Esileht Koroonaviirus COVID-19 Oktoobri lõpust kehtima hakanud piirangud mõjuvad

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 56 )

Teema: Oktoobri lõpust kehtima hakanud piirangud mõjuvad

Postitas:
Kägu

Oli küll kõvasti lärmi vaktsiinivastaste poolt, kuidas neid kiusatakse, aga statistikat vaadates näib, et piirangud mõjuvad ja nakatunute arv väheneb jõudsalt. Ka haiglas olijate arv väheneb.

+10
-15
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oli küll kõvasti lärmi vaktsiinivastaste poolt, kuidas neid kiusatakse, aga statistikat vaadates näib, et piirangud mõjuvad ja nakatunute arv väheneb jõudsalt. Ka haiglas olijate arv väheneb.

 

Ja mõjub siis täpsemini mis asi? Vaata statistikat. Iga jumala talv on kõige suurem haiguste periood september-oktoober. Ning siis märts-aprill. Need ülemineku kuud. Pole ju enam varsti inimesi ka kes nakatuks. Enamik läbi põdenud nii et ise ei teagi ja on väga suur hulk inimesi kes ei nakatugi.  Mis need vaktsiinivastased jälle siin mängu tulevad. Usu nemad elavad aktiivsemat elu kui need teised 😀

+13
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loomulikult väheneb, kuid sinu koroonapassil on selles osas minimaalne mõju. Kallas on selgelt välja öelnud, et passi ainus mõte on saada inimesi vaktsineerima.

Kui sa tähele ei ole pannud, siis koolides hakati tegema kiirteste, leitud on selle käigus tuhandeid nakatunuid ja nakkusahelad on kiirelt katkestatud. Mis on ka praktiliselt ainsaks põhjuseks, et nakatumine nii kiirelt on langenud. Kui ei usu, siis vaata nakatunute profiili vanuse lõikes.

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loomulikult väheneb, kuid sinu koroonapassil on selles osas minimaalne mõju. Kallas on selgelt välja öelnud, et passi ainus mõte on saada inimesi vaktsineerima.

Kui sa tähele ei ole pannud, siis koolides hakati tegema kiirteste, leitud on selle käigus tuhandeid nakatunuid ja nakkusahelad on kiirelt katkestatud. Mis on ka praktiliselt ainsaks põhjuseks, et nakatumine nii kiirelt on langenud. Kui ei usu, siis vaata nakatunute profiili vanuse lõikes.

 

nõus, koolides laste testimine on kindlasti oluline nakkuse leviku piiramisel. aga  mitte ainult. langeb ju ka haiglaravi vajajate arv. siin on kindlasti oluline osa vaktsineerimata inimestele kehtestatud piirangutel ja tõhustusdoosidel.

+7
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Enamik läbi põdenud nii et ise ei teagi ja on väga suur hulk inimesi kes ei nakatugi.

Ja te ketrate ja ketrate neid legende, lõputult ja väsimatult, mis sellest, et need tõele ei vasta. Eriti häbematu on see vale, nagu oleks mingi suur hulk inimesi, kes üldse ei nakatuks koroonasse, mitte kunagi.

+6
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

nõus, koolides laste testimine on kindlasti oluline nakkuse leviku piiramisel. aga  mitte ainult. langeb ju ka haiglaravi vajajate arv. siin on kindlasti oluline osa vaktsineerimata inimestele kehtestatud piirangutel ja tõhustusdoosidel.

Haiglaravi vajavate inimeste arv langeb, kui langeb nakkumiste arv – sest nii saavad vähem inimesi pihta. Vaktsineerituse panus sellesse kõigesse on endiselt ebaselge.

+9
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

nõus, koolides laste testimine on kindlasti oluline nakkuse leviku piiramisel. aga mitte ainult. langeb ju ka haiglaravi vajajate arv. siin on kindlasti oluline osa vaktsineerimata inimestele kehtestatud piirangutel ja tõhustusdoosidel.

