Äkki proovid 1 päevaune vahele jätta? Katsu endas leida sisemine rahu, laps tunnetab, et sa rahutu. Kui sa mõtled ka “nagunii ta jälle ei maga” siis nii ongi. Jõudu , jaksu!!!
Mulle tundub teemaalgataja kirjelduse järgi just vastupidi, et laps ei saa vajalikud unetunnid kätte. 2 tundi päevaund ja öösel 20-05 kõlab vähevõitu 11-kuuse lapse jaoks.
Ärkamine 30 min peale õhtust magamaminekut – meil oli ka selline periood, kus laps nagu tahaks veel kolmandat päevauinakut teha, aga kell on juba õhtune. Loksus paika paari kuuga, kui kahest uinakust oli juba piisav.
Minu soovitus oleks leida siiski mingi viis, kuidas saada laps päeval magada: liikuv vanker, koos pikutamine, rinna otsas magamine, valge müra, vankrikiigutaja või misiganes muu. Imelisel kombel muutub ööuni paremaks kui päevauni parem/pikem on.
P.s. Mu keskmine laps sündis b12 puudusega ning 40-min kaupa magamine paaril esimesel eluaastal on mulle vägagi tuttav teema. Oma kogemusest kirjutama ei hakka, sest sobivad lahendused on igaühel omad (imetamisest teisel ja ka kolmandal eluaastal oli väga palju abi).
Aga siiski ma ei soovitaks unekooli ja luti äravõtmist. Kui laps nutab, siis on tal mure, mida vaja lahendada. Unekooli ei ole muud kui vägivald, millega me lahendame oma probleeme (magamatus, kurnatus) lapse turvatunne arvelt. Võib arvata, et aitame ka last, kuid see on näiline. Lapse elukvaliteeti sagedased ärkamised ei sega (hommikul ta ikka roosa ja rõõmus, mis siis, et ema on kui elav zombie), aga kui emaga side kannatab, siis see kindlasti lööb hilisemalt mingil muul kujul välja (eriti ülitundlikul lapsel, kelleks tavaliselt kehvad magajad on). Sama on luti äravõtmisega – kui hetkel on see ainuke asi mis lapsele lohutust pakub, las ta jääb.