pane laps pikapäevarühma.
Teema: olen kodune ja saan mehe käest pahandada….
02.03.2012 01:02
To report this post you need to login first.
02.03.2012 06:39
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]sunny, kuidas seda rakendada, et ei lase kuhugi kinno jne. see süsteem ka lonkab.
laps küsib, et kui kaua ta kinno ei saa? kui kaua ei saa sõpradega kokku. mis on see normaalne aeg? ma olen teinud et 3 päeva on karistus kahe puhul. aga selle kolme päeva jooksul tuleb jälle mõni 2 või 3. ja nee on puht oma laiskusest. nt inglise keele sõnad ei saagi selgeks, kui neid pähe ei õpi. loogiline ju. aga mina ka ei viitsi enam neid sõnu talle pähe ajada.
see süsteem töötab et 3 päeva ei saa lõbu. aga siis tuleb uus halb hinne ja jälle ei saa 3 päeva lõbu. nii ongi et laps kes ei saa midagi toredat on tõrges, vihane ja ikkagi ei õpi. ta on juba nagu harjunud toime tulema hüvede puudumisega. vahel paneb see teda küll hüsteeriliselt nutma, aga nutab ära ja mis ei tapa teeb tugevamaks. [/tsitaat]
aga miks reguleerida seda kõike vaid läbi karistamise? Miks mitte läbi premeerimise? selgita lapsele, MIKS on vaja õppida. Too näiteid elust. neid peaks meie põlvkonnal kamaluga võtta olema. Mis saab inimesest, kes ei õpi, mis sellest, kes õpib. Kelle jaoks me õpime?
Luba lapsele, et iga positiivse hinde eest saab midagi, mida on soovinud (kinno, välja vms). see paneb pigem pingutama, mitte see, kui karistusega ähvardada.
To report this post you need to login first.
03.03.2012 13:42
[small]RebaseMaie kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small][/small]
Ma arvan, et asi on pigem selles, et hea peaga inimene ei pea põhikoolis põhimõtteliselt õppima. Kogu programm on selline, et hea seostusvõime ja mäluga inimestel jääb see niigi meelde, piisab kohalkäimisest. Mul on väga hea mälu ja minu jaoks oli ülikooli sattumine ikka esimese hooga paras pauk, sest ma ei olnud 12 aastat õppinud, vaid olin koolis KÄINUD, mingit õpiharjumust ei olnud, seda tuli alles kujundama hakata ja see oli väga raske. Nii et pigem on andekate probleem see, et nad muudetakse haridussüsteemis kiiresti laisaks, nad ei pea kunagi pingutama ja lõpuks neil polegi harjumust millegi nimel vaeva näha. Kui nad ise sellega teadlikult ei tegele, lõpetavadki kuskil sekretärina.
——[/tsitaat]
täiesti teemaväline, aga nii tore lugeda, et mul on saatusekaaslasi. (maakoha tavalise) põhikooli ajal õppisin ma natukene ainult olümpiaadideks ja vene keelt, mida mu pea millegipärast ei võtnud ja õpetaja oli ka kohutavalt range. põhikooli lõpueksamid olid esimesed juhud, kus ma pidin sihikindlalt natuke rohkem tööd tegema. enne seda olin eksmitest vabastatud. gümnaasiumisse (katsetega tugevasse gümnaasiumisse) saamise järel sain nagu puuga pähe: mismõttes nagu, kas ma pean TÖÖLE hakkama või? oi, valus laks oli ja kaua läks, enne kui mingid minu jaoks toimivad võtted omandasin.
tegelikult on ju andekad õpilased samamoodi hariduslike erivajadustega, aga eesti koolisüsteemis läheb vähemalt maakoolides õpetajate kogu energia ära aeglasemate järeleaitamisele ja andekamad igavlevad. huviringe eriti pole, olümpiaade kõikides ainetes ei toimu või toimuvad üleaastati. täielik võtmeküsimus, kuidas mitte lasta andekate laste potentsiaali kaduma, kui nad on juhtumisi sattunud endast märksa nõrgemate klassi.
To report this post you need to login first.
04.03.2012 06:30
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
nii et loogilist mõtlemist on küllalt juba praegu :S.[/tsitaat]Minu lapsed ei ole kahtesid saanud ja seepärast kindlalt ei tea aga kas pole mitte nii, et kui kahe parandad siis arvestatakse ikkagi kahte ka, st vastad hindele \”4\”, saad \”3\”?
To report this post you need to login first.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