Haiglaravi vajavate inimeste arv langeb, kui langeb nakkumiste arv – sest nii saavad vähem inimesi pihta. Vaktsineerituse panus sellesse kõigesse on endiselt ebaselge.

Eks sina ju tead kõige paremini. Mis haridus sul muidu on, eksperdist Kägu?

+5
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Haiglaravi vajavate inimeste arv langeb, kui langeb nakkumiste arv – sest nii saavad vähem inimesi pihta. Vaktsineerituse panus sellesse kõigesse on endiselt ebaselge.

Mis sul ebaselget on, kui vaktsineeritud on 60% inimestest, kuid haiglasolijatest on vaktsineerituid kõigest 25%? Ebaselge oleks, kui ka haiglas oleks umbes 60% vaktsineerituid. Otsene tõhustusdoosi mõju on ka selgelt näha – umbes teist nädalat on see osakaal 25%, enne oli kogu sügise 30%.
Väike vihje – selleks, et näha, on vaja silmad avada, mitte neid tugevalt kinni pitsitada ega korrata endale, et “vaktsiin ei mõju, ei mõju, ei mõju”.

+10
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks sina ju tead kõige paremini. Mis haridus sul muidu on, eksperdist Kägu?

Päris-maailmas on ikka päris palju näitajaid, mis mõjutavad viiruse levikut ja haiguse raskust. Sul on vabadus lugeda meditsiinilist kirjandust, kui see sind huvitab. Mis päris-maailma statistikasse puutub, kompleks-teaduste kursused on samuti veebis kättesaadavad, kui vaid võõrkeelt piisavalt mõistad. Selleks, et näha, kas midagi saab olla selge või mitte, pole sul kõrgharidust vaja. Aga kui ennast need asjad ei huvita, siis piirdu tõesti oma lemmikekspertide arvamuste usaldamisega, keegi sulle seda pahaks ei pane.

Aga kui paned pahaks, et foorumites inimesed asju arutavad, mis ei ühti teie lemmikekspertide arvamustega, siis ole ka valmis selle eest vastu hambaid saama, okei? Kui sa ise ei saa aru, miks ja mida eksperdid arvavad, on natuke imelik nendes vestlustes osaleda ka. Nagu… Mida või keda sa üldse enda arust siin kaitsed?

Anonüümse kasutajana pole meil vast mõtet minu haridustaset arutama hakata. Sa usud niikuinii seda, mida iganes sul endal mugavam uskuda on 🙂

+7
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Haiglaravi vajavate inimeste arv langeb, kui langeb nakkumiste arv – sest nii saavad vähem inimesi pihta. Vaktsineerituse panus sellesse kõigesse on endiselt ebaselge.

Mis sul ebaselget on, kui vaktsineeritud on 60% inimestest, kuid haiglasolijatest on vaktsineerituid kõigest 25%? Ebaselge oleks, kui ka haiglas oleks umbes 60% vaktsineerituid. Otsene tõhustusdoosi mõju on ka selgelt näha – umbes teist nädalat on see osakaal 25%, enne oli kogu sügise 30%.

Väike vihje – selleks, et näha, on vaja silmad avada, mitte neid tugevalt kinni pitsitada ega korrata endale, et “vaktsiin ei mõju, ei mõju, ei mõju”.

Sul ei ole võimalik teada, kuidas iga individuaalne vaktsineeritud inimene põeb covidit erinevalt vaktsineerituna ja vaktsineerimata. Vaktsineerimisväliselt on immuunvastus olemas juba päris paljudel inimestel – ja sh ka väga paljudel neil, kes on ennast vaktsineerida lasknud.

Päris maailmas sul ei ole võimalik testida kuidas sama inimene põeb läbi covidi vaktsineeritult või vaktsineerimata.

