Teema: Ohkivad töökaaslased

Ohkivad inimesed ei meeldi mulle ka. Kuigi ma saan aru, et sügavam, ohkavam hingamine on mõnel lihtsalt komme.
Koertest – mulle meeldib, kui tuleb aegajalt tunnikeseks. Saab selga sirutada ja koer sotsialiseeruda.
Tatised lapsed – olen ainult ühte ema näinud, kes sellest lapsest ka üle käis ja laps oli tõesti 10 minutit. Ülejäänud istuvad oma tahvlis või ema-isa mobiilis, löristavad ja köhivad, nõuavad ja laudade all ringi ronivad. Terve päeva.

Seega andke mulle enne see koer, kui see nohune laps, kelle ninaalune on punane kui Hiina lipp.

Ise ma olen korra pidanud kassi võtma puuriga tööle tunniks, arstile minek. Koera mitte iialgi. Lapse kaks korda, istus fuajees kaugemas nurgas oma töövihiku ja, mis sea salata, mobiiliga, kus õhuliikumist on, otse möödujaid pole, WC ka sealsamas. Algkasside laps, ei saa siis üksi olnud see tunnikene, poolteist.

#3983146:

Olen sama mõelnud. Meil on 17-liikmelises seltskonnas paar samasugust tegelast. Ja see on väsitav! Neile EI MEELDI, kui tööl käib mõnikord üks väike armas kutsu. Tegemist on väga väikese nn taskukutsuga, kes ei haugu ega hammusta, vaid mõnikord jookseb mõnikord saba liputades mööda kontorit ringi. Konkreetsetel inimestel ei ole mingit allergiat (ise tunnistasid seda), vaid lihtsalt – neile ei meeldi, et kontoris on koerad.

Täpselt samadele inimestele EI MEELDI, kui keegi sööb. Süüa tohib rangelt vaid eraldi söögikohas, mis asub eraldi korrusel. Peaasi, et toidulõhn ei ulatuks ninna. Sama kehtib ka võileiva või kartulisalati söömise kohta.

Samad inimesed… Võivad veel lõpmatult vinguda kõiksugu muul tuhandel pseudoteemal. Miks? Minu subjektiivne hinnang – neil on üleminekuea vaevused.

Ja veel minu isiklik hinnang – lihtsalt värdjalik, kuidas saab armast koerapoega, kes mitte kedagi, mitte kuidagi moodi ei sega, vihata?!

aga ongi normaalne süüa selleks ettenähtud kohas ja mitte oma haisvat võikut   teiste nina all

lehvitada.

#3983240:

#3983179:

Aga miks peab kontoris sööma, see ongi häiriv. Mõni tahab päevad otsa seal arvuti taga midagi järada. Meil minnakse ka söömiseks kööki, mitte ei sööda oma kohal. Kui igaüks seda tegema hakkaks, olekski kontoris päev otsa mingi lebra üleval.

Aga, kas kohvi tohib laua taga juua? Kohvi lõhn on ju veel intensiivsem kui söögi lõhn.

kohvi ei tohi juua  arvuti ja klaviatuuri kõrval.  It poiss võib selle eest peksa anda

Koerateema sai läbi räägitud – kellelgi pole allergiat ja keegi ei karda? Kas nii saigi küsimus esitatud? Kas seda ka uuriti, et kedagi ei häiriks?

Ma tean, et saan nüüd värdja-templi külge, aga mina näiteks ei salli koeri. Ja ma ei saa sinna midagi teha ning selline koera toomine minu töökeskkonda oleks minu jaoks talumatu. Ma tõesti vihkan ka tänaval neid nõmedaid koeraomanikke, kes lasevad oma peni mind nuuskima, see on minu jaoks rõve, aga kas siis üks koeraomanik sellest aru saab…isegi siis kui ma oma vastumeelsust iga keharakuga välja näitan, ei võta nad oma koera ära.

#3983179:

#3983146:

Täpselt samadele inimestele EI MEELDI, kui keegi sööb. Süüa tohib rangelt vaid eraldi söögikohas, mis asub eraldi korrusel. Peaasi, et toidulõhn ei ulatuks ninna. Sama kehtib ka võileiva või kartulisalati söömise kohta.

