Esileht Pereelu ja suhted Oi ma ei salli…

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 148 )

Teema: Oi ma ei salli…

Postitas:
Kägu

Mul pole üldiselt kärgperede vastu mitte vähimatki. Ma siiralt usun, et paljude laste elu LÄHEBKI pärast lahutust paremaks. Aga üks nüanss ajab mind vihast mööda seinu jooksma… ja ma kohe pean selle välja kirjutama endast.

Kui mingi mees ohverdab oma lihase lapse vaimse tervise mingi mõrra pärast, kes tema lapsesse vaenulikult suhtub. Ma ei saa aru, kas uus istub tõesti mehel tuttipidi niimoodi peas, et mehel silmad-kõrvad kinni ja midagi ei märka? Või siis mees lihtsalt tegelikult ei hooli oma lapsest? Isad või asjad…

See “kärgpere ja jõulude” teema siin… ja see naisterahvas, kes vähemalt korra kuus siin ohib, kuidas mehe laps julges sahtlites sorida ja nende ABIELUVOODIS hüpata… ja see, kuidas ühele ei mahtunud pähe, kuidas mehe kolmeaastane laps veel põrandale pissib ja kakab (ikka EMA süüdi) – selle peale muidugi ei tule, et põie-soole kontrollimatus on lapsel üks tüüpilisem emotsionaalse trauma tundemärke. Jne jne… Nendes teemades ei ajagi närvi niivõrd need naised, kuivõrd just ettekujutus mehest, kes sellise oma lapse ligi laseb… kes sellise ENDA ligi laseb.

Täpselt sama tülgastus on mul naiste suhtes, kes oma uuel kaaslasel oma “eelmisi”(?!?) lapsi väärkohelda lasevad.

Ma kindlasti ei üldista seda teemat kõikidele kärgperedele. Aga lasta oma lapsele liiga teha, ja selle tegijaga kokku miilustada – seda on raske mõista.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru, kas uus istub tõesti mehel tuttipidi niimoodi peas, et mehel silmad-kõrvad kinni ja midagi ei märka?

Ei seda ei ole raske mõista. Jah, istubki. Naine ja temaga magamine on olulisemad kui oma laps. Mitte kõigil juhtudel, aga on küll mõistetav.

Please wait...
Postitas:
Kägu

a see naisterahvas, kes vähemalt korra kuus siin ohib, kuidas mehe laps julges sahtlites sorida ja nende ABIELUVOODIS hüpata…

Eee… ma ei luba OMA lapsel OMA sahtlites sorida ega ka mitte OMA voodis hüpata, minu meelest on see elementaarne. Järelikult ei luba ma kellegi teise lastel ka ei oma sahtlis sobrada ega oma voodis hüpata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Misasja? Kui laps on kodus kasvatama jäetud ja käitub nagu metslane, siis paraku peavadki teised (sealhulgas ka uued naised) lapse kasvatamisega tegelema. Meil on kodus väga kindlad reeglid ja mehe lapsed on kohustatud neid meie juurde tulles täitma. Alguses oli ikka jube raske, aga tänaseks on kord majas ja lapsed oodatud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

a see naisterahvas, kes vähemalt korra kuus siin ohib, kuidas mehe laps julges sahtlites sorida ja nende ABIELUVOODIS hüpata…

Eee… ma ei luba OMA lapsel OMA sahtlites sorida ega ka mitte OMA voodis hüpata, minu meelest on see elementaarne. Järelikult ei luba ma kellegi teise lastel ka ei oma sahtlis sobrada ega oma voodis hüpata.

sama. ma ka ei luba. mul kärgperet pole, aga nt õe lapsel, kes nii teeb, keelan ka ära. ma võin olla seetõttu küll paha tädi, aga kui ma oma lastel ei luba, siis nende suhtes leks ebaõiglane teisel lapsel seda lasta teha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No tegelikult ei olnud teema voodis hüppamisest… isegi mitte lapsele majareeglite õpetamisest jne.
Ja ongi nii, et uue naise käest saadav seks ja ehk muud lisahüved on mõnikord tähtsam kui laps, kellest, olgem ausad, on esimesed 16a tüli ja tegelemist ja vaeva. Pealegi kui isa enam lapsega päev-päevalt koos ei ela ja pole ülihuvitatud lapse käekäigust, siis juhtub võõrandumine paratamatult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Mette-Merithh

a see naisterahvas, kes vähemalt korra kuus siin ohib, kuidas mehe laps julges sahtlites sorida ja nende ABIELUVOODIS hüpata…

Eee… ma ei luba OMA lapsel OMA sahtlites sorida ega ka mitte OMA voodis hüpata, minu meelest on see elementaarne. Järelikult ei luba ma kellegi teise lastel ka ei oma sahtlis sobrada ega oma voodis hüpata.