Mingi protsent kõikidest inimestest on covid-naiivne (st neil ei ole olnud kunagi kokkupuudet kroonviirustega) ja mingi protsent kõikidest inimestest on immuunsüsteemiga, mis ei ole suuteline covidiga toime tulema ilma, et haiglas abi saaks – mõnel juhul, nagu iga päev näha – ei aita seegi.

Seega, paljud, kes on vaktsiini saanud, saavad selle nagu hane selga vesi – see ei tee nende immuunreaktsiooni mitte kuidagi paremaks, sest neil on juba esmane kaitse piisavalt hea. Okei, kahju sellega pole tekitatud, kui just vaktsiinist mõnda tõsisemat kahju ei saanud ning ajapikku selgub, et see mõningaid geene kinni/lahti pole putitanud (seda ei ole võimalik veel teada – ehk siis ebaselge).

Palju kasu on vast vaktsiinist neile, kellel puudub tugev esmane immuunreaktsioon – ehk siis nende keha ei suuda nakkusega toime tulla piisavalt vara ja kiiresti – siis tulevad appi vaktsineerimise teel saavutatud antikehad.

Haneselga jällegi kõvera teises otsas, kellele vaktsiin ei tekita piisavalt tugevat reaktsiooni, kellel puudub ka esmane kaitse – enamasti seda siis kahjuks vanemad inimesed, kellel on juba käputäis muid kaasuvaid kroonilisi haigusi ja ka ravikuure, millel on omad kompromissid (miks sulle öeldakse, et teatud ravimeid ei tohi koos võtta jne). Aga kuna sellel inimeste segmendil on tõepoolest haiguse riskid suuremad kui vaktsiini, vaktsineeritakse neid julgemalt. All-in. Võetakse risk, aga see on õigustatud.

Haigust, nakkust, piiranguid, passe, poliitikat – neid kõiki tuleb vaadelda kui erinevaid probleeme. Siis tuleb ka ehk rohkem selgust selle osas, mis aitab keda, ja mis ei aita.

Nagu ei ole hea segi ajada riigi rahakotti enda omaga, ei ole mõistlik üldist statistikat segi ajada enda omaga. Kui terve maailma peale kokku kogutud statistika ütleb, et covidisse sureb näiteks 1% (tuvastatud) nakatunutest (kes soovib, läheb otsib päris % ise – tegemist on kõigest illustratsiooniga), ei tähenda see veel seda, et sinul isiklikult on 1% tõenäosust surra, kui nakatud. Sinu puhul võib see protsent olla suurem või väiksem, sõltuvalt siis igasugustest teistest asjadest – sinu demograafiline ja tervislik seisukord, näiteks. Sama kehtib vaktsiinikahjustuste osas – sinu puhul ei kehti see null-koma protsent, mis on hetkel raporteeritud ja “puhastatud” andmetest saanud. Sinu puhul on see piltlikult öeldes see, et kas jah või ei – sest SELGUST pole avaldatud ka selle osas, mis neid tüsistusi mingites inimestes on tekkinud.

Isiklikult lähtun lihtsast printsiibist: kui milleski on ebaselgus, rakenda ettevaatusabinõud.

Mõne jaoks on vaktsiin ettevaatusabinõu – kuna tal ei ole nakkusest pääsu kas siis töö või muude harjumuste tõttu (ei ole võimalik kontakte või reisimist vähendada – täiesti mõistetav); mõne jaoks on kontaktide vähendamine ja tervisega tegelemine see, mis on tema seisukohast kõige efektiivsem.

Erinevaid eetilisi, poliitilisi ja uhhuulisi vaatevinkleid on muidugi veel. Mis mulle aga tundub, et kõikide nende arvamuste ja liikumiste taga on – mitte midagi muud kui sisetunne, mida üritatakse siis ühe või teise looga ratsionaliseerida. Sest millegipärast oleme jõudnud ajastusse, kus keegi koguaeg nõuab, et sa pead oma tunnet või seisukohta põhjendama.

