Teema: Ohkivad töökaaslased

Sa ei karda, et su töökaaslastel on sinupoolne nende ohkimise üle ohkimine samamoodi üle visanud?

#3983111:

Mis sa arvad, et töökohta muutes hakkab teemaalgataja paremini kirjutama või?

Pakkusin tagamaad. Ka ülekaalulised võivad ohkida, praegu õhk kuiv, soojad ilmad, raske hingata.

#3983146:

Ja veel minu isiklik hinnang – lihtsalt värdjalik, kuidas saab armast koerapoega, kes mitte kedagi, mitte kuidagi moodi ei sega, vihata?!

Ilmselt armsat koerapoega ei vihatagi, lihtsalt töökoht on töö tegemiseks. Järgmine kord tood oma imearmsa tite kaasa, kes kedagi ei hammusta, lihtsalt jookseb mööda kontorit ringi jne. Selline asi on täiesti OK töökohal, kus kõigile see meeldib ja päriselt. Tõenäoliselt päris paljud teevad head nägu ja koerapoeg ongi armas, aga siiski nad eelistaks tööl töist õhkkonda.

Ma oletan, et sa oled veel väga noor või lihtsalt väga naiivne ja ei tea sõnade värdjas ja vihkamine tähendust (või ei saa aru, et kui sinu imearsat koerapoega pidevalt ei nunnutata, siis need inimesed ilmselt vihkavad teda), aga saa suureks tõesti, maailm ei keerle ainult sinu ümber. Veidi empaatiavõimet ja töökaaslased ei tundu ka enam nii kohutavad, no ja üleminukeeast pole keegi pääsenud, kui ta just noorena ära ei sure.

#3983146:

Olen sama mõelnud. Meil on 17-liikmelises seltskonnas paar samasugust tegelast. Ja see on väsitav! Neile EI MEELDI, kui tööl käib mõnikord üks väike armas kutsu. Tegemist on väga väikese nn taskukutsuga, kes ei haugu ega hammusta, vaid mõnikord jookseb mõnikord saba liputades mööda kontorit ringi. Konkreetsetel inimestel ei ole mingit allergiat (ise tunnistasid seda), vaid lihtsalt – neile ei meeldi, et kontoris on koerad.

Täpselt samadele inimestele EI MEELDI, kui keegi sööb. Süüa tohib rangelt vaid eraldi söögikohas, mis asub eraldi korrusel. Peaasi, et toidulõhn ei ulatuks ninna. Sama kehtib ka võileiva või kartulisalati söömise kohta.

Samad inimesed… Võivad veel lõpmatult vinguda kõiksugu muul tuhandel pseudoteemal. Miks? Minu subjektiivne hinnang – neil on üleminekuea vaevused.

Ja veel minu isiklik hinnang – lihtsalt värdjalik, kuidas saab armast koerapoega, kes mitte kedagi, mitte kuidagi moodi ei sega, vihata?!

1. Taskukoerad on värdjalike inimeste aretatud värdolendid. Looma koht on looduses, mitte kontoris inimestele nunnu olemiseks. Inimene, kes võtab endale koera, võiks ka tema heaolust hoolida, mitte vedada teda stressi tekitavasse keskkonda, sest oiii, niii nuunnnnuuuuu.

2. Täiskasvanud naine, kes kasutab teiste täiskasvanutega suheldes titesõnavara nagu kutsu, on peast lihtne. Sellised võtavad ohkima tõepoolest.

3. Söömisega seotud elementasrset etiketti ja viisakusreegleid võiks ju teada. Meie kultuuriruumis tõepoolest ei ole kombeks töö ajal süüa, üksi süüa, seltskonnas, kus teised parajasti ei söö ja haisutada söögilõhnu ruumides, mis pole mõeldud söömiseks.

Tunnen kaasa neile inimestele, kes peavad nüüd igal tööpäeval taluma mingit matsiplikat, kes tuleb tööle koer ja kartulisalat käekotis ja ise arvab, et on Paris Hilton.

