Esileht Lapse ootamine Oktoobri beebid 2020 😍

Näitan 30 postitust - vahemik 181 kuni 210 (kokku 242 )

Teema: Oktoobri beebid 2020 😍

Postitas:
pahklike19

Minul täna 16+1 ja umbes nädala tunnen juba liigutusi õrnalt. Kõhuke on õhtuti ja kui on väga täis söödud 😀

Please wait...
Postitas:
lilian351

Mul 13+3 ja täna kohati nagu õrnalt torgiks või tõmbaks miskit. Ilmselt see käib asja juurde.

Please wait...
Postitas:
Luca

Minul 15+2 tänase seisuga ja liigutusi veel ei tunne. Võiks juba tunda, sest Oscarist on möödas 3 nädalat ja tahaks ikka kindel olla, et kõik korras ju 😊
Aga Niptify tulemuse sain 10 päevaga. Imestasin ise, kuidas nii kiiresti, aga olen jälgimisel väikeses kliinikus ja olin vist üks esimestest, kes seal selle testi tegin. Päris põnev, et nüüd saame me kõik tänu Niptifyle ju lapse soo nii varakult teada 😊

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul 15+2 tänase seisuga ja liigutusi veel ei tunne. Võiks juba tunda, sest Oscarist on möödas 3 nädalat ja tahaks ikka kindel olla, et kõik korras ju 😊

Aga Niptify tulemuse sain 10 päevaga. Imestasin ise, kuidas nii kiiresti, aga olen jälgimisel väikeses kliinikus ja olin vist üks esimestest, kes seal selle testi tegin. Päris põnev, et nüüd saame me kõik tänu Niptifyle ju lapse soo nii varakult teada 😊

Mina seda testi teha ei saa, kuna mulle tehti kv uuring. Tahaks sugu teada küll juba, aga ei ole hullu. Olen õnnelik et sain ikka kv uuringule.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma tegin niptify kohe esimesel nädalal kui tasuta tegema hakati ja ainult nädal läks tulemuste saamiseks. Tegin tasulise Oscari ka muidugi enne juba ära, lihtsalt südamerahuks

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
lilian351

Minul on tulemas tüdruk. Kuigi ma olin “nõus” mõlemaga, puhkesin nutma toru otsas, kui Nipti tulemuste pärast helistati.
Pärast mõtlesin, et vist seepärast, et nüüd on see kallis tegelane kõhus justkui rohkem isikustatud 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kaksikud 15n+3

Mul kolmas rasedus ja ei tunne veel liigutusi. Kõht ees on juba päris suur. Teise rasedusel olin vist 4-5kuul sellise kõhuga😊

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas kellelegi on platsenta emaka eesseinas ka? Oleks huvitav teada, mitmendal nädalal siis liigutusi tundma hakkate, sest siis pidi hakakma hiljem tundma. Minul on emaka eesseinas rasedus ja hetkel liigutusi veel ei tunne, kuigi doppleriga südamelöögid leian. Nädalaid 18.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul on 17+4, samuti platsenta eesseinas ja oscaris öeldi, et üsna madalal. Loodan väga, et see liigub kõrgemale. Mina vahel olen imelikke võbelusi justkui tundnud, aga mõtlen, et võibolla on need mingid kõhumullitamised/gaasid 😀 Viimati ämmaemand ütles, et u 18nädalaga hakkab liigutusi tundma, samas netist olen lugenud, et esimese rasedusega ja eriti need, kel platsenta eesseinas, hakkavad liigutusi tundma 20nädalast ja osa veelgi hiljem. Aga huvitav oleks teada jah teiste isiklikke kogemusi 🙂

F.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lootevee uuringule

KV uuringu tulemused ei olnud eeskujulikud ja loote kv 3.6-3.8. Saadetakse lootevee uuringutel, kuna risk Downile 1:60. Olen nii löödud. Peab nüüd ootama 2n uuringut ja siis 2-3n tulemusi. Kas keegi siin on seda uuringut kunagi teinud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

KV uuringu tulemused ei olnud eeskujulikud ja loote kv 3.6-3.8. Saadetakse lootevee uuringutel, kuna risk Downile 1:60. Olen nii löödud. Peab nüüd ootama 2n uuringut ja siis 2-3n tulemusi. Kas keegi siin on seda uuringut kunagi teinud?

