Teema: Õendus Tallinna tervishoiu kõrgkoolis

Tunniplaan on jah esmaspäevast kolmapäevani. Aga väga palju on praktikat, mis toimub ka ikkagi muudel päevadel, kui just muule kokkuleppele ei saa. 9-17 töö kõrvalt suhteliselt võimatu ettevõtmine.

#3593161:

Õpin seal õeks. Tunnid on tõesti E-K, kellaajad erinevad päeviti. Mõnel päeval on loengud 8.30-16.30, teisel päeval vaid 1 loeng 10.30 – 12.00.

ma ei saa aru, ise nad ütlevad, et talvine vastuvõtt on pigem suunatud töötavatele inimestele – kuidas peaks saama edasi töötada, kui kolm päeva nädalas on tööajal loengud?

#3593162:

#3593161:

Õpin seal õeks. Tunnid on tõesti E-K, kellaajad erinevad päeviti. Mõnel päeval on loengud 8.30-16.30, teisel päeval vaid 1 loeng 10.30 – 12.00.

ma ei saa aru, ise nad ütlevad, et talvine vastuvõtt on pigem suunatud töötavatele inimestele – kuidas peaks saama edasi töötada, kui kolm päeva nädalas on tööajal loengud?

Õendust õppima minevad töötavad täiskasvanud enamasti juba töötavad meditsiinis, nt hooldajatena. Seega tõesti sobib see pigem graafikuga töötajatele.

Kasutaks teemat ära.

Just täna lugesin sama kooli reklaami, erakorralise meditsiini tehniku eriala. See on n.ö. kutseõppe eriala, keskhariduse baasil. Arvatavasti ei läheks läbi teha see läbi põhihariduse ja kutsekooli hooldaja 4. taseme baasil??? Huvitab päris tõsiselt, aga 50 aastaselt ei tahaks enam keskkooli läbi teha…

#3593355:

Mnjah oleks juba ammu uue eriala omandanud ja meditsiini tööle läinud, aga kahjuks töötavale inimesele see õppetöö ei sobi kohe kuidagi. Ainult neile, kes elavad vanemate või mehe kulul. Ja siis kaeblevad, et õdesid pole.

Kas naise kulul elada ei sobi? Tööandja on muide seadusega kohustatud õppesessiooni ajaks võimaldama töötajal tegeleda õppeprotsessiga. Nii, et olles teatanud oma tööandjale koolis käimisest võite jumala rahus koolitundi jalutada ja töö kukele saata.

#3593360:

#3593355:

Mnjah oleks juba ammu uue eriala omandanud ja meditsiini tööle läinud, aga kahjuks töötavale inimesele see õppetöö ei sobi kohe kuidagi. Ainult neile, kes elavad vanemate või mehe kulul. Ja siis kaeblevad, et õdesid pole.

Kas naise kulul elada ei sobi? Tööandja on muide seadusega kohustatud õppesessiooni ajaks võimaldama töötajal tegeleda õppeprotsessiga. Nii, et olles teatanud oma tööandjale koolis käimisest võite jumala rahus koolitundi jalutada ja töö kukele saata.

Ja siis tööandja poolt saate sule sappa.

#3593360:

#3593355:

Mnjah oleks juba ammu uue eriala omandanud ja meditsiini tööle läinud, aga kahjuks töötavale inimesele see õppetöö ei sobi kohe kuidagi. Ainult neile, kes elavad vanemate või mehe kulul. Ja siis kaeblevad, et õdesid pole.

Kas naise kulul elada ei sobi? Tööandja on muide seadusega kohustatud õppesessiooni ajaks võimaldama töötajal tegeleda õppeprotsessiga. Nii, et olles teatanud oma tööandjale koolis käimisest võite jumala rahus koolitundi jalutada ja töö kukele saata.

igapäevane loenguskäimine ei ole ju ometi sama mis sessiooniks õppepuhkuse võtmine.

keegi võiks selgitada, miks ta mu eelmist postitust miinustas? ttk ju ütleb, et talvine õenduse vastuvõtt sobib töötavale inimesele, olen seda mitmest intervjuust kuulnud. kas teie meelest sobib siis või? kui suur osa on siis neid inimesi, kes saavad alles pärast kl 1600 tööle minna? ilmselt oleks neil oluliselt rohkem soovijaid, kui loengud algaksid 1600. selle kokkuleppe, et tulen tund aega varem ja lahkun tund aega varem, saaks tööl ikka kergemini, kui selle, et kolm päeva nadalas ei tule üldse.

#3593388:

#3593360:

#3593355:

Mnjah oleks juba ammu uue eriala omandanud ja meditsiini tööle läinud, aga kahjuks töötavale inimesele see õppetöö ei sobi kohe kuidagi. Ainult neile, kes elavad vanemate või mehe kulul. Ja siis kaeblevad, et õdesid pole.