Ei ole neid teemasid lugenud, aga ka minu lapsel ei ole kunagi olnud lubatud minu sahtlites sorida. Voodis hüppamist ei ole ka enda lapse puhul kunagi tolereerinud. Leian, et kolmene laps peaks suutma ka aru saada, et põrandale tõesti ei kakata ega pissita. Seega loogiline, et minu kodus kehtivad minu reeglid. Ka mehe lapsele samad reeglid, mis minu lapsele ja lihtsalt nii on. Enda ema kodus, palun. Kui on lubatud sorida võõrastes asjades, voodis hüpata ja nurka kakada- pole minu probleem. Minu kodus nii ei tehte lihtsalt. Ole Sa mu lihane laps, mehe laps või kasvõi naabrilaps.

Please wait...
Postitas:
Kägu

a see naisterahvas, kes vähemalt korra kuus siin ohib, kuidas mehe laps julges sahtlites sorida ja nende ABIELUVOODIS hüpata…

Eee… ma ei luba OMA lapsel OMA sahtlites sorida ega ka mitte OMA voodis hüpata, minu meelest on see elementaarne. Järelikult ei luba ma kellegi teise lastel ka ei oma sahtlis sobrada ega oma voodis hüpata.

sama. ma ka ei luba. mul kärgperet pole, aga nt õe lapsel, kes nii teeb, keelan ka ära. ma võin olla seetõttu küll paha tädi, aga kui ma oma lastel ei luba, siis nende suhtes leks ebaõiglane teisel lapsel seda lasta teha.

Ma tegelikult ei kirjutanud sellest. Mina ka keelan väikseid külalisi (kui nende oma vanem ei märka, ja alati ei märkagi) – mu lapsel käivad külas ka mõned tõelised rüblikud. Aga kordagi ei tule tunnet, et nad pole minu koju enam oodatud, veel vähem tunnen sellist… vastikust, nagu siin mõne Käo puhul jutust läbi kumab. Ma kirjutasin sellest vastikusest ja vaenulikkusest lapse vastu – eriti oma kaasa lihase lapse vastu. Olgu, sellest saan veel aru, igasuguseid inimesi on. Aga sellest, kuidas lastakse oma lapse ligi inimene, kes tema suhtes põhimõttelist vastikust väljendab, ma aru ei saa.
Juba see, kuidas uus naine võtab ainuõiguse otsustada, kuidas (ja kas üldse) mehe lihased lapsed on tema juurde KÜLLA(?!?) oodatud, on võõrastav. No ma ei kujuta ette, kuidas mingi tüüp suudaks mulle ette kirjutada, mis tingimustel mu väike laps võiks mul KÜLAS käia… Rääkimata põhimõttelisest vaenulikkusest ta vastu.

Piiride seadmine ja põhimõtteline tõrjumine on väga erinevad teemad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Mette-Merithh

Kas keegi miinustajatest ka palun kommenteeriks, mille eest miinused? Miks ma peaksin laskma lastel minupoolt nimetatud asju teha või mis on katki kui ma ei lase? Mul on endal poeg ja mehel tütar. Pea ühevanused. Mõlema lapsega on mu suhted väga head. Ei tundu praegu, et kumbki neist oleks sellistest keeldudest trauma saanud. Mehe laps elab minuga 10 aastat. Mu enda oma 14 aastat. Terved ja toredat varateismelised mõlemad 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas keegi miinustajatest ka palun kommenteeriks, mille eest miinused? Miks ma peaksin laskma lastel minupoolt nimetatud asju teha või mis on katki kui ma ei lase? Mul on endal poeg ja mehel tütar. Pea ühevanused. Mõlema lapsega on mu suhted väga head. Ei tundu praegu, et kumbki neist oleks sellistest keeldudest trauma saanud. Mehe laps elab minuga 10 aastat. Mu enda oma 14 aastat. Terved ja toredat varateismelised mõlemad 🙂

