Esileht Ilu ja tervis Õgardid ja näljutajad

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 53 )

Teema: Õgardid ja näljutajad

Postitas:
Kägu

Miks on nii, et nii luukereks nälginud anorektikuid kui mäesuurusi õgardeid vaadatakse vastikuse ja/või kaastundega, aga anorektikute puhul leiab enamus inimesi, et tegemist on haigusega, aga toidusõltuvuse puhul räägitakse ainult laiskusest ja tahtejõuetusest? Mõni üksik mainib, et “äkki tal on mõni haigus” – nagu kontrollimatu söögiisu poleks iseenesest haigus (võib olla psüühiline nagu anoreksiagi, võib olla geneetilise taustaga nagu näiteks nälga ja täiskõhutunnet reguleerivate hormoonide vale tasakaal).

+41
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks on nii, et nii luukereks nälginud anorektikuid kui mäesuurusi õgardeid vaadatakse vastikuse ja/või kaastundega, aga anorektikute puhul leiab enamus inimesi, et tegemist on haigusega, aga toidusõltuvuse puhul räägitakse ainult laiskusest ja tahtejõuetusest?

Sellepärast, et ülekaalu puhul on enamasti siiski tegemist laiskuse ja tahtejõuetusega.

+15
-37
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Inimestele meeldib mõelda, et nad on oma saatuse sepad ja kontrollivad kõike ise.
Mis tähendab seda, et näited elust, kus asi on inimese kontrolli alt väljunud, tekitavad neis hirmu. Hirmu maandamiseks on vaja endale kuidagi sisendada, et minuga seda küll juhtuda ju ei saa. Selle pärast kipuvadki osad inimesed halvustama vägistamise ohvriks langenud naisi öeldes, et küllap nad ise selle kaela kutsusid endale.. või varguse ohvreid sellega, et ju nad ise olid oma asjadega lohakad jne.

Kui inimesel on hirm paksuks minna, siis tal on vaja oma hirmu maandamiseks arvata ja uskuda, et tema saledus on puhtalt tema enda teene ja tema endaga midagi sellist küll juhtuda ei saa.
Anoreksia ilmselt selle pärast ei tundu ka nii kohutav oht, sest see on ikka ebatavalisem. Aga sellisel keskmisel pideval dieedipidajal võib vabalt olla kogu aeg nälg ja kinnisideed toidu suhtes, mistõttu ta sisimas kardabki kontrolli kaotada ja paksuks minna.

+28
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei tunne sind ega sinu suhtumist. Samuti ei tunne nimetatud inimgruppide esindajaid. On tutvusringkonnas väga saledaid (kõhnu, aga mitte luukeresid), ja on ülekaalulisi (ka maoperatsioone läbinuid). Olen 46, ja mu suhtumine inimesesse on kui inimesesse, mitte kui tema välimusesse.

Mis teemassse puutub, siis enamjaolt on siiski laisk, lodev ning mugav inimene ja kehvas füüsililses vormis (vaene ka, aga see on juba teine teema, ega puutu siia). Kujutan ette, et mingil hetkel tekib ka n.-ö. minnalaskmismeeleolu ja see on juba puhtalt seotud tahtejõuetusega. Vabandused stressi, traumade ja/või müstiliste geneetiliste haiguste osas on popid, samas minu meelest paljude puhul ikka väga läbinähtevad. Jah, nüüdsel ajal, kui toidud on lisa- ja asendusaineid täis, pole seegi võimatu – olen ikka väga palju üle kaalulisi inimesi tervete perekondadse viisi näinud. Need siis “piiride avanenud” ajastu lapsed, ehk 30+ ja nooremad.

Mina leian siiski, et tänapäeval on igasuguste nõustamiste ja teraapiatega kaetud pea kogu vabariik. Kui inimene ise selle peale ei tule, et tema tervis/välimus on juba hirmuäratav (ükskõik, kummale poole), siis lähedaste arvamusi võiks ikka kuulda võtta ja raviteekonnale asuda. Paraku on EV-s tuberkuloos ainus sundravivorm, igasugused muud hälbed ja kalded täiesti vabatahtlikud. Mina leian, et võõra inimese välimus ei peaks kellegi asi olema ja isiklikult olen kogenud (mitte küll teemakohases võtmes), et kaastunne võib väga äkki ja kiirelt muutuda üleolekuks või isegi parastamiseks.

