelda abielu mõttekuses ja mõned korrad plaanisin ka lahku minna. Olgu öeldud et ei enne ega pärast seda pole selliseid mõtteid enam tulnud. Lihtsalt see abiellumine on nii jube suur asi noh, võtab 100x mõtlema ja kahtlema. Sellest soovitaks mitte suurt probleemi teha.
Oiei. Täielik õudukas minu jaoks. Lööksin ukse kinni sellise nina ees ja ei kuulaks üldse mingisuguseid udulaule millegi mõttekusest või mittemõttekusest.
Mis puutub abielusse ja abiellumisse kui sellisesse kõik see puder, mis meesterahvas on kokku keetnud? Ei puutu ju! Kui ta tahab sinuga oma elu elada(ja sina temaga), siis poleks tal ka ilmselt midagi abielu vastu. Kui ei taha, siis….noojah. Siis ei tahagi.
Läila kuju tõesti. Mina laseks tal nendes pooleliolevates pulmateemades ise edasi praadida. Oleks kohe täitsa vait. Äkki tuleb ärataipamisele, mis ta siis täpselt tahab või ei taha. Et abiellub sinuga ära ja järgmisel päeval tuleb jälle vana jutuga, et kuule…see pold ikka hea mõte vist? Siis oleks ikka pekkis küll.
Ma mõtlesin veel. Väheusutav, et just nüüd nägi oma mingit vana sõbraanjet, kes just nüüd avaldas suure saladuse.
Jama. Mees teadis. Nüüd söötis lihtsalt ette. Teine võimalus on, et lugu on väljamõeldud.
lapsed lasteks. ükski naine ei saa 100% kindel olla, et tema enda mees sellise uudisega kord koju ei tule. ka eelpool sõna võtvad käod.
mind häiriks palju rohkem mehe soov pulmad ära jätta. kuidas see laps muudab teie plaane, teie pereelu kui mehel tegelikult olid juba ammu kahtlused, et see on tema laps?
mul on tunne, et asi polegi niivõrd lapses kui selles naises ja sellest peaksidki oma jutuajamist mehega alustama. kõigepealt lase aga tal rahu seedida.
Varsti ei jätkugi teie ühisele lapsele raha, kui mees peab 2 last väljaspool abielu üles kasvatama.
Hehe. Taga paremaks. Naine, kes ei taha sellest üldse rääkida, aga ennäe – räägib ometi! Pudistab veel vaatamiseks piltegi! No neil peab ikka mõnusalt soe suhe olema, ma ütleks. Sa ole ettevaatlik selle mehega. Paras psühhoterrorist ka. Mingi eit kargab välja, kes kuulutab ta lapse isaks ja see omakorda tuleb valab kohe sinu selle teadmisega üle. Eks uurigu siis välja, kui tõsine \”isa\” ta on. Või mis mõte üldse muidu sellistel jutukestel ja arvamistel on. Homme tuleb teine tädi nurgatagant, näitab su mehele pilti ja värki, ütleb kah, et näh…laps tema jagu. Ja jälle tuleb mees nagu lontu koju, vangutab peakest ja mängib õnnetut.
Tundub sedamoodi, et pealkirjaks öeldud lause on pigem nüüd juba sinu enda rida. Äkki tõesti pole mõtet abielluda.
Abielluda pole erilist mõtet ka ilma sellise jamata. Sellise jama taustal – ammugi!
mina küll nii karm poleks kui pritnispeers. eks ta ole ilmselt elu rohkem näinud :P.
tegelikult, kui vaadata suuremas plaanis on ju mehel õigus teda, et tal on laps. muidugi, kui see on tema laps. ja lapsel on õigus teada, kes on ta isa. see ema ei saa lõputult ka lapsele midagi sogada. ja laps ei annaks ka andeks emale mingeid sogamisi. nii et äkki see ema päästab praegu oma nahka lapse ees tuleviku tarbeks. et oleks korrektselt käitutud. mees teab. järgmisena peab saama laps teada. kui tekib suhtlemine saab naine pärast öelda, et tema on kõik õigesti teinud. kui ei teki suhtlemist, saab ka.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Varsti ei jätkugi teie ühisele lapsele raha, kui mees peab 2 last väljaspool abielu üles kasvatama.[/tsitaat]
kui ei jätku ühisele lapsele raha, ei jätku ka väljaspool abielu olevatele lastele.
kui jätkub, jätkub kõigile.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Ma mõtlen, et 6 aastat hiljem on nagu vähe imelik tuua laps sülle.
Ma ikkagi ei saa aru, et milleks üldse oli lapsest vaja teemat aretada ja kindlasti ka veel pilti näidata, samas ise öeldes et oi, seda teemat ma puudutada ei taha. Juba puudutas ju.[/tsitaat]
ei maksa arvata. isad, emad, vanemad on inimestele olulised. juured on olulised. oled vaatanud sind otsides saateid? isegi kui isa või ema ei tunta, tahetakse teada, kes ta on.
järjest rohkem selle mõeldes, ma saan täitsa hösti aru, miks see naine nii teeb. ta tahab oma südametunnistsust puhtaks saada. olgu siis sotid selged. mis tal kaotada on. aga oma lapse ees ta peaks muudkui vingerdama, kui see isa kohta küsib.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Aga siin ongi see tobe, et kus ta 6 aastat siis li? Kus ta lapse sündides oli? Nii ei saa, et nüüd tuli mõistus pähe. Ei mõelda, mis tunnevad teised selle isa lähedased jne.
[/tsitaat]
tead mõnel ei tulegi mõistust pähe. mõni ei saagi aru, et lapsel on õigus teada, kes ta isa on. ja et mehel on õigus teada, et tal on laps.
aga mis tunneb laps, kui talle ei öelagi, kes on ta isa. kas tema tunnetele siis naine mõlteb sel juhul. ja tegelikult, kui on tegu minule kallite inimestaga,(nagu oma laps) siis ma kaitsen omade tundeid. mitte teiste, kes võivad tõest haiget saada. 6a see hea aeg. laps on veel piisavalt laps, võtab elu nii nagu on. suuremaks saades hakkab ta ema süüdistama, isa süüdistama. ta ei pruugi sugugi mõista, et midagi tehti tema kaistesks. vaata, kui õrnas eas laps saab teada oma isast. sellised asjad tuleb juba ette mõelda, et ajastus oleks paras.
Aga mina kiidan Sinu meest, et ta seda teavet ja oma mõtteid-tundeid-kahtlusi ka Sinuga jagas. Täitsa tõsiselt.
Mina julgeksin kahelda, et laps sinu mehe oma on 🙂 Kui keegi tuleks minu ukse taha jutuga, et tema laps on minu mehe oma siis mingi välimuse sarnasus ei ole argument, tahan konkreetset paberit selle kohta! Kui andis teada, et laps tema oma siis tõesti, midagi ta tahab, kasvõi mehe suhtlust lapsega – ka see on liiga palju kui paberit ei ole.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