Ma juunikas, aga käisin LVUd tegemas detsembris. Tehti ka kiirtest, mille tulemused sain järgmine päev teada. 2 nädalat hiljem sain nö tava uuringu vastused.

Please wait...
Postitas:
Kägu

KV uuringu tulemused ei olnud eeskujulikud ja loote kv 3.6-3.8. Saadetakse lootevee uuringutel, kuna risk Downile 1:60. Olen nii löödud. Peab nüüd ootama 2n uuringut ja siis 2-3n tulemusi. Kas keegi siin on seda uuringut kunagi teinud?

Käisin ca nädal tagasi lootevee proovi andmas. Mingit kiirtesti isegi ei pakutud. Nädal tulemust oodatud ja teine nädal veel praadida.
Protseduur ise tundus kirjeldusi lugedes hirmsam kui tegelikult oli. Pigem ebamugav kui valus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

LV uuring

KV uuringu tulemused ei olnud eeskujulikud ja loote kv 3.6-3.8. Saadetakse lootevee uuringutel, kuna risk Downile 1:60. Olen nii löödud. Peab nüüd ootama 2n uuringut ja siis 2-3n tulemusi. Kas keegi siin on seda uuringut kunagi teinud?

Käisin ca nädal tagasi lootevee proovi andmas. Mingit kiirtesti isegi ei pakutud. Nädal tulemust oodatud ja teine nädal veel praadida.

Protseduur ise tundus kirjeldusi lugedes hirmsam kui tegelikult oli. Pigem ebamugav kui valus.

Mis põhjusel sind saadeti? Kui tohib küsida…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

KV uuringu tulemused ei olnud eeskujulikud ja loote kv 3.6-3.8. Saadetakse lootevee uuringutel, kuna risk Downile 1:60. Olen nii löödud. Peab nüüd ootama 2n uuringut ja siis 2-3n tulemusi. Kas keegi siin on seda uuringut kunagi teinud?

Käisin ca nädal tagasi lootevee proovi andmas. Mingit kiirtesti isegi ei pakutud. Nädal tulemust oodatud ja teine nädal veel praadida.

Protseduur ise tundus kirjeldusi lugedes hirmsam kui tegelikult oli. Pigem ebamugav kui valus.

Mis põhjusel sind saadeti? Kui tohib küsida…

Juhuleid Niptify testis. Naine, kes tulemusest teatas, ei kõlanud just eriti optimistlikult ning olin ikka väga löödud. Esimene rasedus ning niigi kõik parasjagu uus ja hirmus. Enne proovi võtmist oli põhjalik UH ning selle mõõtude jms järgi tundus kõik normis. See rahustas pisut maha. Sõpradele pole rasedusest veel tahtnud rääkidagi. Ootame esmalt kinnitust, et kõik on ok.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

LV uuring

KV uuringu tulemused ei olnud eeskujulikud ja loote kv 3.6-3.8. Saadetakse lootevee uuringutel, kuna risk Downile 1:60. Olen nii löödud. Peab nüüd ootama 2n uuringut ja siis 2-3n tulemusi. Kas keegi siin on seda uuringut kunagi teinud?

Käisin ca nädal tagasi lootevee proovi andmas. Mingit kiirtesti isegi ei pakutud. Nädal tulemust oodatud ja teine nädal veel praadida.

Protseduur ise tundus kirjeldusi lugedes hirmsam kui tegelikult oli. Pigem ebamugav kui valus.