#3983146:

Täpselt samadele inimestele EI MEELDI, kui keegi sööb. Süüa tohib rangelt vaid eraldi söögikohas, mis asub eraldi korrusel. Peaasi, et toidulõhn ei ulatuks ninna. Sama kehtib ka võileiva või kartulisalati söömise kohta.

Aga miks peab kontoris sööma, see ongi häiriv. Mõni tahab päevad otsa seal arvuti taga midagi järada. Meil minnakse ka söömiseks kööki, mitte ei sööda oma kohal. Kui igaüks seda tegema hakkaks, olekski kontoris päev otsa mingi lebra üleval.

Ei saa sellest koerte tööle tassimisest aru.  Koeral on parem olla oma kodus, omas pesas, aga mitte mitmete inimeste, nende lõhnade virr-varris. Saan aru, et võetakse kaasa, kui on vaja koer arstile viia või rohtu anda. Teiseks segav see koeraomaniku enda töötegemist, vaja sööta, pissitada, tegeleda, kui ka teiste oma.

Teiseks ma saan aru, et tegu ei ole eraldi kabinettidega, istutakse kõik ühes ruumis? Siis küll on laua taga söömine kummaline.

Alguses räägid, et ei meeldi “kutsu”, lõpuks tuleb,  et need värdjad lausa vihkavad seda koerapoega. Ise ka ei tahaks sinusuguse inimesega koos töötada.

#3983146:

Olen sama mõelnud. Meil on 17-liikmelises seltskonnas paar samasugust tegelast. Ja see on väsitav! Neile EI MEELDI, kui tööl käib mõnikord üks väike armas kutsu. Tegemist on väga väikese nn taskukutsuga, kes ei haugu ega hammusta, vaid mõnikord jookseb mõnikord saba liputades mööda kontorit ringi. Konkreetsetel inimestel ei ole mingit allergiat (ise tunnistasid seda), vaid lihtsalt – neile ei meeldi, et kontoris on koerad.

😀
Koer ei tee sul seda ega toda, aga miskipärast polnud loetelus, et ta ei sega!

Mõni näiteks kardab juba lapsest saati koeri, ka väikeseid koeri. Inimestel on erinevad hirmud, kõik ei vaata koeri nunnu pilguga. Koerakartus on täiesti olemas foobiate hulgas ja mida ise teeksid, kui sulle toodaks kontorisse miski, mida sa kardad?

#3983233:

Mõni näiteks kardab juba lapsest saati koeri, ka väikeseid koeri. Inimestel on erinevad hirmud, kõik ei vaata koeri nunnu pilguga. Koerakartus on täiesti olemas foobiate hulgas ja mida ise teeksid, kui sulle toodaks kontorisse miski, mida sa kardad?

Meil oli see teema läbi räägitud. Keegi kollektiivist ei karda koeri. Samuti ei ole kellelgi allergiat.

Ma ei arva, et töö laua taga peaks seapraadi või ahjukala sööma. Aga, kui keegi sööb töölaua taga võileiba või saiakest, siis see ei tohiks küll kuidagi häiriv olla, sest need ei ole lõhnavad söögid.

Töölaua (arvuti) taga söömine pole lihtsalt tervislik. Miks peame taluma pilti, kuidas noor kolleeg igapäevaselt süvendab oma halbu toitumisharjumusi?

#3983191:

Ei saa sellest koerte tööle tassimisest aru.  Koeral on parem olla oma kodus, omas pesas, aga mitte mitmete inimeste, nende lõhnade virr-varris. Saan aru, et võetakse kaasa, kui on vaja koer arstile viia või rohtu anda. Teiseks segav see koeraomaniku enda töötegemist, vaja sööta, pissitada, tegeleda, kui ka teiste oma.