Sisetunne tuleb enne, alati – seda võivad sulle mingid käitumisteadlased ka kinnitada – ratsionaliseerimine ja kinnituse otsimine selle tunde “seletamiseks” tuleb tagantjärgi. Miks on vaja aga nii ekstreemseks minna, et põhjendada oma soovi vaktsiini vältida 5G, nanousside ja muu fantastilisega – beats me. Ise ei teeks. Ja teisest küljest – miks on vaja nii fanaatiliselt oma sisetunnet kaitsta, et õigem oli vaktsineerida, et sellega hakatakse kaitsma mingite valitsuste mõtet sundvaktsineerimist proovida – samuti, beats me.

Live and let die.

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul ei ole võimalik teada, kuidas iga individuaalne vaktsineeritud inimene põeb covidit erinevalt vaktsineerituna ja vaktsineerimata. Vaktsineerimisväliselt on immuunvastus olemas juba päris paljudel inimestel – ja sh ka väga paljudel neil, kes on ennast vaktsineerida lasknud.

Kui selline immuunvastus on olemas, siis on ta olemas mõlemas võrreldavas grupis – vaktsineeritutel ja vaktsineerimata inimestel, ning mõjutab tulemust ühtviisi mõlemas grupis. Järelikult on selle teguri mõju ebaoluline tulemusele.
(Sorri, aga sul on logorröa. Milleks niisugune pikk ja sisutu vastus.)

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sul ei ole võimalik teada, kuidas iga individuaalne vaktsineeritud inimene põeb covidit erinevalt vaktsineerituna ja vaktsineerimata. Vaktsineerimisväliselt on immuunvastus olemas juba päris paljudel inimestel – ja sh ka väga paljudel neil, kes on ennast vaktsineerida lasknud.

Kui selline immuunvastus on olemas, siis on ta olemas mõlemas võrreldavas grupis – vaktsineeritutel ja vaktsineerimata inimestel, ning mõjutab tulemust ühtviisi mõlemas grupis. Järelikult on selle teguri mõju ebaoluline tulemusele.

(Sorri, aga sul on logorröa. Milleks niisugune pikk ja sisutu vastus.)

Üks mõte lisaks. Jah, muidugi peab vaatama ka vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste gruppidesse sisse, et kes seal on ja kas ning kuidas see tulemust mõjutab. Hetkel on aga ikka pigem sedapidi, et vanemad ja nõrgemad on suuresti koondunud vaktsineeritute gruppi ning kui isegi sellise asjaolu juures on ikka haiglasolijatest vaid 25% vaktsineeritute hulgast pärit, siis on ju eriti kõva sõna. Gruppide sisusse süvenemine annab lisapunkte praegu küll vaktsiinile, mitte vaktsiinivastastele.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

(Sorri, aga sul on logorröa. Milleks niisugune pikk ja sisutu vastus.)

Ma ei ole see, kellele sa vastad, aka kõrvalt on niisugust vastust väga tülgastav lugeda. Täpselt sama hästi võib öelda sinule: sorri aga sul on murettekitavad keskendumishäired, kui sa ei suuda selles pikkuses teksti mõttega lugeda. Ja milleks selline solvav hinnang teisele inimesele, ning mis on sinu pädevus logorröad diagnoosida?

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

*aga*

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Täpselt sama hästi võib öelda sinule: sorri aga sul on murettekitavad keskendumishäired, kui sa ei suuda selles pikkuses teksti mõttega lugeda.

Jah, miks mitte – ütle. Eks ma ise tean, kas see vastab tõele või mitte ning kui ei vasta, siis ei tunne end kuidagi puudutatuna.

mis on sinu pädevus logorröad diagnoosida?