Miinused on sest teema ei ole sellest.
Teema on sellest, et mõni isa uus naine leiab, et need on piisavad põhjused miks last jälestada ja mitte teda enda koju lubada.
Ja veel rohkem sellest, et mõni isa aktsepteerib oma naise sellist käitumist, st lubab oma lapsesse suhtuda kui mingisse ebameeldivasse olevusse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Juba see, kuidas uus naine võtab ainuõiguse otsustada, kuidas (ja kas üldse) mehe lihased lapsed on tema juurde KÜLLA(?!?) oodatud, on võõrastav.

Mul on oma elamispind ja kui ma võtaks elukaaslaseks lastega(st.lapsed muidu oma emaga elavad) mehe, siis tema lapsed tuleks ikka külla mitte OMA KOJU.
Jah mehega räägiks läbi need külaskäigud, kuid seda ei pruugi kõrvalseisja teada, kes ainuotsustaja. Metslasi külla ei sooviks tõesti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas keegi miinustajatest ka palun kommenteeriks, mille eest miinused? Miks ma peaksin laskma lastel minupoolt nimetatud asju teha või mis on katki kui ma ei lase? Mul on endal poeg ja mehel tütar. Pea ühevanused. Mõlema lapsega on mu suhted väga head. Ei tundu praegu, et kumbki neist oleks sellistest keeldudest trauma saanud. Mehe laps elab minuga 10 aastat. Mu enda oma 14 aastat. Terved ja toredat varateismelised mõlemad 🙂

Miinused on sest teema ei ole sellest.

Teema on sellest, et mõni isa uus naine leiab, et need on piisavad põhjused miks last jälestada ja mitte teda enda koju lubada.

Ja veel rohkem sellest, et mõni isa aktsepteerib oma naise sellist käitumist, st lubab oma lapsesse suhtuda kui mingisse ebameeldivasse olevusse.

Kui oleks toodud normaalsed näited, siis poleks ju probleemigi. Näited olid nii jaburad, et rikkusid teema ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul oli ka üks pruut kes tahtis kehtestada reegleid, millal minu lapsed võivad minu juurde tulla, millal mitte, samas tema oli oma mitte just kõige paremini kasvatatud lapsega lahutamatu komplekt. Üle kahe kuu ma seda jama ei kannatanud. Suhe pole mis tahes pingete koht, embkumb peab lõppema.
Aga mu enda lapsed ka just inglid ei ole. Selles mõttes, et nii kui emme enda kõrvale kellegi tekitab, teevad lapsed selle mehikese elu väga lühikese aja jooksul põrguks. Nad lihtsalt ei lase emmele kedagi ligi. Mina pole neil seda teha palunud, kuigi ma aiman miks nad seda teevad. Aga no ma ju ei ütle ka, et olge onu Sellele või Tollele head lapsed. Aga ma tean, et nad on minule head lapsed ja ainult see ongi tähtis. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Mette-Merithh

Kas keegi miinustajatest ka palun kommenteeriks, mille eest miinused? Miks ma peaksin laskma lastel minupoolt nimetatud asju teha või mis on katki kui ma ei lase? Mul on endal poeg ja mehel tütar. Pea ühevanused. Mõlema lapsega on mu suhted väga head. Ei tundu praegu, et kumbki neist oleks sellistest keeldudest trauma saanud. Mehe laps elab minuga 10 aastat. Mu enda oma 14 aastat. Terved ja toredat varateismelised mõlemad 🙂

Miinused on sest teema ei ole sellest.

Teema on sellest, et mõni isa uus naine leiab, et need on piisavad põhjused miks last jälestada ja mitte teda enda koju lubada.

Ja veel rohkem sellest, et mõni isa aktsepteerib oma naise sellist käitumist, st lubab oma lapsesse suhtuda kui mingisse ebameeldivasse olevusse.

Kui oleks toodud normaalsed näited, siis poleks ju probleemigi. Näited olid nii jaburad, et rikkusid teema ära.