+11
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks on nii, et nii luukereks nälginud anorektikuid kui mäesuurusi õgardeid vaadatakse vastikuse ja/või kaastundega, aga anorektikute puhul leiab enamus inimesi, et tegemist on haigusega, aga toidusõltuvuse puhul räägitakse ainult laiskusest ja tahtejõuetusest?

Sellepärast, et ülekaalu puhul on enamasti siiski tegemist laiskuse ja tahtejõuetusega.

Hmm. Anorektiku puhul sind tema tahtejõu puudumine millegipärast ei häiri. Võtku end kokku ja hakaku lihtsalt sööma, eks?

+28
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks on nii, et nii luukereks nälginud anorektikuid kui mäesuurusi õgardeid vaadatakse vastikuse ja/või kaastundega, aga anorektikute puhul leiab enamus inimesi, et tegemist on haigusega, aga toidusõltuvuse puhul räägitakse ainult laiskusest ja tahtejõuetusest? Mõni üksik mainib, et “äkki tal on mõni haigus” – nagu kontrollimatu söögiisu poleks iseenesest haigus (võib olla psüühiline nagu anoreksiagi, võib olla geneetilise taustaga nagu näiteks nälga ja täiskõhutunnet reguleerivate hormoonide vale tasakaal).

Ebakindlus, sellest tingitud vajadus end kellegi arvelt upitada; pluss konformsus ehk kaasajooksiklus.

Eneseupituseks sobib nii välimus (teine on paks, maitsetu), intelligents või lihtsalt eriarvamus (teine on loll), perekonnaseis (keegi teda (nagunii) ei taha; isekalt lastetu või sarisigija), materiaalne seis, kas või elukoht, minevik, MISIGANES.

Miks just paksus? Sest paksu norida on popp. Lihtne ka – rassi, religiooni või orientatsiooni kallal norimine on inimõiguste konventsiooniga lausa piiratud, kehakaalu kallal norimine mitte. Ja jah, popp; popim kui norimine kõhna kallal.

+17
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks on nii, et nii luukereks nälginud anorektikuid kui mäesuurusi õgardeid vaadatakse vastikuse ja/või kaastundega, aga anorektikute puhul leiab enamus inimesi, et tegemist on haigusega, aga toidusõltuvuse puhul räägitakse ainult laiskusest ja tahtejõuetusest?

Sellepärast, et ülekaalu puhul on enamasti siiski tegemist laiskuse ja tahtejõuetusega.

Hmm. Anorektiku puhul sind tema tahtejõu puudumine millegipärast ei häiri. Võtku end kokku ja hakaku lihtsalt sööma, eks?

? Anorektik ei saa aru, et ta liiga kõhn on, ta arvab, et on liiga paks isegi siis kui on eluohtlikult alakaalus. Nii et mis kokkuvõtmisest sa siin räägid?

+10
-23
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks on nii, et nii luukereks nälginud anorektikuid kui mäesuurusi õgardeid vaadatakse vastikuse ja/või kaastundega, aga anorektikute puhul leiab enamus inimesi, et tegemist on haigusega, aga toidusõltuvuse puhul räägitakse ainult laiskusest ja tahtejõuetusest?

Sellepärast, et ülekaalu puhul on enamasti siiski tegemist laiskuse ja tahtejõuetusega.

Hmm. Anorektiku puhul sind tema tahtejõu puudumine millegipärast ei häiri. Võtku end kokku ja hakaku lihtsalt sööma, eks?

Ei häiri tõepoolest, sest mina olen oma elu jooksul näinud üldse vast 1-2 anorektikut (sest see tõepoolest ongi haigus ja harva esinev) vs need sajad ja sajad loetndavad pekid, kes sulle jäätis või krõpsupakk käes vastu jalutavad.

+11
-23
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Inimestele meeldib mõelda, et nad on oma saatuse sepad ja kontrollivad kõike ise.
Mis tähendab seda, et näited elust, kus asi on inimese kontrolli alt väljunud, tekitavad neis hirmu. Hirmu maandamiseks on vaja endale kuidagi sisendada, et minuga seda küll juhtuda ju ei saa. Selle pärast kipuvadki osad inimesed halvustama vägistamise ohvriks langenud naisi öeldes, et küllap nad ise selle kaela kutsusid endale.. või varguse ohvreid sellega, et ju nad ise olid oma asjadega lohakad jne.

Kui inimesel on hirm paksuks minna, siis tal on vaja oma hirmu maandamiseks arvata ja uskuda, et tema saledus on puhtalt tema enda teene ja tema endaga midagi sellist küll juhtuda ei saa.

