Teema: Õhukeste juuste omanikud

Mul ka õhukesed

<p style=”text-align: left;”>kuid siiski õlgadeni . Et inimese moodi välja näha, siis pean tegema juurtele lokke – teen nii, et ennem kammin pealmise kihi eemale ja siis lokitan või krepitan n-ö alumisi juukseid. Pärast kammin pealmised juuksed tagasi. Tobe aga muidu näeksin ikka päris mannetu välja.</p>
Teemaalgataja õnn on ilmselt kenas näolapis ja ilusas peakujus mis lubavad poisipea lõigata. Kui mul oleks poisipea,siis näeksin väga jube välja…

Poolpikad on. Et saaks vajadusel kinni panna (klambritega). Nö hea juukse päev ongi vaid pesemise päeval, pärast magamist on suht ludu. Kuivšampoon päästab, nii ei pea iga päev pesema, aga ülepäeviti küll.

Lokitamine natuke aitab, aga lõhub ka juust.

#3629554:

Poolpikad on. Et saaks vajadusel kinni panna (klambritega). Nö hea juukse päev ongi vaid pesemise päeval, pärast magamist on suht ludu. Kuivšampoon päästab, nii ei pea iga päev pesema, aga ülepäeviti küll.

Lokitamine natuke aitab, aga lõhub ka juust.

Nagu minu kirjutatud. Poolpikad juuksed, vahepeal lõikasin lühemaks,  normaalse soengu tegemine oli veelgi raskem. Pesemise päeval on juuksed ilusad, järgmisel päeval on krunnis.   Peab ütlema ka, et mida kallim kohevust andev šampoon, seda paremini töötab.

Minu väga õhukesed, kergelt laines juuksed hoiavad kõige paremini ning on ka kõige lihtsamini hooldatavad, kui pikkus on õlgadeni, sirge lõikus (järku lõigates tunduks neid veel vähem). Pead pean pesema iga päev. Isegi, kui olen õhtul juukseid pesnud, siis peale magamist näen välja selline, nagu poleks vähemalt 2+ nädalat juukseid pesnud (liialdamata 😔), kuivšampoon, krunn vms ei ole ka lahendus. Kuna pesen pead igapäevaselt, siis kasutan ainult kõige mahedamaid šampoone. Volüümišampoonid on muidu suurepärased, aga igapäevapesuks liiga kanged. Volüümisprei aitab samuti, aga föönitada alati ei raatsi, kuna jällegi kuivatab neid niigi hapraid karvu. Asendamatu on kerge lakk, muidu juuksed veel lendlevad ka.

Matkadel või reisidel, kus kohe hommikul pessu ei saa, on keeruline ja põhimõtteliselt väldin selliseid olukordi. Järgmisel päeval peaksin siis vist ainult mütsiga olema (matkal ok, aga mujal ju mitte). Lühike lõikus tundub veel keerulisem hooldada.

#3629276:

Mul on pikad ja paksud juuksed, millega on ka palju jama. Peavad olema puhtad, sirgendatud jne, siis on enam-vähem. Kui lihtsalt ära magatud või märjaks saavad, on nagu nõia-ella.

Täpselt sama siin. Ei ole see juuste paksus iseenesest mingi voorus, mässama peab ikka.
Mul on kerge loomuliku lokiga paksud keskmise pikkusega juuksed, mis lihtsalt kuivada lastes näevad välja nagu põrandapesumopp – pealaelt ligi pead, allpool sellised võbelevad “patsilokid”.

Minu igapäevane rutiin: pesu, föön (kuivatamiseks), koolutaja (et pealaelt juuksed kohevamaks saada) ja sirgendaja (et juuksepikkus siledaks saada). Pärast seda triot on pilt väga ilus, aga seda vaid järgmise hommikuni, sest juuksed lähevad ka üsna ruttu mustaks ja ära magatuna hoiavad, kuhu ise tahavad.