Täpselt. Konkreetsed näited olid jaburad. Olles juba 10 aastat edukalt kärgperendusega tegelenud, siis need näited.. no tõesti 🙂

Please wait...
Postitas:
Mette-Merithh

Mul oli ka üks pruut kes tahtis kehtestada reegleid, millal minu lapsed võivad minu juurde tulla, millal mitte, samas tema oli oma mitte just kõige paremini kasvatatud lapsega lahutamatu komplekt. Üle kahe kuu ma seda jama ei kannatanud. Suhe pole mis tahes pingete koht, embkumb peab lõppema.

Aga mu enda lapsed ka just inglid ei ole. Selles mõttes, et nii kui emme enda kõrvale kellegi tekitab, teevad lapsed selle mehikese elu väga lühikese aja jooksul põrguks. Nad lihtsalt ei lase emmele kedagi ligi. Mina pole neil seda teha palunud, kuigi ma aiman miks nad seda teevad. Aga no ma ju ei ütle ka, et olge onu Sellele või Tollele head lapsed. Aga ma tean, et nad on minule head lapsed ja ainult see ongi tähtis. 🙂

Pole just asi uhkustamiseks. Kui olete koos lapsevanemad, on ka mõlema asi enda lapsi korrale kutsuda. Olen tore issi, itsitan pihku, et mu lapsed enda ema elu raskeks teevad ja kaaslased ta kõrvalt ära peletavad. Väga normaalne ja täiskasvanulik suhtumine tõesti. Kui Sa tead miks ja mida nad teevad (nii Sa väidad vähemalt), siis on ka Sinu asi lastega rääkida, neile selgitada täiskasvanute elu, teha vajadusel kokkuleppeid jne. Ongi nii vahva, et naine, kes 90% ajast üksi Sinu lapsi kasvatab, ei saagi enda kõrvale kedagi leida. Nalja tipp, päriselt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mehe sõber elab naisega, kes ei luba mehe last eriti enda juurde. Laps lõpetas gümnaasiumi väga heade hinnetega ja õpib ülikoolis. Väga sümpaatne noormees on. Sõber käib oma lapsega oma vanemate juures kohtumas – poiss sõidab sinna ja siis isapoolsed sugulased tulevad ka sinna. Oma isa juures kodus on käinud viimastel aastatel vaid siis, kui on isa sünnipäev ja ta tuleb isa õnnitlema.
Samas elab nendega naise esimesest abielust poeg, kelle sünnipäevadel, kooli lõpetamisel käib kohal kasuisa, bioloogiline isa pildilt puudub. Muide elavad sõbra korteris, kuhu naine oma lapsega sisse kolis
Mees ja ta sõbrad ei suuda mõista, mis nende sõbrale sisse on läinud. Naine on suht keskpärane, natuke labase käitumisega. Üheks põhjuseks võib olla kadedus – mehe laps on oluliselt tublim, kui naise laps (suutis vaevu gümna ära lõpetada, vahepeal oli kodus, nüüd pidi kuskil töötama)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul oli ka üks pruut kes tahtis kehtestada reegleid, millal minu lapsed võivad minu juurde tulla, millal mitte, samas tema oli oma mitte just kõige paremini kasvatatud lapsega lahutamatu komplekt. Üle kahe kuu ma seda jama ei kannatanud. Suhe pole mis tahes pingete koht, embkumb peab lõppema.

Aga mu enda lapsed ka just inglid ei ole. Selles mõttes, et nii kui emme enda kõrvale kellegi tekitab, teevad lapsed selle mehikese elu väga lühikese aja jooksul põrguks. Nad lihtsalt ei lase emmele kedagi ligi. Mina pole neil seda teha palunud, kuigi ma aiman miks nad seda teevad. Aga no ma ju ei ütle ka, et olge onu Sellele või Tollele head lapsed. Aga ma tean, et nad on minule head lapsed ja ainult see ongi tähtis. 🙂

Pole just asi uhkustamiseks. Kui olete koos lapsevanemad, on ka mõlema asi enda lapsi korrale kutsuda. Olen tore issi, itsitan pihku, et mu lapsed enda ema elu raskeks teevad ja kaaslased ta kõrvalt ära peletavad. Väga normaalne ja täiskasvanulik suhtumine tõesti. Kui Sa tead miks ja mida nad teevad (nii Sa väidad vähemalt), siis on ka Sinu asi lastega rääkida, neile selgitada täiskasvanute elu, teha vajadusel kokkuleppeid jne. Ongi nii vahva, et naine, kes 90% ajast üksi Sinu lapsi kasvatab, ei saagi enda kõrvale kedagi leida. Nalja tipp, päriselt.