Mis põhjusel sind saadeti? Kui tohib küsida…

Juhuleid Niptify testis. Naine, kes tulemusest teatas, ei kõlanud just eriti optimistlikult ning olin ikka väga löödud. Esimene rasedus ning niigi kõik parasjagu uus ja hirmus. Enne proovi võtmist oli põhjalik UH ning selle mõõtude jms järgi tundus kõik normis. See rahustas pisut maha. Sõpradele pole rasedusest veel tahtnud rääkidagi. Ootame esmalt kinnitust, et kõik on ok.

Selge. Mul nüüd ongi raske, et enamus teavad ja küsivad kuidas läheb… ütlen, et kõik läheb hästi ja tegelikult hinges tunnen, et kõik ongi hästi. Nii nõme on olla nüüd 5n selle hinge koormaga….

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

KV uuringu tulemused ei olnud eeskujulikud ja loote kv 3.6-3.8. Saadetakse lootevee uuringutel, kuna risk Downile 1:60. Olen nii löödud. Peab nüüd ootama 2n uuringut ja siis 2-3n tulemusi. Kas keegi siin on seda uuringut kunagi teinud?

Käisin ca nädal tagasi lootevee proovi andmas. Mingit kiirtesti isegi ei pakutud. Nädal tulemust oodatud ja teine nädal veel praadida.

Protseduur ise tundus kirjeldusi lugedes hirmsam kui tegelikult oli. Pigem ebamugav kui valus.

Mis põhjusel sind saadeti? Kui tohib küsida…

Juhuleid Niptify testis. Naine, kes tulemusest teatas, ei kõlanud just eriti optimistlikult ning olin ikka väga löödud. Esimene rasedus ning niigi kõik parasjagu uus ja hirmus. Enne proovi võtmist oli põhjalik UH ning selle mõõtude jms järgi tundus kõik normis. See rahustas pisut maha. Sõpradele pole rasedusest veel tahtnud rääkidagi. Ootame esmalt kinnitust, et kõik on ok.

Selge. Mul nüüd ongi raske, et enamus teavad ja küsivad kuidas läheb… ütlen, et kõik läheb hästi ja tegelikult hinges tunnen, et kõik ongi hästi. Nii nõme on olla nüüd 5n selle hinge koormaga….

Pea vastu! Muretsemine ei aita siin midagi 🙂 Ja kui sisetunne ütleb, et korras, siis ilmselt nii ongi. Lihtsalt peab olema! 🙂 Millal sul tähtaeg peaks olema?
Mul sõbranna mõned kuud rasedusega ees ja nii tahaks rääkida, et saame koos kärutamas käia, aga hirm veel ei luba teatada. Eriolukorra tõttu on sõpradest ja tuttavatest lihtsam eemale hoida ning saladust hoida. Välja ka veel nii hullult ei paista, saab vabalt vähese liikumise arvele kirjutada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lihtsalt huvi pärast küsin, mis see nii hirmus on siis perele ja sõpradele teatamise juures? Et kui midagi juhtub, siis ei olda toeks või hakatakse süüdistama? Minu jaoks täiesti arusaamatu, kas keegi võiks seletada? Minu arust jagatud rõõm on topeltrõõm ja jagatud mure on pool muret…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lihtsalt huvi pärast küsin, mis see nii hirmus on siis perele ja sõpradele teatamise juures? Et kui midagi juhtub, siis ei olda toeks või hakatakse süüdistama? Minu jaoks täiesti arusaamatu, kas keegi võiks seletada? Minu arust jagatud rõõm on topeltrõõm ja jagatud mure on pool muret…