Aga keemilised lokid ei aita nende ludude ja rasvaste juuste puhul?

Midagi sarnast mõtlen.

https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcTjMXgSYyhaXFJXFrVIiZj2SpCcJVDN9GzjJg&usqp=CAU

Mul olid nooremana üsna paksud laines juuksed, alates 30. eluaastast hakkasid hõrenema ja kandsin neid ainult kinni, sest lahtiselt oli inetu. Lõpuks olid ka kinnised juuksed imelikud, sest pats nägi välja kui hiiresaba ja lohakas krunn (minu lemmiksoeng) enam koos ei püsinud. Lasingi siis poisipea lõigata ja ma ütleks, et väga palju on lõikuses kinni. Kui lõikus pole hea, on mässamist tõesti palju.
Ma ei ütle, et hea lõikusega tõmbad kätega läbi juuste ja valmis, aga ei pea nii palju sättima küll.

Mul ka ja,  muutun aastatega üha hõredamaks ja üha. Igatahes olen mingi viimased 10 a olnud nii õhukestega, et nendega ei kannata mitte midagi teha, kindlasti mitte iga päev pesta.  Ka keemilisi lokke mitte, sest tihedama pesemisega juba katkevad viimasedki ära. Ja mida tihedamalt pesen, seda väiksem on puhta juukse efekt.
Pikkus on natuke üle õlgade, et saaks neid natuke nn puhvitada ja siis kinnipandult kanda. Poisipea ei tule kõne alla, sest neid on nii vähe, et siis paistaks peanahk täiesti läbi, kuna pesu ka ei kannata ju v’ga. Ja mul on füsioloogiliselt justkui väike pea, mistõttu  see oleks veelgi veidram kokku.
Ka väga rasvased. Kuidagi nägu ja kõrvatagused ja pea on liigse rasu all lookas, leemendavad nagu, kuigi kõrvu ja n’gu ja kaela pesen kordi ja kordi päevas või teen üle leebete niiskete nn beebilappidega vms.
Juuste mingikski seadmiseks on asjad ja nipid aastate jooksul muutunud. Mingist hetkest muutus vähetähtsaks  see teema kuidagi, kuna muuta seda ei saa, soenguid teha ei saa ega midagi ja ilus olla sellega ei saa, seega olen nagu olen. Keegi matkalkäimisest rääkis, no mina seal enam ei käi, nooruses sai käidud. Aga kui peaksin külas või kuskil olema, kus ärkad ja oled nagu oled, siis lähedased teavad ju minu probleemi, kuid ma võin sobiva rätiku või mütsiga olla ka, kui vaja on. Minul on probleem, siis pole see teiste asi. Kui mõnel teisel on käe orotoos või seljatugi(see on mul ka) või midagi muud, mida tervis nõuab, siis kes see oleks, kes hakkab sõna võtma teemal – vaata, mis sa oled !!??
Vahel loen neid asju ka netist, kus saab ka midagi juurde, näiteks sedagi, et mul on parem, kui ma ei silenda väga oma juukseid, lasen õhu käes kuivada ja mida sagrisem on, seda parem, paistab kohevam, ka peidab peanahka ka. Siis saab selle sagrise pea kuidagi oma mõne seadmise vahendiga kinni panna. Tavalised kummid ja klambrid ja lõksud ei seisa juustes, kuna neid vähe ja libisevad välja. Natuke saab krepitada peanaha juurest. Nüüd on ka erinevaid suhkru-soolaspreisid ja juustetalki.

Minu emal olid eluaeg õhukesed juuksed, kandis poisipead…olid tumedad juuksed ja peanahk paistis lausa läbi. Lõpuks otsustas ta juuksed heledaks triibutada, tänaseks on kogupea hele, selline moekas hõbeblond- ja see andis sellise kauni tulemuse, juuksed tunduvad palju paksemad (kuna peanahk ei paista enam juuste alt välja nagu tumeda tooniga).