No pole jah uhkuse asi. Aga samas ei teki mul küll vähimatki tahtmist panna oma lapsi tolereerima seda, mis nende pere lõhkus. Nad teavad väga hästi, mida perekond kui selline endast kujutab, et see oleks neile turvaline koht kasvamiseks. Ja ilmselgelt ei ole mina see inimene, kes peaks neile selgitama, et nüüd on emme ja see või too onu teie pere, sest emme tahab nii. Ma ei teeks seda isegi surma ähvardusel! Minule on kõige tähtsam säilitada enda lähedane side lastega sõltumata sellest kus nad oma emaga elavad ja see on mul õnneks olemas esimesest lahusoleku päevast peale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Mette-Merithh

Mul oli ka üks pruut kes tahtis kehtestada reegleid, millal minu lapsed võivad minu juurde tulla, millal mitte, samas tema oli oma mitte just kõige paremini kasvatatud lapsega lahutamatu komplekt. Üle kahe kuu ma seda jama ei kannatanud. Suhe pole mis tahes pingete koht, embkumb peab lõppema.

Aga mu enda lapsed ka just inglid ei ole. Selles mõttes, et nii kui emme enda kõrvale kellegi tekitab, teevad lapsed selle mehikese elu väga lühikese aja jooksul põrguks. Nad lihtsalt ei lase emmele kedagi ligi. Mina pole neil seda teha palunud, kuigi ma aiman miks nad seda teevad. Aga no ma ju ei ütle ka, et olge onu Sellele või Tollele head lapsed. Aga ma tean, et nad on minule head lapsed ja ainult see ongi tähtis. 🙂

Pole just asi uhkustamiseks. Kui olete koos lapsevanemad, on ka mõlema asi enda lapsi korrale kutsuda. Olen tore issi, itsitan pihku, et mu lapsed enda ema elu raskeks teevad ja kaaslased ta kõrvalt ära peletavad. Väga normaalne ja täiskasvanulik suhtumine tõesti. Kui Sa tead miks ja mida nad teevad (nii Sa väidad vähemalt), siis on ka Sinu asi lastega rääkida, neile selgitada täiskasvanute elu, teha vajadusel kokkuleppeid jne. Ongi nii vahva, et naine, kes 90% ajast üksi Sinu lapsi kasvatab, ei saagi enda kõrvale kedagi leida. Nalja tipp, päriselt.

No pole jah uhkuse asi. Aga samas ei teki mul küll vähimatki tahtmist panna oma lapsi tolereerima seda, mis nende pere lõhkus. Nad teavad väga hästi, mida perekond kui selline endast kujutab, et see oleks neile turvaline koht kasvamiseks. Ja ilmselgelt ei ole mina see inimene, kes peaks neile selgitama, et nüüd on teie pere emme ja see või too onu, sest emme tahab nii. Ma ei teeks seda isegi surma ähvardusel! Minule on kõige tähtsam säilitada enda lähedane side lastega sõltumata sellest kus nad oma emaga elavad ja see on mul õnneks olemas esimesest lahusoleku päevast peale.

