Teema: Olen klammerduja

#3530933:

#3530862:

#3530801:

Mõtle, kui lepid abikaasaga kokku, et tuled kell 23 koju, ja siis tahaksid veel edasi jääda, tegemist on aasta lõbusaima peoga, aga sina pead ära tulema, sest abikaasaga sai kokku lepitud mingi totakas kontrollaeg.

Pealegi, 90% üritustest on meil mehega ühised, harva, kui emb-kumb üksi kuhugi läheb.

1) sellest jutt käibki, et kui läheb kauem, saab teada anda, et ei ole ju raske lühike sõnum saata. Keegi ei käsegi punkt kell 23 kodus olla.

2) kui te kuskil eraldi eriti ei käi, siis on su jutt natuke offtopic nagunii.

#3530801:

Paar kommenteerijat on kirjutanud, et on normaalne pidada kinni kokkulepitud kellaajast (ilmselt kojutulemise kellaajast) ja kui selleks ajaks pole teine pereliige koju jõudnud, siis on normaalne helistada või sõnum saata. Minu meelest pole küll normaalne mingit kellaaega kokku leppida. Ma olen täiskasvanud inimene ja ise tean, kaua ma kusagil olen! Tahan, tulen kell 23, tahan tulen kell 4. Vaba maa. Mees samamoodi. Me ei lepi midagi kokku, et siis sellest kramplikult kinni pidada. Räägime lihtsalt, et ma lähen nüüd sellele hobisõprade koosviibimisele. Ei tea, kaua läheb. Mõnikord, kui tegu seltskonnaga, mille õhkkonda juba tead ette, siis võib öelda: lähen kursuse kokkutulekule, aga ilmselt on seal sama igav nagu alati, tulen südaööks koju. Kui nii on öeldud, aga seekord on vastupidiselt eelarvamusele lõbus, siis saadaksin küll südaöö paiku sõnumi, et ei tule veel koju, jään kauemaks.

Ma ei saa lihtsalt aru, kuidas saab kojutulemise aega kokku leppida, kui ei tea ju, kui tore või igav üritus see on? Kui ma lähen sõbrannaga teatrisse, siis on jah umbes teada, et etendus lõppeb kell 23 ja koju jõudmiseks kulub veel pool tundi. Kui me siis otsustame sõbrannaga pärast teatrit veel veinitama minna, võin küll saata mehele sõnumi, et läheme veel istume kusagil.

Võib-olla ma sain valesti aru, aga mulle tunduks küll kohutava ahistamisena, kui mees tahaks minuga mingisugust kojujõudmise kellaaega hakata kokku leppima! Midaa?? Nagu lapsepõlves, et ema käskis kell 18.00 kodus olla.

Mina arvan, et te olete väga noored, vähe koos elanud ja lapsi veel ei ole. Viimast arvan sellepärast, et lastega peres siiski ei käida suvaliselt uksest sisse-välja, vaid planeeritakse oma käike ning teavitatakse üksteist, kui arvatust kauem läheb.

Asi ei ole klammerdumises, üksteise kontrollimises ja teisele aru andmises, vaid elementaarses teiste pereliikmetega arvestamises. Mina näiteks ei taha, et mu pereliikmed minu pärast muretseksid. Mina olen end kord hulluks ehmatanud, kui kell 7 hommikul ärgates meest mu kõrval ei olnud. Oli eelmisel õhtul külla läinud ja pidi ööseks koju tulema. Tegelikult tuli küll, aga oli napsusena kodus veel sauna läinud ja sinna magama jäänud.

#3531079:

Milline sõna sealt kommentaarist siis solvav oli? Vanamees? Too kommenteerija ilmselt ei mõelnud seda sõna halvatähenduslikult nagu sina ja tsiteeritu.

Ei mõelnud muidugi.
Ja see on ka selge, et 20 aastasele mehele 40 aastane mees on juba vabalt vanamees. Ätt. Päss. Oldtimer.
See kõik on vahel isegi nagu natuke austavalt öeldud. (juhul, kui see päss ikka on tegija).
Ja siis, kui see 20 aastane saab ise 40, isegi 60, MIKS peaks ta oma juttu muutma? Ta ju ikka ütleb 40 -60 aastase kohta vanamees. (kuigi, mahub ka juba ise sinna kategooriasse)

Ehk siis kõik sõltub taustsüsteemist või mõtlemisest.
Miks solvuja mõtlemine on “solvuja oma” ei tea.

#3531202:

#3531079:

Milline sõna sealt kommentaarist siis solvav oli? Vanamees? Too kommenteerija ilmselt ei mõelnud seda sõna halvatähenduslikult nagu sina ja tsiteeritu.

Ei mõelnud muidugi.

Ja see on ka selge, et 20 aastasele mehele 40 aastane mees on juba vabalt vanamees. Ätt. Päss. Oldtimer.

See kõik on vahel isegi nagu natuke austavalt öeldud. (juhul, kui see päss ikka on tegija).

Ja siis, kui see 20 aastane saab ise 40, isegi 60, MIKS peaks ta oma juttu muutma? Ta ju ikka ütleb 40 -60 aastase kohta vanamees. (kuigi, mahub ka juba ise sinna kategooriasse)

Ehk siis kõik sõltub taustsüsteemist või mõtlemisest.