Mina saan nii aru, et koeri tassitakse tööle sellepärast, et pole neid kellegi hoolde jätta. Koeral ei ole parem olla kodus oma pesas, kui keegi teda terve päeva õue ei vii ja temaga ei tegele. Koer ei ole nagu kass, et käib ise ära, kui häda, ja leiab ise omale tegevust ja peesitab mõnusasti päevad läbi. Koerad võivad kannatada ka suure stressi käes, kui peavad pikalt üksi olema, kortermajades elades olen vahel pidanud kuulama seda päevaks otsaks üksi koju jäänud koera ulgu. Õõvastav. Tean mitmeid, kel koerad kontoris. Ühel tuttaval on suur jahikoer. Istub tal kontoris päev otsa puuris sisuliselt, sest vabalt liikudes hakkab kohe “pahandust tegema” (s.o, käituma nagu normaalne jahikoer ebanormaalsetes oludes), lõuna ajal saab korraks kõndima.

Inimesed lihtsalt ei suuda sageli enne koera võtmist aru saada, mis kohustused koeraga kaasnevad. Mina arvan ka, et koera koht pole kontoris karja võõraste hulgas, vaid koos kellegi tema eest hoolitseva inimesega omas kodus ja õues. Kahju, et loomadesse suhtutakse kui mingitesse prestiižiesemetesse, kes on ju nii nunnud vaadata ja kõigile ju kontoris meeldib. Võibolla mitmetele ei meeldi, aga nad lihtsalt ei ütle. Ma ka ei ütleks, sest põhimõtteliselt loomad on kenad ja mulle nende selts meeldib, ja kui juba kord koer on võetud ja kellegi juurde teda jätta pole päevaks, siis ega inimesel polegi valikut, moraliseerimine ei anna enam midagi. Aga ei kiida heaks seda ja loomast on kahju.

#3983249:

Kus sa seda võtad, et ma noor olen? Ma olen 51-aastane ja minu tervise ja halbade harjumuste pärast ei pea sina muretsema.

See arvuti taga söömine ja taskusse pistetava koera fännamine lihtsalt on selline ebaküps teema, seepärast arvasin. Sinu vanus tõesti on üllatav.

#3983299:

See arvuti taga söömine ja taskusse pistetava koera fännamine lihtsalt on selline ebaküps teema, seepärast arvasin. Sinu vanus tõesti on üllatav.

Pigem on üllatav arvuti taga söömise järgi teha järeldust inimese vanuse kohta. Ja seegi on veider teadasaamine, et koeri armastavad inimesed on ebaküpsed.

#3983146:

Olen sama mõelnud. Meil on 17-liikmelises seltskonnas paar samasugust tegelast. Ja see on väsitav! Neile EI MEELDI, kui tööl käib mõnikord üks väike armas kutsu. Tegemist on väga väikese nn taskukutsuga, kes ei haugu ega hammusta, vaid mõnikord jookseb mõnikord saba liputades mööda kontorit ringi. Konkreetsetel inimestel ei ole mingit allergiat (ise tunnistasid seda), vaid lihtsalt – neile ei meeldi, et kontoris on koerad.

Täpselt samadele inimestele EI MEELDI, kui keegi sööb. Süüa tohib rangelt vaid eraldi söögikohas, mis asub eraldi korrusel. Peaasi, et toidulõhn ei ulatuks ninna. Sama kehtib ka võileiva või kartulisalati söömise kohta.

Samad inimesed… Võivad veel lõpmatult vinguda kõiksugu muul tuhandel pseudoteemal. Miks? Minu subjektiivne hinnang – neil on üleminekuea vaevused.

Ja veel minu isiklik hinnang – lihtsalt värdjalik, kuidas saab armast koerapoega, kes mitte kedagi, mitte kuidagi moodi ei sega, vihata?!

Sotty, minu meelest võiks lemmikloom ikka koju jääda. Töökoht on töö tegemise koht. ma ei võta tööle ei oma musu, imearmsat last ega kiisupoega kaasa.

Mis puutub töökohal söömisse, siis muidugi hea, kui seda tehtaks puhkeruumis v kööginurgas. Matsutab oma munaleiba üle laua arvuti taga, tore? Ei ole tore.