Paraku suhted purunevadki. Elu. Saan aru, et Sina peas suhte purunemises süüdlaseks enda eksi. Suhtes on aga alati kaks poolt. Ka suhte purunemises. Oleks ehk aeg minna eluga edasi. Kuna lapsed elavad enda ema juures, oleks ilmselgelt kõikidele valutum, lihtsam ja toredam kui suhted oleksid seal kodus head. Ilmselt on lapsed juba sellises eas, et ei hakka nad ema uut elukaaslast issiks hüüdma. Respekteerivad, sõbralikud ja normaalsed suhted tulevad aga ilmselgelt kasuks kõikidele. Laste “terror” emme silmarõõmu kallal mõjutab paratamatult kõiki. Seega kui inimene siiski on ok ja laste ema tahab temaga koos olla, oleks kõikide vaimsele tervisele igati soodsam kui asjad saaksid kulgeda normaalset rada, ilma terrori ja draamadeta 🙂 Kui lastel on armastav vanem olemas, teie puhul ilmselt isegi kaks, siis ongi neil ka turvaline kasvukeskkond. Selleks ei pea need vanemad koos elama, aga koostöö oleks teretulnud. Kõik muud normaalsed inimesed ja inimsuhted laste lähikonnas on ainult boonuseks 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas te tõsimeeli ei saa aru, milles oli teema mõte või te mängite, et ei saa aru ja keskendute “tähtsate” näidete külge nagu oleks see asja tuum?
On palju naisi, kes ei võtagi omaks teise naise lapsi, olgu need enne või pärat saadud. Mehed samamoodi. Ja sealt samm edasi on sellele lapsele kannatuste tekitamine, nagu laps oleks süüdi oma vanemate valikutes.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul oli ka üks pruut kes tahtis kehtestada reegleid, millal minu lapsed võivad minu juurde tulla, millal mitte, samas tema oli oma mitte just kõige paremini kasvatatud lapsega lahutamatu komplekt. Üle kahe kuu ma seda jama ei kannatanud. Suhe pole mis tahes pingete koht, embkumb peab lõppema.

Aga mu enda lapsed ka just inglid ei ole. Selles mõttes, et nii kui emme enda kõrvale kellegi tekitab, teevad lapsed selle mehikese elu väga lühikese aja jooksul põrguks. Nad lihtsalt ei lase emmele kedagi ligi. Mina pole neil seda teha palunud, kuigi ma aiman miks nad seda teevad. Aga no ma ju ei ütle ka, et olge onu Sellele või Tollele head lapsed. Aga ma tean, et nad on minule head lapsed ja ainult see ongi tähtis. 🙂

Pole just asi uhkustamiseks. Kui olete koos lapsevanemad, on ka mõlema asi enda lapsi korrale kutsuda. Olen tore issi, itsitan pihku, et mu lapsed enda ema elu raskeks teevad ja kaaslased ta kõrvalt ära peletavad. Väga normaalne ja täiskasvanulik suhtumine tõesti. Kui Sa tead miks ja mida nad teevad (nii Sa väidad vähemalt), siis on ka Sinu asi lastega rääkida, neile selgitada täiskasvanute elu, teha vajadusel kokkuleppeid jne. Ongi nii vahva, et naine, kes 90% ajast üksi Sinu lapsi kasvatab, ei saagi enda kõrvale kedagi leida. Nalja tipp, päriselt.

No pole jah uhkuse asi. Aga samas ei teki mul küll vähimatki tahtmist panna oma lapsi tolereerima seda, mis nende pere lõhkus. Nad teavad väga hästi, mida perekond kui selline endast kujutab, et see oleks neile turvaline koht kasvamiseks. Ja ilmselgelt ei ole mina see inimene, kes peaks neile selgitama, et nüüd on teie pere emme ja see või too onu, sest emme tahab nii. Ma ei teeks seda isegi surma ähvardusel! Minule on kõige tähtsam säilitada enda lähedane side lastega sõltumata sellest kus nad oma emaga elavad ja see on mul õnneks olemas esimesest lahusoleku päevast peale.

Paraku suhted purunevadki. Elu. Saan aru, et Sina peas suhte purunemises süüdlaseks enda eksi. Suhtes on aga alati kaks poolt. Ka suhte purunemises. Oleks ehk aeg minna eluga edasi. Kuna lapsed elavad enda ema juures, oleks ilmselgelt kõikidele valutum, lihtsam ja toredam kui suhted oleksid seal kodus head. Ilmselt on lapsed juba sellises eas, et ei hakka nad ema uut elukaaslast issiks hüüdma. Respekteerivad, sõbralikud ja normaalsed suhted tulevad aga ilmselgelt kasuks kõikidele. Laste “terror” emme silmarõõmu kallal mõjutab paratamatult kõiki. Seega kui inimene siiski on ok ja laste ema tahab temaga koos olla, oleks kõikide vaimsele tervisele igati soodsam kui asjad saaksid kulgeda normaalset rada, ilma terrori ja draamadeta 🙂 Kui lastel on armastav vanem olemas, teie puhul ilmselt isegi kaks, siis ongi neil ka turvaline kasvukeskkond. Selleks ei pea need vanemad koos elama, aga koostöö oleks teretulnud. Kõik muud normaalsed inimesed ja inimsuhted laste lähikonnas on ainult boonuseks 🙂

