Aitäh paljude asjalike vastuste eest. Saan aru, et teistel ka orgunnimist ja mõtlemist samal teemal. Me nüüd veidi mõtleme veel, mis teeme, aga häid nippe mitmeid.
Kõigile, kes 19 uneaja küsimärgi alla seavad. Ausalt ma ei saa aru, kuidas selle üle pidevalt imestatakse, eriti lastega inimesed. Pange Googlesse beebi või ühe aastase uneaeg – soovitus ongi ju panna laps magama 18.30-19.30. Kõik unenõustajad räägivad ka kui ühest suust, et varasem uneaeg lastele ideaalne. Saan aru, et lapsi ei pea kasvatama raamatute ja Google järgi, aga üldiselt ei peaks ka imestama panema see varajane uneaeg, kui vähegi olete mõnd raamatut lugenud – varajane uneaeg on üldine soovitus.
Pealegi meie perele sobib see üldjuhul ideaalselt. Ainult pühad ja sünnipäevad ongi need hetked, mil saame sugulastelt pidevat hukkamõistu sel teemal ja on veidi ebamugavust. Aga igapäevaselt on see imeline. Ma pigem ei saa aru, kuidas te viitsite lastega üleval olla kuni 22ni.
Ma ei naudi päevas midagi rohkemat kui hetke, mil laps on kell 19 silma looja lasknud ja meie mehega võtame teineteist diivanil kaissu, vaatame filmi või mõnd telesaadet, loeme raamatut, teeme töö- või kooliasju. Või näiteks saame kusagile koos välja minna, sest vanema tuleb lihtsalt magavat last valvama. Null muret selle pärast, kas hoidja saab lapse magamapanekuga hakkama või mitte – kõik on juba tehtud. Samuti saame niimoodi mehega kordamööda kusagil käia – sõpradega väljas või kontserdil. Laps magab juba õndsat und ega tunne emast/isast puudust.
Me armastame oma last ja temaga aega viita, aga väga naudime ka neid õhtuseid tunde, mil ta magab ja meil on vaba aeg. Läheme ise magama 21.30 paiku ja ärkame koos lapsega kell 7 ja kõik on super. Kusjuures ka enne last läksime magama samal ajal või hiljemalt kell 22, seega meile sobib nii. Ma oleks ise juba väga väsinud kell 22 ja ei tahaks tõesti lapsega enam nii hilisel ajal tegeleda. Võib-olla see kõik muutub lapse suuremaks saades, aga praegu on mul ju sisuliselt beebi ikkagi kodus… ma ei tea, mis möllu ma tegemaga enam õhtul hilja tegema peaks.
Ja isa ja laps saavad omavahelist aega küll. Hommikul või nädalavahetustel, aga ka õhtul jõuab isa vähemalt 1,5 tundi enne uneaega koju seega igal juhul näeb ta last rohkem kui mõni välismaal töötav isa. Ja jällegi, ka mees naudib, et ta saab õhtuti ikkagi ka pärast tööd puhata. See ei tähenda, et me oma last ei armastaks, aga ausalt ka, see vaba aeg on ikka õnnistus.
Aga iga pere tehtku muidugi nii nagu ise soovib. Lihtsalt meie vaade varasele uneajale on selline 🙂