Miks testitakse liiga vara? See absoluutselt iga ühe enda tunnetus, kuidas talle ja ta rahakotile kõige paremini sobib.
Varajaste testijate põhjendused:
* Saab võimalikult varakult teada, et oled rase. Eriti kui on põhjust võimalikult vara teada saada. Nt igapäevane füüsiline või kemikaale käsitlev töö, raskuste tõstmised või ka lihtsalt kutse pidustustele.
* Saab näha triibu tekkimist ja kosumist igapäevaste testimistega.
* Saab tasahaaval oma lootusi maha suruda, et kukkumine ei oleks nii kõrge, kui päevad lõpuks hakkavad või siis alles DPO14 testides tühja lehte nähes. Eks valus ole nagunii, aga kas on ilmtingimata parem praadida elueest päevadeni ja siis “puuga pähe” saada? Või on hoopiski parem tasahaaval näha, et triipu ei tundu tekkivat ja seega mõtetes juba ette rahu teha, et kui päevad algavad, siis ei tuleks see nii suure üllatuse ja pettumusena.
* Iga võimalik tunnus ajab ärevile ja testimine võib hoopiski rahustada, et see “peast rasedus” liiga lolliks inimest ei ajaks.
* Võimalik, et on veel põhjendusi, need lihtsalt on kõige sagedasemad põhjendused olnud varajasele testimisele.
Hiliste testijate põhjendused:
* Raha – milleks raisata nii palju raha, et igapäevaselt valgeid teste näha? Palju odavam on oodata ära päevad ja kui need hilinevad, siis alles testida.
* Varajane testimine tekitab rohkem suuremaid pettumusi ehk kui õnneks ei lähe ja siis veel mitu korda seda mitte-õnnestumist testida, siis igakord ju suur pettumine.
Pidev testimine on tüütu ja stressirohke.
* Lolliks lootmine – kui varakult testida, siis jääb ikka mõtlema, et ehk ikka liiga vara jne. Palju lihtsam kindla peale välja minna ja hiljem, peale päevade ärajäämist testida, et mitte saada vale-negatiivseid tulemusi.
* Samamoodi – kindlasti on veel põhjendusi, aga hetkel tulid need meelde.
Lõppkokkuvõttes on igaühel omad põhjused – mõnele just sobib see aeglane pettumine, mitte lootmine, et seejärel äkitselt lootused kõik puruneksid. Teistele sobib pigem see konkreetsus, kui see mõtlemine, et äkki veel liiga vara jne. Mitte mingil juhul ei tasuks mõelda, et ainult minu variant on kõige õigem, sets mulle see ju sobib. Küsimuse tõstataja pooldab hilist testimist, aga samamoodi küsivad varajased testijad vastu, et kuidas Sa nii pikalt oodata ja kannatada suudad? Ehk kuidas ei kribele testima, kui kas või üks ainus väike tunnuseke juba terendab (olgugi, et tegu võiks olla lihtpärase PMSiga). Kummalgi poolel ei tasuks teist kritiseerida, sest igaühele sobib erinev testimisviis. Pean ma siis ilmstingimata tegema nii, nagu Sulle sobib, kuid minu jaoks on see hoopis stressirohkem ja ebamugavam?
Vot nii. Mina olen selline, kes nii mõnelgi korral pole ühtegi testi teinud ehk olengi päevad ära oodanud ning samuti on olnud tsükleid, kui olen testinud juba üsna varakult (DPO8 nt). Mõistan igati mõlema poole põhjendusi ja lõppkokkuvõttes toimin iga kuu sisetunde järgi. Kui tundub, et ei läinud õnneks, siis ei hakka teste raiskama ja elueest testima. Kui aga keha jälle üllatab mõne huvitava tunnusega ja üleüldinetunne on hea ja lootused suured, siis olengi kärsitusest veidi varem testinud.
Hetkel mul DPO4 ja eile korraks torkis kõhus – halleluuja ja tere tulemast peast-rasedus. Ma ju tean küll, et liiga vara, et veel mingeid tunnuseid kogeda, aga oma ootuses ja lootuses ei ole üldse palju vaja, et end kiiresti rasedaks mõelda 🙂
Palju õnne triibulistele ja kurbadele pai!
Elli-Ly