Selgitan oma näite põhjal.
Mu rasedusega oli kõik hästi kuni 18. nädalani, kui järsku hakkas kaduma lootevesi. Rasedus katkestati. See oli minu jaoks nii hirmus trauma, et ma ei suuda seda siin isegi kirjeldada. Kuna oli suvi ja puhkuste aeg, siis teadsid tööl vaid paar üksikut lähedasemat kolleegi, teadis perekond, mõned sõbrad ja ka paar inimest mehe seltskonnast.
Pärast seda kohutavat sündmust tahtsin ma kiiresti minna tagasi tööle, sest tundsin, et lähen kodus ahastusest hulluks. Kukkusin tohutult tööd rabama, samuti kestsid ülikooliõpingud. Need paar inimest, kes tööl teadsid, käisid minust mööda õnnetu näoga ega osanud minuga käituda. Ma olin rahul, et enamik ei tea ja mul on võimalik oma tööd teha. Töötan suures asutuses ja ma poleks suutnud seda kaastundepilkude massiivi välja kannatada. Loomulikult käisin kogu aeg vetsus nutmas ja see oli hirmus raske aeg.
Enda kõige lähedasematest oli muidugi suur abi, aga hakkas järjest tulema neid juhtumeid, kus näiteks mehe sõpradega kokku puutudes tekkis järsku haudvaikus ja keegi ei osanud käituda. Mina puhkesin nutma ja lahkusin. Hakkasin eemale hoidma, et mitte olla nendes olukordades. Kahjuks inimesed ei oska mitte kuidagi käituda.
Õnneks kokkuvõttes ei teadnud eriti paljud ja minu hinnangul aitas see mind väga. Ma rääkisin kriisinõustajaga, räägin siiani. Rääkisin mehega, emaga, õega, sõbrannaga. Aga rohkem minul neid rääkimisi ja kurva näoga vahtijaid vaja ei olnud.
Samas on muidugi inimesed erinevad ja kedagi teist aitab jälle see, et kõik teavad ja tulevad kallistama või mis iganes. Minu jaoks oli tähtis naasta kiiresti tavaellu, teha tööd ja kooliasju. Sellist kohutavate sündmuste jaoks on spetsialistid, kes on õppinud üleelanutega käituma, tavainimene paraku ei oska. Mind näiteks häirisid kommentaarid stiilis “ah, küll proovite uuesti”, “pole hullu, elu läheb edasi, pea püsti”, “ole positiivne”, “ju seda oli siis millekski vaja”. See viimane vihastas mind kõige rohkem. Et minu lapse surma oli millekski vaja või? Igatahes, need on need kommentaarid, mida mitte kunagi öelda lapse kaotanud vanematele.
Ütlen ausalt, et peale sellist põrgut ei räägiks ma heameelega oma rasedusest peale mehe kellelegi enne kui terve laps on sündinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lihtsalt huvi pärast küsin, mis see nii hirmus on siis perele ja sõpradele teatamise juures? Et kui midagi juhtub, siis ei olda toeks või hakatakse süüdistama? Minu jaoks täiesti arusaamatu, kas keegi võiks seletada? Minu arust jagatud rõõm on topeltrõõm ja jagatud mure on pool muret…

Selgitan oma näite põhjal.

Mu rasedusega oli kõik hästi kuni 18. nädalani, kui järsku hakkas kaduma lootevesi. Rasedus katkestati. See oli minu jaoks nii hirmus trauma, et ma ei suuda seda siin isegi kirjeldada. Kuna oli suvi ja puhkuste aeg, siis teadsid tööl vaid paar üksikut lähedasemat kolleegi, teadis perekond, mõned sõbrad ja ka paar inimest mehe seltskonnast.

Pärast seda kohutavat sündmust tahtsin ma kiiresti minna tagasi tööle, sest tundsin, et lähen kodus ahastusest hulluks. Kukkusin tohutult tööd rabama, samuti kestsid ülikooliõpingud. Need paar inimest, kes tööl teadsid, käisid minust mööda õnnetu näoga ega osanud minuga käituda. Ma olin rahul, et enamik ei tea ja mul on võimalik oma tööd teha. Töötan suures asutuses ja ma poleks suutnud seda kaastundepilkude massiivi välja kannatada. Loomulikult käisin kogu aeg vetsus nutmas ja see oli hirmus raske aeg.