Aga miks peab kontoris sööma, see ongi häiriv. Mõni tahab päevad otsa seal arvuti taga midagi järada. Meil minnakse ka söömiseks kööki, mitte ei sööda oma kohal. Kui igaüks seda tegema hakkaks, olekski kontoris päev otsa mingi lebra üleval.

Mul üks töökaaslane näksis pidevalt maovalude pärast. Ütleski et nii kui kõht tühjaks läks hakkas magu valutama.

#3983467:

äkki teil on seal hoopis hapnikutase madal ja see ajab ohkima.

Madal hapnikutase ajab haigutama. Meil üks kolleeg haigutab nii, et see kraabib tõesti kõrva. Kõrvaklapid aitavad. Igasuguste helide puhul.

#3984268:

Kes öösel ei oiga, see päeval ohib.

See oli sul tõsiselt naljakas mõttetera. Kas lausa ise mõtlesid välja? Mitmendas klassis käid muidu?

#3984353:

Vastab tõele paraku. Need kõige vinguvamad ja ohkivamad inimesed on tavaliselt kibestunud või üksikud naised, kuna noh, nad pole ammu saand ju.

Meie töö juures on küll vastupidi. Vinguvad abielus naised, vallalised on oluliselt rõõmsamad.

#3984400:

Ega abielu ei tähenda, et seksi saab. Vallaline kutsub sõbra külla ja teeb asja ära, abielunaine ei tohi ju kedagi külla kutsuda, kui oma pässil enam ei tõuse.

Siin oli jutt, et üksikud naised on väga kibestunud. Minu arust just vastupidi on, pikaaaegses abielus või kooselus inimesed tunduvad kõige õnnetumad olevat.

#3984441:

Mina saan ka nüüd värdja-templi külge, sest mina olen siin teemas küll vist peaaegu ainus, kellele selline pisikoer töö juures meeldiks. Ausõna, ma ei ole TA. Mul endal on kodus hoopis kass. Kui mul käiks töö juures mingi väike koer, issand, ma nunnutaks teda ja see oleks üks suur motivaator, miks üldse hommikul tööle tulla (koos koeramaiustustega, muidugi). Inimesed on erinevad. Küll on kahju, et ma TA-ga koos ei tööta.

Teemaalgataja vist ei kirjutanud midagi koerast. Mina (hoopis teine kägu) kirjutas sellest, et mulle meeldib koer kontoris.

#3983242:

Töölaua (arvuti) taga söömine pole lihtsalt tervislik. Miks peame taluma pilti, kuidas noor kolleeg igapäevaselt süvendab oma halbu toitumisharjumusi?

Miks halbu? Me oleme neljakesi kontorisühes toas (ca 40 m2) ettevõtte juhiga koos ning kõik sööme arvuti taga. Allkorrusel on köök ka, aga seal ei viitsi keegi süüa. Ebatervislikult ei toitu-kõigil on kodust soe toit kaasas. Saame samal ajal tööd teha/uudiseid lugeda/niisama chillida ning ei raiska aega kusagil söömaskäimise peale. Seetõttu on tööpäev ainult 6h pikk.

#3983146:

Olen sama mõelnud. Meil on 17-liikmelises seltskonnas paar samasugust tegelast. Ja see on väsitav! Neile EI MEELDI, kui tööl käib mõnikord üks väike armas kutsu. Tegemist on väga väikese nn taskukutsuga, kes ei haugu ega hammusta, vaid mõnikord jookseb mõnikord saba liputades mööda kontorit ringi. Konkreetsetel inimestel ei ole mingit allergiat (ise tunnistasid seda), vaid lihtsalt – neile ei meeldi, et kontoris on koerad. Täpselt samadele inimestele EI MEELDI, kui keegi sööb. Süüa tohib rangelt vaid eraldi söögikohas, mis asub eraldi korrusel. Peaasi, et toidulõhn ei ulatuks ninna. Sama kehtib ka võileiva või kartulisalati söömise kohta.

Koer kontoris ei peagi kõikidele meeldima. Samamoodi see, et sina seal oma sibula järgi lõhnavat salatid ja vorstileiba närid.

