Põhikooli lõpetajale ostaksin roosid, ülikooli lõpetamise puhul korjaksin põllult kimbu (pole oma aeda). Gümnaasiumi lõpetamise puhul oleneb lõpetaja arengutasemest. Sel aastal üks sugulane (poiss, kes roosidest ei hooliks) lõpetab gümnaasiumi ja talle viiksin põlluheinad. Poisi ema võib ju viltu vaadata, aga sellest ükskõik.
Teema: Oleks imelik oma lapsele kinkida oma hoovi lilled?
Tahad, et laps saaks eluaegse trauma su tulpidest!
Väga hea. Parajad naljaninad siin ikka. Tore!
Aga kas sa siis oma last niipalju ei tunne, kumb variant talle meeldiks? Äkki küsiks siis, mida ta sooviks?
Ma üldiselt saan oma aia lilli hea meelega ja kingin ka, aga mitte samas majas elavatele pereliikmetele. Need on ju nende oma aia lilled ka, see oleks selline tunne nagu ma läheks võtaks lapse kapist kleidi ja kingiks selle talle. Iseasi, kui oskaksin neist teha mingi superilusa ja uhke seade, mis oleks väärtus omaette, aga ma kahjuks ei oska.
Rate this item:Submit Rating+40
VASTA | TSITEERI | TEATA EBASOBIVAST
Postitas: Kägu 07.06.2020 21:22
Mina olen saanud just sellistest lilledest kimpe nii oma sünnipäevadeks kui ka koolilõpetamisteks. See rõõm oli kuidagi lahjapoolne ja kerge kokkuhoiumaitsega.
/quote]
Kui imelik – inimene peab eriliseks mingeid poes seisnud lilli, masstoodangut, mitte aga oma aias hoole ja armastusega kasvatatut.
Oma aia lilledel pole midagi viga, aga natuke naljakas on mu meelest neid sama pere inimesele kinkida. Kui sulle kingitakse su enda poolt rohitud, kasvatatud, su enda aias kasvavad lilled, siis võiks küsida, et miks neid üldse kinkida. Las nad kasvavad seal aias edasi, võin ju minna ja neid seal peenras vaadata.
Miks peab alati halvustama teiste arvamust? Kas tõesti ei saa lihtsal oma arvamust väljendatud?
Minule kah ei meeldi oma hoovi lillede kinkimine. Vaatad neid iga päev ja siis tuuakse need kuskile lõpetamisele ja siis jälle tagasi koju. Parem jäägu peenrale kasvama.
Koolilõpetamine on ikkagi selline sündmus, mille puhul võiks kinkida lilli, mida oma aias iga nädal rohitud pole.
Minu 15-a oivik näiteks ei taha mingeid lilli. Niigi koos tunnistusega pistetakse kooli poolt roos pihku. Potilillede ega lillelaipade austaja ei ole ta iial olnud. Pigem eelistab vähem jama sülle koguda lõpuaktusel, ongi selline praktilise meelelaadiga. Muidu ka hoiab kõiksugu taimedest võimalikku vahemaad, kuna paljud taimed tekitavad allergiat.
Minu tütre soov oli, et oleks palju lilli. Seega rooside ostmise asemel tegingi koduaia lilledest. Nii talle kui tema sõbrannadele. Nii õnnelikud olid.
Võib-olla on see meie pere “viga”, aga meie räägime omavahel asjadest.
Kui on endal palju (ja veel erinevaid) lilli aias, ei ole küll mõtet poest neid osta.
Mulle endale toodi alati koduaiast lilli ja seati kimbuks. Aga ausalt – kui ma ei oleks teadnud, et ema aiast võttis lilled, oleks ma arvanud, et ta poest tõi.
Kui aias on vaid mõni üksik lill, mille puudumine märgatav oleks, siis ma pigem ei võtaks neid ära ja ostaks poest.
Mina pean tunnistama, et mu lapsed on nii aianduskauged, et kui korralikud lilled ja suur kimp, siis nad ilmselt ei märkaks mingit vahet.
Kindlasti ei ole imelik kinkida oma lapsele oma hoovi lilli, kuid mina ei kingiks. Teismelisena oleksin ma kindlasti soovinud lõpetamisel roose ja sealjuures palju roose. Tulpide, nartsisside, astrite, pojengide jms aialillede ilu õppisin ma palju hiljem hindama.