Sa arvad, et logorröa on pärishaigus, mida diagnoosida annab? Ei ole, see on piltlik väljend. Võinuks öelda veel halvemini ja maakeeli – pikk jutt, s**t jutt. Valisin siiski Smuuli meetodi mõtte edastamiseks.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Gruppide sisusse süvenemine annab lisapunkte praegu küll vaktsiinile, mitte vaktsiinivastastele.

See annab lisapunkte sellele segmendile rahvast, kes vaktsiinist kriitilist kasu saavad. Mitte 100% rahvale. Ei saa ikka aru?

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

(Sorri, aga sul on logorröa. Milleks niisugune pikk ja sisutu vastus.)

Ma ei ole see, kellele sa vastad, aka kõrvalt on niisugust vastust väga tülgastav lugeda. Täpselt sama hästi võib öelda sinule: sorri aga sul on murettekitavad keskendumishäired, kui sa ei suuda selles pikkuses teksti mõttega lugeda. Ja milleks selline solvav hinnang teisele inimesele, ning mis on sinu pädevus logorröad diagnoosida?

Mul poogen, las ülbitsevad. Küsivad siin haridustaset ja siis ei sobi vastus mõtiskluse-vormis, kus mõttekäigud on piisavalt põhjalikult välja kirjutatud, et neid siis vajadusel ümber lükata. 🙂

Ei sobi üks, ei sobi teine. Alati on midagi, mille üle vinguda. Need inimesed on parandamatud!

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Gruppide sisusse süvenemine annab lisapunkte praegu küll vaktsiinile, mitte vaktsiinivastastele.

See annab lisapunkte sellele segmendile rahvast, kes vaktsiinist kriitilist kasu saavad. Mitte 100% rahvale. Ei saa ikka aru?

Lisan oma kommentaarile juurde, kui kõrgharidusega spermodell veel aru ei saanud, mis mu argument on: antud vaktsiin on kasulik teatud inimestele. Vaktsiin ei ole kasulik KÕIGILE. Kõigi sundvaktsineerimine on kahjulik – ja siin pead suutma jälgida ka muid valdkondi, kui see osa tervishoiust, mis puutub antud pandeemiasse.

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

nõus, koolides laste testimine on kindlasti oluline nakkuse leviku piiramisel. aga  mitte ainult. langeb ju ka haiglaravi vajajate arv. siin on kindlasti oluline osa vaktsineerimata inimestele kehtestatud piirangutel ja tõhustusdoosidel.

Jaa, need kuradi vallatud vanaemad ei saa nüüd enam nii vabalt ringi trallida mööda öö- ja spordiklubisid. Kohe haiglas vähem neid.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Gruppide sisusse süvenemine annab lisapunkte praegu küll vaktsiinile, mitte vaktsiinivastastele.

See annab lisapunkte sellele segmendile rahvast, kes vaktsiinist kriitilist kasu saavad. Mitte 100% rahvale. Ei saa ikka aru?

Saan väga hästi aru, aga proovime ikka ühes teemas püsida. Üks jutt on see, kas vaktsiin on mõttetu või mitte, töötab või mitte. Mina vastasin sellele. Teine jutt on see, kas kõik ühepalju ja ühesugust kasu vaktsiinist saavad. Loomulikult ei saa. Kuid need, kes ise vähem kasu saavad, toovad topeltkasu teistele, nõrgematele. Kui süstitud teismelised haigestuvad 10 korda harvemini kui süstimata eakaaslased, siis on loogiline, et nende süstitute koju, trenni, muusikatundi või kasvõi trollibussi jõuab viirus samuti 10 korda harvemini ning mõnigi uus nakatumisahel jääb alustamata.

+4
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Küsivad siin haridustaset ja siis ei sobi …

Mind ei ole sinu haridus huvitanud.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Gruppide sisusse süvenemine annab lisapunkte praegu küll vaktsiinile, mitte vaktsiinivastastele.

See annab lisapunkte sellele segmendile rahvast, kes vaktsiinist kriitilist kasu saavad. Mitte 100% rahvale. Ei saa ikka aru?