Väga hästi seletatud ja analüüsitud.
Võib-olla tõesti see ongi põhjus, miks nii paljudele ülekaalulised lausa kohutavalt ette jäävad.
Võiks nagu olla igaühe enda vastutus ja mure, milline ta välja näeb, aga mõni võtab ikka teise inimese välimust maru isiklikult. Ju on sisimas nii suur hirm, et mis siis saaks, kui ise ühel päeval samasugune oleks.

Loomulikult – õgimine on ka haigus. Muudkui parastatakse neid ülekaalulisi, aga suure tõenäosusega on seal taga miskit muud kui lihtsalt laiskus ja tahtejõuetus. Kas teie siis olete nii tahtejõulised ja virgad, mehaaaniliselt ja teadlikult peate kogu aeg mõtlema, et olla normkaalus? Teadlikult sunnite end tegema imetrikke, et end kaalutõusul takistada?
See on ikka seotud elustiili ja muu sellisega. Ega need saledad ja normkaalus ei tegele teadlikult oma vormi säilitamisega. Mõni sale õgibki palju ebatervislikumalt kui teine kerge ülekaalus, aga tal ei juhtu midagi.
Paraku on see ka geneetikaga väga palju seotud, kui kergesti ja kiiresti, kuhu ülekaal koguneb. Ainevahetuse, hormoonide jms erinevus. Mõnel tekib ülekaal palju kergemini kui teisel. Pole mõtet vaielda.
Ja isu on ka mõnel palju suurem.

Ja ei räägi, et kõik paksud on mingist salapärasest haigusest ülekaalulised, vaid seesamune õgimine ise ongi samasugune haigus nagu anoreksia.
Väga suure tõenäosusega on neil ülekaalulistel mingi mure, stress, depressioon, üksindus jms, millele otsivad lohutust just toidu kaudu. Tõenäoliselt need ülekaalulised pole ka üleüldiselt väga rahulolevad ja õnnelikud inimesed.
Toit on nende jaoks lohutus ja preemia. Ja pidevalt rohkem süües kaal kasvabki.

+15
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Anorektik ei saa aru, et ta liiga kõhn on, ta arvab, et on liiga paks isegi siis kui on eluohtlikult alakaalus.

Paks ei saa aru, et ta paks on, ta arvab, et on suure kehaehitusega, isegi siis, kui on eluohtlikult ülekaalus.

+9
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õgimist ei ole veel haigusena käsitletud mu teada. Kui just tegu pole buliimiaga, mis on õgimishood+oksendamine. On küll mingeid analüüse, et mingid geneetilised eelsoodumused saavad õgardluse puhul rolli mängida ja on ka vist tõesti teada paar erijuhtumit, kus inimesel ei teki täiskõhutunnet ja nende puhul saab tõesti öelda, et tegu on tervisliku probleemiga, umbes sarnase eripäraga, kus on inimesed, kes ei tunne mingi häire tõttu valu üldse ja seetõttu end kergemini vigastavad ja neil on toimetulekul teistest suuremad väljakutsed. Aga siin on oma aga. Täiskõhutunne tekib ka siis vaevarikkamalt, kui inimene sööb väga ühekülgselt või venitab oma mao söömisega välja ehk siis õgima harjunud inimene ongi tihemini ja kauem näljane. Samas muidugi võib õgimine olla depressiooni ja trauma tagajärg, samamoodi nagu alkoholism ja narkomaania. Aga need ongi haigused, mille puhul arvatakse, et tegu pole samaväärse haigusega nagu teised, vaid tahtejõuetusega ja inimesed võiks end ikkagi kokku võtta ja mitte teistele oma seisundiga koormaks olla.

+8
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen eluaeg olnud normaalkaalus ja pole kunagi nälginud. Küll, aga üritan teha teadlikuid valikuid. Näiteks, inimestele tuleb üllatusena, et jookidest saadav kalor on samuti kalor. Latted jms. joogid on põhimõtteliselt magustoit, mahla asemel söö apelsin ja joo vett peale.

+8
-16
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Toidust võib saada narkootikum ja sõltuvus on sõltuvus.

Samas muidugi võib õgimine olla depressiooni ja trauma tagajärg, samamoodi nagu alkoholism ja narkomaania. Aga need ongi haigused, mille puhul arvatakse, et tegu poe samaväärse haigusega nagu teised, vaid tahtejõuetusega ja inimesed võiks end ikkagi kokku võtta ja mitte teistele oma seisundiga koormaks olla.