Kas naise kulul elada ei sobi? Tööandja on muide seadusega kohustatud õppesessiooni ajaks võimaldama töötajal tegeleda õppeprotsessiga. Nii, et olles teatanud oma tööandjale koolis käimisest võite jumala rahus koolitundi jalutada ja töö kukele saata.

igapäevane loenguskäimine ei ole ju ometi sama mis sessiooniks õppepuhkuse võtmine.

keegi võiks selgitada, miks ta mu eelmist postitust miinustas? ttk ju ütleb, et talvine õenduse vastuvõtt sobib töötavale inimesele, olen seda mitmest intervjuust kuulnud. kas teie meelest sobib siis või? kui suur osa on siis neid inimesi, kes saavad alles pärast kl 1600 tööle minna? ilmselt oleks neil oluliselt rohkem soovijaid, kui loengud algaksid 1600. selle kokkuleppe, et tulen tund aega varem ja lahkun tund aega varem, saaks tööl ikka kergemini, kui selle, et kolm päeva nadalas ei tule üldse.

Enamik siiski ei pea päevade viisi kellast kellani kusagil kontoris, poes või tanklas töötama. Tänapäeval on siiski oluline see, et töö oleks tehtud, olenemata, kus sa asud või mis kell oma ülesandeid täidad. Kui on E-R, 8-17 töö, siis tõesti ei saa koolis käia. Kuna siis loengud peaks toimuma- öösel?

#3593403:

Kui on E-R, 8-17 töö, siis tõesti ei saa koolis käia. Kuna siis loengud peaks toimuma- öösel?

kas enam ei ole siis kuskil õhtust õpet ja 2x kuus N-L toimuvaid loenguid? mõni aasta tagasi, kui ma kaalusin tlu-sse magistrantuuri minekut, oli neil küll selline õppevorm. praegu vaatasin, et endiselt on üle kümne eriala, mida saab sessioonõppes õppida.

#3593431:

#3593398:

#3593379:

Tõesti, ilma mehe toeta, oleks õppimine tunduvalt raskem olnud, sest ma pole ka Tallinnast pärit ehk siis oli vaja üürida korter jms, kuigi alustasin haiglas tööd juba teisest kursusest. Siiski ei saa õppetöö kõrvalt käia seal ju täiskohaga. Graafikuga töö küll, aga proovi öövalvest otse loengusse tuigerdada. Õppisin samuti nn kaugõppes või siis tsükliõppes. Raske oli, kuid lõpp oli seda väärt.

Samas pead arvestama ka seda, et õena töötamaks peavad olema eeldused. Paljud saavad koolis alles aru, et see eriala kohe üldse ei sobi. Ehk siis, kui jätad vana töö ja eriala, pead vaimselt olema valmis, et meditsiin tegelikult ikkagi ei kutsu. Väga väljakutset pakkuv ning head närvi vajav eriala. Rikkaks ka ei saa, olenemata palju rügad, keegi sind ei täna – arst saab kogu au. Kui sellest kõigest suudad üle olla, siis on õendusel omad võlud.

Rikkaks saab siis kui pärast ravimiesindajaks minna või kliiniliste uuringute õeks. Tavaõde muidugi ei saa palju palka.

Ei saa see ravimiesindaja ka ei tea kui palju – pealegi siin tulevad mängu jälle eeldused ja oskused (keeled, hea suhtlus- ja esinemisoskus, töökogemus) – keegi rohelist õde sinna tööle ei oota.

Kliinilisi uuringud teevad samuti kogemustega õed, isegi magistriharidusega õed – keegi jälle rohelist sinna ei oota. Samuti on neid kohti vähe ning konkurents sinna käib läbi vennapojapoliitika.

Tavaline õde pealinnas saab keskelt läbi 950-1200 netos kätte – olenevalt kohast (polikliinik, haigla, erakliinik), lisa saab ületundidest, öötundidest jms. Edasi tulevad juba boonused: haridusega õed, spetsialiseerunud õed, nemad saavad rohkem. Mõtlen õdesid, kes ei pea öö- ja ületunde rügama, et 1500 euri saada netos, vaid 8-17ni õdesid. Õendusjuhid, eriõed jms

Tänud selgitamast, aga miks sinna siis ikkagi selline tung on? Kui arstid kõik au ära võtavad ja palk on alla kesmist võiks isegi öelda. Kodukontoris müügitööd tehes saab enam-vähem sama palga väiksema vaevaga kätte.

#3593442:

#3593431:

#3593398:

#3593379:

Tõesti, ilma mehe toeta, oleks õppimine tunduvalt raskem olnud, sest ma pole ka Tallinnast pärit ehk siis oli vaja üürida korter jms, kuigi alustasin haiglas tööd juba teisest kursusest. Siiski ei saa õppetöö kõrvalt käia seal ju täiskohaga. Graafikuga töö küll, aga proovi öövalvest otse loengusse tuigerdada. Õppisin samuti nn kaugõppes või siis tsükliõppes. Raske oli, kuid lõpp oli seda väärt.