Saan väga hästi aru, aga proovime ikka ühes teemas püsida. Üks jutt on see, kas vaktsiin on mõttetu või mitte, töötab või mitte. Mina vastasin sellele. Teine jutt on see, kas kõik ühepalju ja ühesugust kasu vaktsiinist saavad. Loomulikult ei saa. Kuid need, kes ise vähem kasu saavad, toovad topeltkasu teistele, nõrgematele. Kui süstitud teismelised haigestuvad 10 korda harvemini kui süstimata eakaaslased, siis on loogiline, et nende süstitute koju, trenni, muusikatundi või kasvõi trollibussi jõuab viirus samuti 10 korda harvemini ning mõnigi uus nakatumisahel jääb alustamata.

See “10 korda harvemini” paistab hetkel korrelatsioonist, ainult et kausaalsus on ebaselge.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

(Sorri, aga sul on logorröa. Milleks niisugune pikk ja sisutu vastus.)

Ma ei ole see, kellele sa vastad, aka kõrvalt on niisugust vastust väga tülgastav lugeda. Täpselt sama hästi võib öelda sinule: sorri aga sul on murettekitavad keskendumishäired, kui sa ei suuda selles pikkuses teksti mõttega lugeda. Ja milleks selline solvav hinnang teisele inimesele, ning mis on sinu pädevus logorröad diagnoosida?

Mul poogen, las ülbitsevad. Küsivad siin haridustaset ja siis ei sobi vastus mõtiskluse-vormis, kus mõttekäigud on piisavalt põhjalikult välja kirjutatud, et neid siis vajadusel ümber lükata. 🙂

Ei sobi üks, ei sobi teine. Alati on midagi, mille üle vinguda. Need inimesed on parandamatud!

Siinne enamus on lihtsalt üsna arenematu. Seda olen märganud juba ammuilma enne covidi-diskussioone.
Ajaraisk siia mingeid pikki mõtteavaldusi postitada – miinus tuleb ära kiiremini, kui teksti läbimiseks aega vaja oleks 😀 Boonuseks mingi teemast täiesti mööda kommentaar. Ja siis veel ja veel. Inimestel puudub võimekus arutleda, kaasa mõelda. Lootusetu kaader.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

(Sorri, aga sul on logorröa. Milleks niisugune pikk ja sisutu vastus.)

Ma ei ole see, kellele sa vastad, aka kõrvalt on niisugust vastust väga tülgastav lugeda. Täpselt sama hästi võib öelda sinule: sorri aga sul on murettekitavad keskendumishäired, kui sa ei suuda selles pikkuses teksti mõttega lugeda. Ja milleks selline solvav hinnang teisele inimesele, ning mis on sinu pädevus logorröad diagnoosida?

Mul poogen, las ülbitsevad. Küsivad siin haridustaset ja siis ei sobi vastus mõtiskluse-vormis, kus mõttekäigud on piisavalt põhjalikult välja kirjutatud, et neid siis vajadusel ümber lükata. 🙂

Ei sobi üks, ei sobi teine. Alati on midagi, mille üle vinguda. Need inimesed on parandamatud!

Siinne enamus on lihtsalt üsna arenematu. Seda olen märganud juba ammuilma enne covidi-diskussioone.

Ajaraisk siia mingeid pikki mõtteavaldusi postitada – miinus tuleb ära kiiremini, kui teksti läbimiseks aega vaja oleks 😀 Boonuseks mingi teemast täiesti mööda kommentaar. Ja siis veel ja veel. Inimestel puudub võimekus arutleda, kaasa mõelda. Lootusetu kaader.

Aeg-ajalt viitsib keegi päris mõtlemisega ka vastata, ja siis õpib ehk midagi uut ja huvitavatki.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oli küll kõvasti lärmi vaktsiinivastaste poolt, kuidas neid kiusatakse, aga statistikat vaadates näib, et piirangud mõjuvad ja nakatunute arv väheneb jõudsalt. Ka haiglas olijate arv väheneb.