Enda kõige lähedasematest oli muidugi suur abi, aga hakkas järjest tulema neid juhtumeid, kus näiteks mehe sõpradega kokku puutudes tekkis järsku haudvaikus ja keegi ei osanud käituda. Mina puhkesin nutma ja lahkusin. Hakkasin eemale hoidma, et mitte olla nendes olukordades. Kahjuks inimesed ei oska mitte kuidagi käituda.

Õnneks kokkuvõttes ei teadnud eriti paljud ja minu hinnangul aitas see mind väga. Ma rääkisin kriisinõustajaga, räägin siiani. Rääkisin mehega, emaga, õega, sõbrannaga. Aga rohkem minul neid rääkimisi ja kurva näoga vahtijaid vaja ei olnud.

Samas on muidugi inimesed erinevad ja kedagi teist aitab jälle see, et kõik teavad ja tulevad kallistama või mis iganes. Minu jaoks oli tähtis naasta kiiresti tavaellu, teha tööd ja kooliasju. Sellist kohutavate sündmuste jaoks on spetsialistid, kes on õppinud üleelanutega käituma, tavainimene paraku ei oska. Mind näiteks häirisid kommentaarid stiilis “ah, küll proovite uuesti”, “pole hullu, elu läheb edasi, pea püsti”, “ole positiivne”, “ju seda oli siis millekski vaja”. See viimane vihastas mind kõige rohkem. Et minu lapse surma oli millekski vaja või? Igatahes, need on need kommentaarid, mida mitte kunagi öelda lapse kaotanud vanematele.

Ütlen ausalt, et peale sellist põrgut ei räägiks ma heameelega oma rasedusest peale mehe kellelegi enne kui terve laps on sündinud.

Täpselt sel põhjusel ongi meie rasedus veel saladus. Ei taha liigset tähelepanu ning haletsust, kui midagi peaks valesti minema. Sedasi oleks lihtsam eluga edasi minna.
Väga hästi kirjeldatud ja põhjendatud!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kuldkala86

Lihtsalt huvi pärast küsin, mis see nii hirmus on siis perele ja sõpradele teatamise juures? Et kui midagi juhtub, siis ei olda toeks või hakatakse süüdistama? Minu jaoks täiesti arusaamatu, kas keegi võiks seletada? Minu arust jagatud rõõm on topeltrõõm ja jagatud mure on pool muret…

Selgitan oma näite põhjal.

Mu rasedusega oli kõik hästi kuni 18. nädalani, kui järsku hakkas kaduma lootevesi. Rasedus katkestati. See oli minu jaoks nii hirmus trauma, et ma ei suuda seda siin isegi kirjeldada. Kuna oli suvi ja puhkuste aeg, siis teadsid tööl vaid paar üksikut lähedasemat kolleegi, teadis perekond, mõned sõbrad ja ka paar inimest mehe seltskonnast.

Pärast seda kohutavat sündmust tahtsin ma kiiresti minna tagasi tööle, sest tundsin, et lähen kodus ahastusest hulluks. Kukkusin tohutult tööd rabama, samuti kestsid ülikooliõpingud. Need paar inimest, kes tööl teadsid, käisid minust mööda õnnetu näoga ega osanud minuga käituda. Ma olin rahul, et enamik ei tea ja mul on võimalik oma tööd teha. Töötan suures asutuses ja ma poleks suutnud seda kaastundepilkude massiivi välja kannatada. Loomulikult käisin kogu aeg vetsus nutmas ja see oli hirmus raske aeg.

Enda kõige lähedasematest oli muidugi suur abi, aga hakkas järjest tulema neid juhtumeid, kus näiteks mehe sõpradega kokku puutudes tekkis järsku haudvaikus ja keegi ei osanud käituda. Mina puhkesin nutma ja lahkusin. Hakkasin eemale hoidma, et mitte olla nendes olukordades. Kahjuks inimesed ei oska mitte kuidagi käituda.

Õnneks kokkuvõttes ei teadnud eriti paljud ja minu hinnangul aitas see mind väga. Ma rääkisin kriisinõustajaga, räägin siiani. Rääkisin mehega, emaga, õega, sõbrannaga. Aga rohkem minul neid rääkimisi ja kurva näoga vahtijaid vaja ei olnud.