+1

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õgimine on haigus, täpselt nagu kõik teised toitumishäired.
Aju ei anna signaali, et kõht on täis. See tekib tavaliselt stressist või traumadest. Näiteks mul on nii, et kui on mingi suuremat sorti probleem, siis ma üldse ei söö- isu pole. Näiteks mu emal on vastupidi, tema sööb rohkem, sest see annab talle pisut õnnetunnet.
Nii lihtne on hukka mõista, kui mõista.

Ja ma ei ütleks, et anotektikuid vaadatakse kaastundega, kuna ollakse haige. Minul on olnud mõlemad haigused: Anoreksia kui ka buliimia ja ma sain ikka korralikult puid alla. Ma mäletan kuidas mulle koguaeg öeldi: “sa oled nagu näljahädaline”, “jumal tänatud, et ma nii jube välja ei näe” jne)

+17
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas teie siis olete nii tahtejõulised ja virgad, mehaaaniliselt ja teadlikult peate kogu aeg mõtlema, et olla normkaalus? Teadlikult sunnite end tegema imetrikke, et end kaalutõusul takistada?
See on ikka seotud elustiili ja muu sellisega. Ega need saledad ja normkaalus ei tegele teadlikult oma vormi säilitamisega.

Jah, loomulikult teadlikult. Teadlikult teen poes valikuid, mida korvi panen. Teadlikult otsustan, kui sageli ja kui suuri koguseid ma söön. Teadlikult lähen teen trenni. Kas see tundub sulle mingi imetrikina? Terve mõistus lihtsalt, mitte mingi imetrikk.
Sa lahmerdad lihtsalt päevast päeva suust sisse, mis kätte juhtub?

+6
-18
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma olen lugenud ja kuulnud, aga ka eile vaatasin ringvaadet.
Asi on inimeste mõistmises ja tahtmises mõista. Niikaua, kuni endal pole siis empaatiliselt vähemvõimekad inimesed ei mõistagi. Ongi nii, et mõtlevad ja õtlevad, et “hakaku siis sööma” või et “jätku õgimine”.
Seal Aigi Vahing üpris lühidalt ja lihtsalt ütles selle probleemi ära, selle osa, mis just psühholoogiline probleem on.
Inimene ei anna endale aru, miks nii on, et miks ta on kas ala-või ülesöömine.- Kuid mingi asi, mis temal on peas kinni ja ära ei lähe ja söömine leevendab seda. On isegi inimesi, kes on mõelnud, et jah, mul on olnud see või teine halb kogemus elus, nooruses näiteks, aga ma olen sellest ammmugi üle saanud ja ise üle saanud. Tegelikult aga ei ole.
Mis sellest, et paljud asjad ei ole diagnoositud teatu koodide järgi kindlateks haigusteks.
Mis saab mõnel teisel inimesel olla vaielda vastu, kui keegi on psühholoogiliselt või vaimselt sellises seisus, et välja ei näita, aga probleem eksisteerib ometi? Miks keegi võõras, kellele endal seda häda ei ole, peaks vastu võitlema, et ei, ei ole tal häda midagi, ta on lihtsalt laisk või /mis sõna tal oleks anorektikule/, ei tea?

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu tuttav õgib. Tal pole kõht kunagi täis ja ei saa ka täis. Ta võib lõputult palju süüa. Ags teades et ta selline on, reguleerib ta seda süües tervislikku ja vähe kaloreid andvat toitu. Ja 1500ckal võib ja peab ka tema sööma päevas nagunii.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas teie siis olete nii tahtejõulised ja virgad, mehaaaniliselt ja teadlikult peate kogu aeg mõtlema, et olla normkaalus? Teadlikult sunnite end tegema imetrikke, et end kaalutõusul takistada?

See on ikka seotud elustiili ja muu sellisega. Ega need saledad ja normkaalus ei tegele teadlikult oma vormi säilitamisega.

Jah, loomulikult teadlikult. Teadlikult teen poes valikuid, mida korvi panen. Teadlikult otsustan, kui sageli ja kui suuri koguseid ma söön. Teadlikult lähen teen trenni. Kas see tundub sulle mingi imetrikina? Terve mõistus lihtsalt, mitte mingi imetrikk.

Sa lahmerdad lihtsalt päevast päeva suust sisse, mis kätte juhtub?