Ja mõjub siis täpsemini mis asi? Vaata statistikat. Iga jumala talv on kõige suurem haiguste periood september-oktoober. Ning siis märts-aprill. Need ülemineku kuud. Pole ju enam varsti inimesi ka kes nakatuks. Enamik läbi põdenud nii et ise ei teagi ja on väga suur hulk inimesi kes ei nakatugi. Mis need vaktsiinivastased jälle siin mängu tulevad. Usu nemad elavad aktiivsemat elu kui need teised 😀

Kus te ullikesed seda aktiivset elu elate, kui kuskile ei enam minna ei saa?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ajaraisk siia mingeid pikki mõtteavaldusi postitada – miinus tuleb ära kiiremini, kui teksti läbimiseks aega vaja oleks 😀 Boonuseks mingi teemast täiesti mööda kommentaar. Ja siis veel ja veel. Inimestel puudub võimekus arutleda, kaasa mõelda. Lootusetu kaader.

Siin pole tegu siiski sinu kolumniga, vaid suhtlusega ning nagu igas suhtluses, nii ka siin – monoloogid on mõttetud. Eks sa selle peale miinuseid saad. Siin on vaja vastata lühidalt, teemasse ja konkreetselt. Arutlusi postita blogisse või omaette teemasse. Kui sa aga terava diskussiooni vahele topid üsnagi laialivalguva sisuga pika kirjutise, siis on see sinu poolt lausa ülbe ning ebaviisakaski. Sellises kontekstis tundub niisugune pikk teos jutlustamise ning õpetamisena. Ja see kujutelm, et su jutukest ei loeta puuduva arutlusvõime pärast, on ainult sinu peas.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ajaraisk siia mingeid pikki mõtteavaldusi postitada – miinus tuleb ära kiiremini, kui teksti läbimiseks aega vaja oleks 😀 Boonuseks mingi teemast täiesti mööda kommentaar. Ja siis veel ja veel. Inimestel puudub võimekus arutleda, kaasa mõelda. Lootusetu kaader.

Siin pole tegu siiski sinu kolumniga, vaid suhtlusega ning nagu igas suhtluses, nii ka siin – monoloogid on mõttetud. Eks sa selle peale miinuseid saad. Siin on vaja vastata lühidalt, teemasse ja konkreetselt. Arutlusi postita blogisse või omaette teemasse. Kui sa aga terava diskussiooni vahele topid üsnagi laialivalguva sisuga pika kirjutise, siis on see sinu poolt lausa ülbe ning ebaviisakaski. Sellises kontekstis tundub niisugune pikk teos jutlustamise ning õpetamisena. Ja see kujutelm, et su jutukest ei loeta puuduva arutlusvõime pärast, on ainult sinu peas.

Vastad valele inimesele. Mina olen mõttekäigu väljakirjutaja.

Luban, et ma ei kohusta ei sind ega kedagi teist neid mõttekäike lugema – aga siis palun ka seda mõttekäiku, mida sa lugeda ei taha, ka mitte kommenteerida, vaid jäta see lihtsalt rahule.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kus te ullikesed seda aktiivset elu elate, kui kuskile ei enam minna ei saa?

Rabas küsitakse ka passi?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kus te ullikesed seda aktiivset elu elate, kui kuskile ei enam minna ei saa?

Rabas küsitakse ka passi?

Aa see on teil samasugune loogika, et vaktsineeritud = haiged ja nüüd ka vaktsineeritud = kodus istuvad inimesed. Ainult vaktsineerimata lamemaalased on jõle terved ja aktiivsed.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

+1
-3
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 56 )


Esileht Koroonaviirus COVID-19 Oktoobri lõpust kehtima hakanud piirangud mõjuvad