Samas on muidugi inimesed erinevad ja kedagi teist aitab jälle see, et kõik teavad ja tulevad kallistama või mis iganes. Minu jaoks oli tähtis naasta kiiresti tavaellu, teha tööd ja kooliasju. Sellist kohutavate sündmuste jaoks on spetsialistid, kes on õppinud üleelanutega käituma, tavainimene paraku ei oska. Mind näiteks häirisid kommentaarid stiilis “ah, küll proovite uuesti”, “pole hullu, elu läheb edasi, pea püsti”, “ole positiivne”, “ju seda oli siis millekski vaja”. See viimane vihastas mind kõige rohkem. Et minu lapse surma oli millekski vaja või? Igatahes, need on need kommentaarid, mida mitte kunagi öelda lapse kaotanud vanematele.

Ütlen ausalt, et peale sellist põrgut ei räägiks ma heameelega oma rasedusest peale mehe kellelegi enne kui terve laps on sündinud.

Minul juhtus ka nii, et rasedus katkes samuti lootevee kadumisega 13 nädalal. Arst väitis et sünnitustegevus algas, kahjuks ei teagi mis seda nii varases järgus põhjustas. Rasedusest teadis ainult mu mees ja ka just sellel põhjusel, et igaks juhuks ei tahtnud kellegile veel rääkida kui peaks midagi juhtuma. Ja mu süda oli nii rahul, et me kumbki polnud veel rasedusest kellegile rääkinud, et ei pidanud vaatama neid kaastundlikke pilke. Tahtsin samuti võimalikult kiiresti oma tööellu sukelduda ja selle juhtumi sinna paika jätta. Õnneks kõik läks rahulikult ja elu jätkub nii nagu enne, plaan on uuesti proovida rasestuda. Kuid nüüd kui peaks õnnestuma rasestumine, siis tean kindlalt et taas ei räägi sellest kellegile, enne kui lihtsalt pole enam võimalik varjata ja just nimelt sellepärast et kui peaks midagi juhtuma ei oleks neid kaastundlikke pilke kes ei lase eluga edasi minna ja tuletavad seda juhtumit aina meelde.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väga kahju kuulda, et te sellise kogemuse olete pidanud läbi elama. Kas tohib küsida, kuidas sellest aru saite et lootevesi vähenes? Mõtlen et kui nt 12 ja 20 nädala vahel peaks selline asi juhtuma siis ultraheli ju ei ole, mis selle tuvastaks et rasedus katkenud. 🙁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga kahju kuulda, et te sellise kogemuse olete pidanud läbi elama. Kas tohib küsida, kuidas sellest aru saite et lootevesi vähenes? Mõtlen et kui nt 12 ja 20 nädala vahel peaks selline asi juhtuma siis ultraheli ju ei ole, mis selle tuvastaks et rasedus katkenud. 🙁

Minul avastati ämmaemanda tavavisiidi ajal ultraheliga vaadates. Alul anti lootust, et vaatame paari päeva pärast uuesti ja siis pandi juba haiglasse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kuldkala86

Väga kahju kuulda, et te sellise kogemuse olete pidanud läbi elama. Kas tohib küsida, kuidas sellest aru saite et lootevesi vähenes? Mõtlen et kui nt 12 ja 20 nädala vahel peaks selline asi juhtuma siis ultraheli ju ei ole, mis selle tuvastaks et rasedus katkenud. 🙁

Minul reaalselt tuli vesi püksi, läksin ruttu wcsse poti peale istuma ja nirises täiega potti ja siis natukese aja pärast hakkas juba verd tulema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Peavalu 15n

Kas kellegil veel igapäev pea valutab? Mul on üksikud päevad kui EI valuta 😐

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

NIPTIFY tulemused

Hei!