No aga oled sa mõelnud, et kõigil ei olegi iga asja jaoks seda tervet mõistust. Vo igale poole mujale seda jagub parajalt, aga sellise asja jaoks mitte, sest sellega ta leevendab teatud asja. Mida sinul pole olnud või mis sinule ei mõju selliselt. Vaata eile ringvaate lõiku, siis saadki vastuse. Muidugi võib selle peale küsida lapsekeeles uuesti, AGA miks sul eiu ole seda tervet mõistust, kui minul on. Vaat ei tea, kõigi lei ole, sul on, kasuta seda empaatilisemalt.

+10
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks inimesed mõistavad pigem ülesööjaid või anorektikud, aga mitte shopahoolikuid ja alkohoolikuid?

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks inimesed mõistavad ülesööjaid või anorektikud, aga mitte shopahoolikuid ja alkohoolikuid?

Ei ole nii. Väike osa vaid mõistabtoitumishäiretega inimesi. Perekoolist väga hästi näha ju. Shopahoolikuid ehk nendest mõistatakse kõige vähem, et nagu uuema aja asi ja kindlasti ka sellepärast ei mõisteta, et arvatakse, et rikaste teema, et hea elu peal lolliks läinud ja ei oska asju hinnata jne.
Alkohoolikutega on palju ajalugu ju, ja samuti, kes mõistab, kes mitte. Mina pean ka alkoholismi haiguseks, sõltuvuseks. Muidugi on igal alkoprobleemiga inimesel oma käitumine, mis võimendab seda probleemi. Suitsetamine, narko, hasartmängud, kõik on seda.

+6
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks inimesed mõistavad pigem ülesööjaid või anorektikud, aga mitte shopahoolikuid ja alkohoolikuid?

Shopahoolikute kohta ma ei tea, aga joodikuid on raske mõista, sest nad teevad teistele olulisekt rohkem halba, kui teised sõltuvushaiged(va. Narkomaanid).

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks on nii, et nii luukereks nälginud anorektikuid kui mäesuurusi õgardeid vaadatakse vastikuse ja/või kaastundega, aga anorektikute puhul leiab enamus inimesi, et tegemist on haigusega, aga toidusõltuvuse puhul räägitakse ainult laiskusest ja tahtejõuetusest?

Sellepärast, et ülekaalu puhul on enamasti siiski tegemist laiskuse ja tahtejõuetusega.

Seega ikkagi haiguslik. Teadlikult valivad vähesed laisk olemise tee

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks inimesed mõistavad pigem ülesööjaid või anorektikud, aga mitte shopahoolikuid ja alkohoolikuid?

Shopahoolikute kohta ma ei tea, aga joodikuid on raske mõista, sest nad teevad teistele olulisekt rohkem halba, kui teised sõltuvushaiged(va. Narkomaanid).

Aga kui sa jätad selle eraldi teemaks, et nad teevad teistele halba oma käitumisega, siis näed eraldi ikka seda sõltuvushäiret. Inimesed on nii loodud, et ühel tekib sõltuvus, teisel mitte või ühel kiiremini, teisel aeglasemalt. Ühed on vastuvõtlikumad, kui teised. Ja mitte ainult, see ongi selline skaala, kus õhest otsast läheb teise välja, koos keskteega.
Suitsetamine on ka hea näide sellest. Ma olen aastate jooksul meelde jätnud paljude inimeste lood just suitsetamise teemadel. Väga erinevad.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vaadates elu läbi ajaloo võib öelda ka ülesööjate kohta et heast elust lolliks läinud.see on ka uuema aja asi. Polnudki nii palju süüa varem. Mida sa sööd kui pead 2 tundi vorstisabas seisma enne. Või veel varemast ajast-leiba küpsetama.
Sest kõike jubedust ja rohkemgi veel,õudust ja hirmu on inimesed ka varem kogenud.

+6
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks on nii, et nii luukereks nälginud anorektikuid kui mäesuurusi õgardeid vaadatakse vastikuse ja/või kaastundega, aga anorektikute puhul leiab enamus inimesi, et tegemist on haigusega, aga toidusõltuvuse puhul räägitakse ainult laiskusest ja tahtejõuetusest? Mõni üksik mainib, et “äkki tal on mõni haigus” – nagu kontrollimatu söögiisu poleks iseenesest haigus (võib olla psüühiline nagu anoreksiagi, võib olla geneetilise taustaga nagu näiteks nälga ja täiskõhutunnet reguleerivate hormoonide vale tasakaal).