Miks solvuja mõtlemine on “solvuja oma” ei tea.

Just! Arvan ka, et inimene mõtleb ise sõnale mingi halva maigu juurde ja siis solvub. See, kes sinu kommentaarile vastas, reageeris äärmiselt inetult ja arusaamatult.

Mina tean oma tutvusringkonnas küll naisi, kes näiteks oma kaasat vanameheks nimetavad. Ja seda ilma igasuguse paha või mõnitava toonita. Samuti olen kuulnud, et üks pere kutsus oma ema-vanaema mutiks. Siis ma küll korraks natukene mõtlesin. Aga pere omavahelistest suhetest sain aru, et see “muti” on hoopis hellitav nimi. Nii nagu mõnes peres on vanaema mamma või mummi.

#3530801:

Paar kommenteerijat on kirjutanud, et on normaalne pidada kinni kokkulepitud kellaajast (ilmselt kojutulemise kellaajast) ja kui selleks ajaks pole teine pereliige koju jõudnud, siis on normaalne helistada või sõnum saata. Minu meelest pole küll normaalne mingit kellaaega kokku leppida. Ma olen täiskasvanud inimene ja ise tean, kaua ma kusagil olen! Tahan, tulen kell 23, tahan tulen kell 4. Vaba maa. Mees samamoodi. Me ei lepi midagi kokku, et siis sellest kramplikult kinni pidada. Räägime lihtsalt, et ma lähen nüüd sellele hobisõprade koosviibimisele. Ei tea, kaua läheb. Mõnikord, kui tegu seltskonnaga, mille õhkkonda juba tead ette, siis võib öelda: lähen kursuse kokkutulekule, aga ilmselt on seal sama igav nagu alati, tulen südaööks koju. Kui nii on öeldud, aga seekord on vastupidiselt eelarvamusele lõbus, siis saadaksin küll südaöö paiku sõnumi, et ei tule veel koju, jään kauemaks.

Ma ei saa lihtsalt aru, kuidas saab kojutulemise aega kokku leppida, kui ei tea ju, kui tore või igav üritus see on? Kui ma lähen sõbrannaga teatrisse, siis on jah umbes teada, et etendus lõppeb kell 23 ja koju jõudmiseks kulub veel pool tundi. Kui me siis otsustame sõbrannaga pärast teatrit veel veinitama minna, võin küll saata mehele sõnumi, et läheme veel istume kusagil.

Võib-olla ma sain valesti aru, aga mulle tunduks küll kohutava ahistamisena, kui mees tahaks minuga mingisugust kojujõudmise kellaaega hakata kokku leppima! Midaa?? Nagu lapsepõlves, et ema käskis kell 18.00 kodus olla.

Päris naljakas postitus. Inimene ei saa aru, miks peaks kaaslasega oma tulekuaja kokku leppima, aga samas kirjeldab detailselt, kuidas nad omavahel oma tulekuaegu muutkui kokku lepivad ja siis veel teada annavad, kui see muutub. Lahe! Miks sa siis niimoodi käitud? Ehk hoolid, et su kaaslane ei muretseks…

#3530998:

Pigem oled sina rumal.
Sest sa ei saanud isegi sellest minu lausest aru, et inimesi on kahte tüüpi.
Ja kui sina oledki see teine ja mina esimene, siis ma ei ole ju rumal. Miks sa selliselt isiklikuks muutud?
Pole mõtet.
Isegi, kui sa tõepoolest ei aktsepteeri erinevaid inimesi, oled rumal ja ei saanud aru. Proovi pikemalt mõelda selle üle, ehk kunagi saad aru.

See on sinust küll väga kahepalgeline, öelda et teine läheb isiklikuks ega aktsepteeri erinevaid inimesi. Loe oma varasem postitus läbi, kus sa selgelt hinnangu annad, millist tüüpi suhe on “õige” ja milline pole. Üks paar justkui ainult jagab elukohta ja suurt omavahel ei suhtle, teine siis on koos, sest neile meeldib ja arvestavad ja seal on hea ja blabla. Vastik manipuleeriv suhtlusstiil.

#3531828:

Kui inimest ei huvita… Siis ilmselt ei ole armastust ka. Ausalt!

Täpselt nii. Kui piisavalt kaua kaaslasele öelda, et meil on “vaba maa, tulen-lähen kuidas tahan”, siis ei tasu imestada, kui kaaslane õpib lihtsalt mitte hoolima.

#3531277:

Mul mees muide ei saada sõnumeid ega ei tea ma ka peaaegu kunagi, kus ta on või millal tuleb – see ongi tema komme ja mind tegelikult ei huvita ka. Ja see, et ei huvita, tähendab ka tegelikult midagi. Ta on mulle öelnud, et kui mure tekib, siis ma helistagu, aga milleks, ma ei muretse. Kui ta tuleb, siis ma sageli magan – sest mind päriselt ka ei huvita, kus ta on või mida teeb.

Miks sa selle mehega koos elad üldse? Sind ei huvita, kus ta on ja mis ta teeb ning millal tuleb ja kas üldse tuleb, tema sulle seda ka ei räägi. Mis teid koos hoiab?