Küsimus neile, kes andsid NIPTIFY vereproovi vahemikus 13-17 aprill. Kas te saite oma tulemused kätte juba?
Andsin vereproovi 16.04 ja siiani vastust pole 🙁

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hei!

Küsimus neile, kes andsid NIPTIFY vereproovi vahemikus 13-17 aprill. Kas te saite oma tulemused kätte juba?

Andsin vereproovi 16.04 ja siiani vastust pole 🙁

Jah, mina andsin 13ndal ja sain vastuse 27ndal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas kellegil veel igapäev pea valutab? Mul on üksikud päevad kui EI valuta 😐

Endal ei ole, aga eile just ämmaemand ütles, et võib pea rohkem valutada rasedusega, kui on preeklampsia oht, tuleb jälgida ka teisi sümptomeid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul esimese raseduse ajal mingi periood pea valutas. Iga päev pidin valuvaigistit võtma. Ämmakas ütles, et see on normaalne ja et jooksin palju vett. Soovitas veel mineraalidega vett. Selle rasedusega olen teadlikult iga päev palju vett joonud (ja vetsu vahet jooksnud) ja pea ei valuta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

KV uuringu tulemused ei olnud eeskujulikud ja loote kv 3.6-3.8. Saadetakse lootevee uuringutel, kuna risk Downile 1:60. Olen nii löödud. Peab nüüd ootama 2n uuringut ja siis 2-3n tulemusi. Kas keegi siin on seda uuringut kunagi teinud?

Käisin ca nädal tagasi lootevee proovi andmas. Mingit kiirtesti isegi ei pakutud. Nädal tulemust oodatud ja teine nädal veel praadida.

Protseduur ise tundus kirjeldusi lugedes hirmsam kui tegelikult oli. Pigem ebamugav kui valus.

Mis põhjusel sind saadeti? Kui tohib küsida…

Juhuleid Niptify testis. Naine, kes tulemusest teatas, ei kõlanud just eriti optimistlikult ning olin ikka väga löödud. Esimene rasedus ning niigi kõik parasjagu uus ja hirmus. Enne proovi võtmist oli põhjalik UH ning selle mõõtude jms järgi tundus kõik normis. See rahustas pisut maha. Sõpradele pole rasedusest veel tahtnud rääkidagi. Ootame esmalt kinnitust, et kõik on ok.

Selge. Mul nüüd ongi raske, et enamus teavad ja küsivad kuidas läheb… ütlen, et kõik läheb hästi ja tegelikult hinges tunnen, et kõik ongi hästi. Nii nõme on olla nüüd 5n selle hinge koormaga….

Pea vastu! Muretsemine ei aita siin midagi 🙂 Ja kui sisetunne ütleb, et korras, siis ilmselt nii ongi. Lihtsalt peab olema! 🙂 Millal sul tähtaeg peaks olema?

Mul sõbranna mõned kuud rasedusega ees ja nii tahaks rääkida, et saame koos kärutamas käia, aga hirm veel ei luba teatada. Eriolukorra tõttu on sõpradest ja tuttavatest lihtsam eemale hoida ning saladust hoida. Välja ka veel nii hullult ei paista, saab vabalt vähese liikumise arvele kirjutada.

Minu juhuleid osutus vale positiivseks. Täna sain kõne, et lootevee proovi järgi on kõik korras. Milline kergendus! 🙂 Kuna kõht vaikselt kasvab, siis ilmselt ka beebi kosub ja kasvab. Liigutusi veel ei tunne (vist), aga ehk nädala lõpu poole juba tunnen (saab 18 nädalat täis).
Hoian pöialt, et ka Sinu proov läheb hästi ning tulemus näitab,et kõik korras.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Palju Õnne! Nii tore on kuulda, et kõik läks lõpuks hästi! Tahaks ka juba varsti positiivset tagasisidet anda 😊. Ma ka veel ei tunne liigutusi (16n).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 181 kuni 210 (kokku 242 )


Esileht Lapse ootamine Oktoobri beebid 2020 😍