Samas pead arvestama ka seda, et õena töötamaks peavad olema eeldused. Paljud saavad koolis alles aru, et see eriala kohe üldse ei sobi. Ehk siis, kui jätad vana töö ja eriala, pead vaimselt olema valmis, et meditsiin tegelikult ikkagi ei kutsu. Väga väljakutset pakkuv ning head närvi vajav eriala. Rikkaks ka ei saa, olenemata palju rügad, keegi sind ei täna – arst saab kogu au. Kui sellest kõigest suudad üle olla, siis on õendusel omad võlud.

Rikkaks saab siis kui pärast ravimiesindajaks minna või kliiniliste uuringute õeks. Tavaõde muidugi ei saa palju palka.

Ei saa see ravimiesindaja ka ei tea kui palju – pealegi siin tulevad mängu jälle eeldused ja oskused (keeled, hea suhtlus- ja esinemisoskus, töökogemus) – keegi rohelist õde sinna tööle ei oota.

Kliinilisi uuringud teevad samuti kogemustega õed, isegi magistriharidusega õed – keegi jälle rohelist sinna ei oota. Samuti on neid kohti vähe ning konkurents sinna käib läbi vennapojapoliitika.

Tavaline õde pealinnas saab keskelt läbi 950-1200 netos kätte – olenevalt kohast (polikliinik, haigla, erakliinik), lisa saab ületundidest, öötundidest jms. Edasi tulevad juba boonused: haridusega õed, spetsialiseerunud õed, nemad saavad rohkem. Mõtlen õdesid, kes ei pea öö- ja ületunde rügama, et 1500 euri saada netos, vaid 8-17ni õdesid. Õendusjuhid, eriõed jms

Tänud selgitamast, aga miks sinna siis ikkagi selline tung on? Kui arstid kõik au ära võtavad ja palk on alla kesmist võiks isegi öelda. Kodukontoris müügitööd tehes saab enam-vähem sama palga väiksema vaevaga kätte.

Kahjuks on päriselt tööle asuvaid /jääjaid ikkagi vähe, sest nagu ma räägin – eelduseid on vaja – see töö ei ole nii glamuurne nagu filmides näidatakse ning mingisuguseid filmilaadseid draamasid ka haiglakollektiividest pigem ei leia. Tööd on palju ja töö on mõnikord kole, kuid kui kogu see abistamise osa ning protseduuride osa meeldib – on see töö ideaalne. Meeskonnatööd peab oskama – arstiga, hooldajaga jne., muidu põled heleda leegiga.

Mingi osa õendusüliõpilasi teevad pabereid kosmeetikutöö jaoks (saab ilusüste teha) või välismaale minekuks. Õe töö on ka vene tüdrukute seas hinnas – saavad kindla töö ja kõrghariduse. Tihtipeale tehakse nendele koolitöö käigus ka mööndusi (sest nad ju ei oska eesti keelt ja neile on rohkem lubatud).  Minu kursuselt lõpetasid alustavatest õdedest pooled.

See, kes kirjutas, et otsiti 3000 euriga Võrru õde – see ongi ekstreempakkumine. Ilmselt on väga raske leida HEAD pereõde nii kaugele püsivaks tööks – pakun, et suur nimistu, meeletu töö, eakad patsiendid. See ei ole lihtne ning noored kolivad väikelinnadest ära (pigem Tartusse), et pole nagu väga leida. Ka Haapsalu otsib juba teist aastat perearsti igasuguste boonustega ja 20000 euri eest, näed ikka ei leia. Need kuulutused on sellised, mis on erandid. Päriselt teenivad tavalised pereõed umbes 1200 euri ning spetsialiseerunud natuke rohkem. Palju oleneb piirkonnast.

#3593454:

#3593448:

#3593442:

Tänud selgitamast, aga miks sinna siis ikkagi selline tung on?

Paljud lähevad ju ilualale tööle, süste või aparaadihoolduseid tegema, süstijad teenivad väga palju. Osa läheb välismaale tööle. Mõned valivad vähenõudliku töö polikliinikus, istud seal arsti kõrval, suhteliselt vähe saab palka, aga ka töö pole konti murdev. Mõnele meeldib vist kergelt füürer olla. Olin just haiglas, neid kamandajaid õdesid oli rohkem kui üks, kes sanitaridele tuule alla tegid ja patsiente kogu aeg noomisid. Kui arste pole, tunnevad seal osakonnas ennast täisväärtusliku juhina.

Botoxi-ja fillerisüstijad?

Jah, Marju Karin on spetsialiseerunud õde.

Tunniplaani kohta ei oska midagi öelda, aga paljud lähevad täiskasvanuna õeks õppima, sest kui juba suure inimesena koolipinki asuda, siis alale millega pärast töökoha saab. Osad arvavad ka, et kui haiglaseriaalid meeldivad, on õeks sündinud. See on siiski üsna altruistlik eriala ja peab meeldima. Mõni jätab pooleli kui selgub, et vanast peast on raske vahetustega ja öösiti töötada, aga selline paraku see haiglaõe töö sageli on.

Täna helistasin, vastati et ainult 60