Mitte mina ei pea vaid nii ongi. Minu viga on ainult see, et ma sellest ise palju otsustavamalt välja ei astunud kui selleks õige aeg oli ehk enne laste sündi. Aga toona, liberaalina uskusin iga inimese individuaalsusesse ja andsin aga uusi võimalusi. See selleks. See on minu taak ja ma olen sellega rahu teinud. Armid jäävad aga elu läheb tõesti edasi. Samas kui mu lastele minu väärtusmaailm meeldib, siis mina neid kellegi kolmanda rõõmuks ümber ei veenda ei kavatse, see ei ole minu mure.
Üks sügavalt maailmavaateline asi ka. Liberalismi üks suuremaid hädasid konservatiivsusega võrreldes on see, kui konservatiividel on reeturi jaoks vaid üks palk(no selles kontekstis mitte küll surm aga no help, no contact, no chance), siis liberaalid annavad veel ühe võimaluse. Võimaluse lasta endal veel vaip alt ära tõmmata. Arvake kumb mina olla tahaks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas te tõsimeeli ei saa aru, milles oli teema mõte või te mängite, et ei saa aru ja keskendute “tähtsate” näidete külge nagu oleks see asja tuum?

On palju naisi, kes ei võtagi omaks teise naise lapsi, olgu need enne või pärat saadud. Mehed samamoodi. Ja sealt samm edasi on sellele lapsele kannatuste tekitamine, nagu laps oleks süüdi oma vanemate valikutes.

Miks peakski uus naine teise naise lapsed OMAKS võtma? Ei ole ju kõik nii must-valge, et ongi ainult kaks varianti: a) võtan omaks ja armastan sama palju kui enda lapsi või b) jälestan seda last ja üritan takistada mehel temaga kohtumist vms. Kõige loomulikum on ju variant, et uus naine lihtsalt TALUB seda last ega sekku eriliselt temaga seonduvasse ehk et laps on isa, mitte uue naise probleem. See oleks ju uue naise suhtes õiglane.

Ja see vaikne talumine kehtib muidugi ainult siis, kui uus naine elab mehe pinnal – siis on mehel õigus otsustada, keda ta oma koju kutsub. Uuel naisel on alati võimalus selleks ajaks kuhugi kodust ära minna. Kui aga lapse isa elab oma uue naise kodus, siis ongi ju tegelikult ka nii, et lapsed tulevad ainult KÜLLA ja mitte koju ja sedagi ainult tänu uue naise vastutulelikkusele. Keegi ei pea ju oma kodus võõrustama inimesi, kes talle ei meeldi. Siin teises teemas ei taheta mehe mingeid suvakaid sugulasi isegi korraks pulma kutsuda, aga siin peate justkui loomulikuks, et mingid võõrad kutsutakse oma koju peaaegu osalise ajaga elama? Õiglane lahendus oleks, kui isa üüriks mingi pinna, kus oma lastega kohtuda või kohtuks vanavanemate juures vms ja kõigele sellele uus naine muidugi piiranguid seada ei tohiks. Aga kodu peaks olema iga inimese jaoks püha!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil on ka nn. kärgpere ja see ei toimi kuidagi. Oleme elanud nii juba 10 aastat ja ei ole hakanud toimima ja ei hakkagi. Omavahelised suhted on elukaaslasega väga head aga kumbki teise lapsi või last eelmisest suhtest ei salli. Ma usun, et kärgpere toimiks kui lapse bioloogilist vanemat pildil ei oleks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teretulemast päris maailma. Jah, “antav seks” ongi nii tähtis, et laps jääb tahaplaanile. Kui lapse ema oleks sellest aru saanud, poleks ehk ka lapsevanemate suhe lörri läinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kahju tõesti, et inimesed ei väärtusta mõnusat rahulikku elu, vaid tekitavad endale probleeme ja pingeid igapäevasesse ellu. Oma kodus võiks lihtsalt rahulikult elada, elu nautida, mõnusalt olla. Eestis pole sõda, pole korraldatud abielusid jne, seda mõnusat aega peaks ikka ära kasutama, mitte omale muudkui probleeme juurde tekitama, oma kodus pidevalt võitlema ja taluma jne. Kui kodus pole enam mõnus olla, siis tuleb see asi kuidagi ära lahendada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õiglane lahendus oleks, kui isa üüriks mingi pinna, kus oma lastega kohtuda või kohtuks vanavanemate juures vms

