Teema: Õhtune trall

Minu laps saab kohe varsti kahe ja pooleseks ja nii lõunane kui ka õhtune magamaminek on üks pikk ettevõtmine. Ärkame u 9st hommikul, lõunauni kella 2 paiku (magab u 1 h või veidi peale, kuni 1,5h), õhtul saame voodisse päris hilja, u 11ks ja ikka veel ei ole tal und. Unejuttude piiri meil ei ole, nii et neid loeme talle ikka kõvasti. Sellel ajal on tuba pime ja laps peab olema pikali ja silmad kinni hoidma. Enamasti ta seda ka teeb, aga uni tuleb ikka nii visalt ja kuigi ta ei trallita ringi, võtab magamajäämine tund aega kindlasti. Praegu näen lahendusena ainult seda, et hommikul varem üles saada ja lõunauni ka tunni võrra varem teha, äkki siis saab õhtul normaalsemal ajal magama ja uni tuleb kiiremini. Seda me ei ole talle õpetanud, et ta ise magama peab jääma, pikutan ise ka kõrval või teeb seda isa. Aga eks muidugi lõpuks peab selleni ka jõudma.

Nõustun viimasega. Minu praegu 4a hakkab ka lollitama ja veiderdama,kui ma ta liiga vara voodisse saadan ja ta piisavalt väsinud pole.
Meie elame korteris ja see energia ei kulu nii ära. Kodus suvisel ajal läheb hiljem magama.
Aga kui ta nüpd vanaema juures oli,kus ta sai vabalt sisse-välja joosta ja rahmeldada omas taktis, läks ta lausa ise või nö kukkus magama juba 19 ajal õhtul ja magas hommikuni. Kodus olles oleks see ulme, kui ta nii vara ja ise magama küsiks ????.

See pole ehk parim praktika, aga selles vanuses olimegi (mina või mees, kumb parasjagu pani) lastetoas, kuni magama jäid – ei läinud “hambaid pesema” vm
Aga ma ei suhelnud enam lastega siis kui magamaminekuaeg käes, lihtsalt olin seal, et seda kollijuttu jne ei hakkaks. Isegi otsa ei vaata 🙂 Kuskilt jäi kunagi meelde, et silmside/pilkkontakt võib lapse jälle aktiivsemaks muuta enne uinumist.
Pesu, magamisriided selga, siis pildiraamatu vaatamine ja unejutt ning tuli kustu (soolalamp põlemas), head-ööd-musi ja siis vaikus. Laps võib välja ronida, tõstsin vaikselt tagasi. Kasvõi 20+ korda, kuni enam ei roni. Algul istusin pisema voodi jalutsis, kui suuremaks said, natuke kaugemal diivani peal.
Seda voodist välja ronimist oli ikka omajagu (kui võrekast tavavoodisse sai), pool aastat ma usun, aga tasapisi kaob ära

Aa, kui on plaanis midagi muuta (ükskõik mida lapsega seoses), siis soovitaks eelnevalt lapsele ka rääkida sellest. Magamamineku näitel varem päeval, et täna teeme nii, et tuli kustu ja siis enam ei räägi juttu jne Loomulikult ei saa 2-aastasest eeldada, et ta enda käitumist kohe muudab kokkulepete tõttu, aga siis pole lapse jaoks ema muutunud käitumine nii ootamatu.