Kui võtab tööle koera, siis hoia teda oma kabinetis ja kui eraldi kabinetti ei ole, siis koera töö juurde ei võta ja sööd söögiruumis, mitte kaastöötajate keskel.

#3984580:

#3983242:

Töölaua (arvuti) taga söömine pole lihtsalt tervislik. Miks peame taluma pilti, kuidas noor kolleeg igapäevaselt süvendab oma halbu toitumisharjumusi?

Miks halbu? Me oleme neljakesi kontorisühes toas (ca 40 m2) ettevõtte juhiga koos ning kõik sööme arvuti taga. Allkorrusel on köök ka, aga seal ei viitsi keegi süüa. Ebatervislikult ei toitu-kõigil on kodust soe toit kaasas. Saame samal ajal tööd teha/uudiseid lugeda/niisama chillida ning ei raiska aega kusagil söömaskäimise peale. Seetõttu on tööpäev ainult 6h pikk.

Kõige ebatervislikum elustiil.  Nii palju ka ei viitsita ennast liigutada, et minna alla korrusele sööma, vaud mugitakse süüa sama laua taga, kus tehakse tööd.

#3984667:

#3984580:

#3983242:

Töölaua (arvuti) taga söömine pole lihtsalt tervislik. Miks peame taluma pilti, kuidas noor kolleeg igapäevaselt süvendab oma halbu toitumisharjumusi?

Miks halbu? Me oleme neljakesi kontorisühes toas (ca 40 m2) ettevõtte juhiga koos ning kõik sööme arvuti taga. Allkorrusel on köök ka, aga seal ei viitsi keegi süüa. Ebatervislikult ei toitu-kõigil on kodust soe toit kaasas. Saame samal ajal tööd teha/uudiseid lugeda/niisama chillida ning ei raiska aega kusagil söömaskäimise peale. Seetõttu on tööpäev ainult 6h pikk.

Kõige ebatervislikum elustiil. Nii palju ka ei viitsita ennast liigutada, et minna alla korrusele sööma, vaud mugitakse süüa sama laua taga, kus tehakse tööd.

Köögini on meil minu kontoriruumidest näiteks 7 korrust vahet. Mingist liigutamisest pole juttugi, kui niikuinii kasutad selleks lifti ja liftini on minu lauast vast 6 meetrit.

Teiseks on seal köögispidevalt kari tibusid, kes lakkamatult vadistavad, endal suu kinoasalatit täis, kehakaalust ja trennist ja tervisest ja pööritavad silmi, kui mina, kes ma olen neist kaks ja pool korda vanem ja kindlasti kõige väiksema rõivanumbriga, asun oma rasvast nõretava peekoniga sepikut sööma ning nö maiuspalaks viilutan endale paar seakeelt.

Kontoris, oma suures toas, sööme me kõik enamvvähem samal ajal (kl 12-13) oma laua taga, kes muna, kes kala, kes kasvõi sibulat, kes mida. Ja kuigi meil on hea ventilatsioon ja ka aknad pidevalt tuulutusasendis, siis pärast tuulutame.

Mulle väga väikesed koerad meeldivad ja lapsed veelgi rohkem. Saan ka oma sõprade vanemate ja vanavanematega väga hästi läbi ja räägin nendega heameelega, samas tööl pole siiski neist kellegi koht. Tööl tahaks ikka tööd teha. Koerad on nunnud küll, aga töö nõuab ju süvenemist ja ma ei tahaks peale tööd sellepärast jääda asju lõpetama, et kutsu mu jalge vahel pool tundi või paar tundi lippas või sekretäri laps eesti keele harjutuseks abi palus või ülemuse haige ema oma tõbedest kurtis.

Ka on meil kombeks olnud, et süüakse ikka puhkenurgas või väljas, mitte ei krabistata mingite paberitega ega kolistata nõudega töö ajal.  siin lisandub veel küsimus, et paljud (eriti 40+ inimesed) ei saa üldse süüa niipalju kui tahaks ja inetu on mingite võileibadega lehvitada, kui teine peab dieeti või üritab iga hinna eest vähem süüa.