See on nüüd küll minu jaoks wtf moment. Mida asja sa suust välja ajad? Isa peaks pinna üürima, et lastega kohtuda, sest tal on mingi bitch naine, kellele ei meeldi tema lapsed?

Isa peaks sellise naise maha jätma, või naise endaga kuskil üüripinnal kohtuma, mitte lastega kohtumiseks mingit pinda üürima.

Sinusuguse suhtumisega naistest teema ongi, sa oled ere näide. Kohutav, mis inimene.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Siin teemas on palju neid, kes väidavad, et ka teie enda laps ei tohi sahtlites sorida, voodis hüpata jms. Samas usun, et ka teie seas on neid, kelle laps oma isa uude koju minnes täpselt samasuguste etteheidete osaliseks saab. Mingil põhjusel on nii, et mees on naise lastega kannatlikum kui vastupidi ja mingil hetkel uus naine mehe lastele mingi vea ikka külge poogib.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teretulemast päris maailma. Jah, “antav seks” ongi nii tähtis, et laps jääb tahaplaanile. Kui lapse ema oleks sellest aru saanud, poleks ehk ka lapsevanemate suhe lörri läinud.

Kipub olema nii, et kui see “antav seks” mehe jaoks nii oluline on, siis ta jooksebki suhtest suhtesse ja otsib ikka uut ja paremat. Ja tahaplaanile jäävad peale eelmise suhte laste ka mõne aasta pärast uudsuse kaotanud naised koos uute lastega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teretulemast päris maailma. Jah, “antav seks” ongi nii tähtis, et laps jääb tahaplaanile. Kui lapse ema oleks sellest aru saanud, poleks ehk ka lapsevanemate suhe lörri läinud.

Kipub olema nii, et kui see “antav seks” mehe jaoks nii oluline on, siis ta jooksebki suhtest suhtesse ja otsib ikka uut ja paremat. Ja tahaplaanile jäävad peale eelmise suhte laste ka mõne aasta pärast uudsuse kaotanud naised koos uute lastega.

Ja siis? Las jookseb. Lapsesaamise otsutab siiski naine. Alati.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

siin kirutakse palju uusi naisi, kes ei taha, et mehe esimesed lapsed nende kodus käivad. samas, kui paljud “vanad” naised oleksid nõus, et mees käiks lapsega tihti lapse kodus lapsega kohtumas ja mängimas, nt igal teisel nädalavahetusel oleks isa oma lapse juures lapse kodus, ööbiks lapse toas madratsil jne?
nii tore oleks ju, kui laps saaks isaga turvalises ja tuttavas kodus aega veeta, ei peaks kusagil diivanil magama jne?
kusjuures üht sellist peret ma tean, kus selline asi täiesti toimis. uus ja vana mees lausa sõbrunesid, vana mees käis mitu korda nädalas laste juures, vahel ka uue mehega koos saunas jne. lastel ongi ema ja 2 isa, kusjuures see olukord on kestnud neil juba üle 10 aasta ja lapsed hakkavad koole lõpetama ja saaksid ka mujal pärisisaga aega veeta, aga ikka veedab pärsisa mitu korda nädalas aega laste juures

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

siin kirutakse palju uusi naisi, kes ei taha, et mehe esimesed lapsed nende kodus käivad. samas, kui paljud “vanad” naised oleksid nõus, et mees käiks lapsega tihti lapse kodus lapsega kohtumas ja mängimas, nt igal teisel nädalavahetusel oleks isa oma lapse juures lapse kodus, ööbiks lapse toas madratsil jne?

Ma arvan, et sellele oleks suurem vastuses pigem uute kui eksnaiste poolt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 148 )


Esileht Pereelu ja suhted Oi ma ei salli…