Aga miks sa siis vaatad niimoodi nendele inimestele. Miks on nii, et enda arvamisi arvatakse teiste arvamuseks. Üks osa “õgardeid” omavad kehas nii palju kolesterooli, et enne kui stressi maha ei saa, kaal langema ei hakka. Kontrollimatu söögiisu võib tulla magneesiumi puuduses. Mingi mineraali puudus on haigus?

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas teie siis olete nii tahtejõulised ja virgad, mehaaaniliselt ja teadlikult peate kogu aeg mõtlema, et olla normkaalus? Teadlikult sunnite end tegema imetrikke, et end kaalutõusul takistada?

See on ikka seotud elustiili ja muu sellisega. Ega need saledad ja normkaalus ei tegele teadlikult oma vormi säilitamisega.

Jah, loomulikult teadlikult. Teadlikult teen poes valikuid, mida korvi panen. Teadlikult otsustan, kui sageli ja kui suuri koguseid ma söön. Teadlikult lähen teen trenni. Kas see tundub sulle mingi imetrikina? Terve mõistus lihtsalt, mitte mingi imetrikk.

Sa lahmerdad lihtsalt päevast päeva suust sisse, mis kätte juhtub?

No sina lihtsalt ei olegi siis loomupoolest sale, vaid pingutustega hoiad kaalu. Selliseid vanemas eas tugeva tahtega naisi on palju. Aga geneetiliselt saledat sorti ja noored inimesed ei vaata absoluutselt mis suust sisse ajavad. Nende fookus ja sihid on hoopis mujal kui pidev alateadlik kaalu kontroll.

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

On tutvusringkonnas väga saledaid (kõhnu, aga mitte luukeresid), ja on ülekaalulisi (ka maoperatsioone läbinuid)

Mina tean kahte väga ülekaalulist naist, kes maovähendusopil käinud.
Mõlemad näevad suht samasugused välja kui enne. Natuke kindlasti võtsid alla, aga nende massi puhul pole kümmetki kilo tegelikult märgata:(

Ei ole see maovähendus ka mingi võluvits.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaadates elu läbi ajaloo võib öelda ka ülesööjate kohta et heast elust lolliks läinud.

Sest kõike jubedust ja rohkemgi veel,õudust ja hirmu on inimesed ka varem kogenud.

Sina soovid lihtsalt mõelda, et söömishäiretega inimesed, kõhnad ja paksud on laisad. Sest sa pead ju ka alasööjad samasse patta panema, kuna ka nemad on söömishäirega, liialdavad.
Hea elu peal lolliks läinud üle ja alasöömine kokku ei käi.
Teaduslikult ma sulle seletada ei oska. Nüüd on kindlasti ka neid, kes söövad rämpstoitu liiga palju, just laste pealt on see näha, head-paremat ongi rohkem ja igale asjale on lisatud lisaasineid ja magusaineid. Inimesed liiguvad vähem, kui vanasti.
Ometi on ikkagi olemas need nimetatud söömishäired, mis tekivad inimese peas. Lisaks ka muud haigused.
Minu vana sugulane, kes oli aastaid siberis küüditatuna, ja nägi seal nälga, tagasi tulles sõi ennast alati üle, paisus ka muidugi. Ja üldsegi mitte heast elust ega headest asjadest. Niisama, kartul, kaste, leib, , lihtsalt võttiski tassi teed või piima kruusi ja sõi niisama leiba võiga kõrvale, niipalju, kui läks. Või saia. Teinekord võttis päevalilleõli ja kastis kartulit sisse, ajas kuumaks enne ja siis sõi, ütles, te meenutab venemaad. Ja ikka plju kõike.
Lugesin kord raamatut lapsena, kus oli kirjeldus midagi sellist: ukse avas keskelaine naine, kes oli ennast paksuks söönud leiva ja kartulitega, sest nad olid vaesed. Selleks ei pea olema hea elu.

+12
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Leib ja kartul on vajalikud seedimisele, sest sisaldavad kiudaineid. Aga vana aja kohta mõeldes, oli ikka hea elu küll kui leiba ja kartulit oli suveni

0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Leib ja kartul on vajalikud seedimisele, sest sisaldavad kiudaineid. Aga vana aja kohta mõeldes, oki ikka hea elu küll kui keiba ja kartulit oli kevadeni.

Ma ei räägi aastast 1820, ikka nõukaajast.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 53 )


Esileht Ilu ja tervis Õgardid ja näljutajad