.
Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )
Teema: .
09.04.2015 11:40
To report this post you need to login first.
09.04.2015 11:58
Arusaadav. Mõistetav. Loogiline.
Olles ise üks nendest õnnelikest ja elevil ootajatest (noh, siin foorumis on seda vist pms peaaegu kõik vastajad:)), oskan ainult öelda, et ma saan sust aru ja tunnen kaasa. Hoia meist mõnda aega eemale kui võimalik, sul pole mõtet ennast piinata. Või siis ütle meile ausalt, et olen kade ja tige, mitte ära hakka niisama õelutsema ja bitchima. Ma usun, et me kõik mõistame. Ja südamest loodame, et kunagi varsti oled meie kingades!
To report this post you need to login first.
09.04.2015 12:11
Mitmendal nädalal sul peetus?
Väga kurb, järgmisel korral ehk õnnestub!
To report this post you need to login first.
09.04.2015 12:11
Tuttav tunne! Minul eelmine rasedus peetus ja peale seda käisin ikka mitu kuud kibestunult ringi ja millegi pärast jäi siis hästi palju rasedaid ja pisikesi beebisid silma – oi ma olin kurb ja kujutasin ette, et äkki mina ei saa kunagi enam sama tundma. Peetumisest 5 kuud hiljem sain oma järjekordsed kaks triipu testile ja praeguseks on need kaks triipu 3 kuune, terve pisikene preili. Meenutan ikka aeg ajalt seda aega, kui kõik läks alla mäge ja tundus nii lootusetu. Aga nüüd võin julgustuseks öelda, et ära kaota lootust – pigem mõtle selle peale, et varsti oled jälle rase ja siis läheb kõik lõpuni hästi!!! Ole tubli ja kui vähegi lohutab, siis neid, kellel on peetumine toimunud on rohkem kui sa uskuda suudad.
To report this post you need to login first.
09.04.2015 12:56
Tean samuti, mida tunned.Minul peetumine eelmise aasta suve hakul ning 8ndal nädalal. Selleks, et kindel olla, arstid venitasid puhastust, et ehk loodus teeb oma töö jne. Minul aga oli selline praadimine, et ehk ikka on lootust, see kestis ca 3 nädalat, kuni pandi 4 tabletti ja kodus kõik õudusega lõpes. Korralik masendus oli. Ma oli nii õnnelik olnud oodates ja lootes. Tegelikult ei tahtnud siis kohe mõelda, et küll varsti jään jälle rasedaks. Mõtted olid hoopis nii sassis ja mingeid plaane ei teinud. Õnneks oli mees nii toetav. Tema ka ei teinud plaane, aga ma sain tema toest nii palju jõudu ja siis tuli suvi, mis kujunes minu ja mehe seni parimaks suveks – palju reise, üritusi ja uusi kogemusi:) see kõik aitas kaasa. 4 kuud hiljem jäin uuesti beebiootele. Praeguseks 28 nädalat:)
Jõudu ja lootust!
To report this post you need to login first.
09.04.2015 15:28
Saan aru.
Minu rasedus peetus 14+1, avastati 16+9. Mõtted olid juba LA-uuringul. Juhtus see eelmise aasta juulis, rasedaks pole siiani jäänud, nii et ei ole midagi kõik nii õnnelikud.
To report this post you need to login first.
09.04.2015 16:32
Saan aru.
Minu rasedus peetus 14+1, avastati 16+9. Mõtted olid juba LA-uuringul. Juhtus see eelmise aasta juulis, rasedaks pole siiani jäänud, nii et ei ole midagi kõik nii õnnelikud.
Arara, väga kurb kuulda, et sellises faasis rasedus peetus. Kohatu küll küsida aga kas saite teada ka põhjuse, miks nii juhtus ja kas oli ka tunnuseid peetumisel?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.04 16:32; 09.04 18:49;
To report this post you need to login first.
09.04.2015 16:52
Ei olnud tunnuseid.
Selgus, et mul on geenimutatsioon ja peaksin rohkem foolhapet võtma. Aga üks laps on mul juba olemas. Nii et kõik on võimalik.
Peangi nüüd 3×400 foolhapet võtma. Kui rasedaks jään, siis 10x (selleks on eraldi ravim) ja lubati veel “midagi” välja kirjutada. Selle mutatsiooniga on veri liiga paks raseduse jaoks. Põhjus: organism ei omasta foolhapet nii nagu vaja. Laps oli täiesti terve olnud, va see et liiga väike oma aja jaoks. Selgus nii, et 2 äe südamelööke ei leidnud, saadeti koheselt uh-sse. Ei muretsenud üldse, mõtlesin seal ukse taga olles, et saan soo teada. Ja siis nägin liikumatut kogu ja kuulsin numbreid 14+1, 13+9 jne.No nagu looteanatoomias mõõdetakse ja need pidid ju olema 16-17+ midagi.
To report this post you need to login first.
09.04.2015 18:49
Ei olnud tunnuseid.
Selgus, et mul on geenimutatsioon ja peaksin rohkem foolhapet võtma. Aga üks laps on mul juba olemas. Nii et kõik on võimalik.
Peangi nüüd 3×400 foolhapet võtma. Kui rasedaks jään, siis 10x (selleks on eraldi ravim) ja lubati veel “midagi” välja kirjutada. Selle mutatsiooniga on veri liiga paks raseduse jaoks. Põhjus: organism ei omasta foolhapet nii nagu vaja. Laps oli täiesti terve olnud, va see et liiga väike oma aja jaoks. Selgus nii, et 2 äe südamelööke ei leidnud, saadeti koheselt uh-sse. Ei muretsenud üldse, mõtlesin seal ukse taga olles, et saan soo teada. Ja siis nägin liikumatut kogu ja kuulsin numbreid 14+1, 13+9 jne.No nagu looteanatoomias mõõdetakse ja need pidid ju olema 16-17+ midagi.
Usun, et headel mõtetel on jõud ja peagi jõuab ka teie juurde uus imeline hing:) Jõudu ja kindlat meelt!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.04 16:32; 09.04 18:49;
To report this post you need to login first.
09.04.2015 19:08
Kägu, aitäh! Eks näis. Teemaalgatajale ka edu
To report this post you need to login first.
11.04.2015 16:06
See, mida sa tunned, on täiesti normaalne. Tunded on seinast seina, ülevalt alla nagu Ameerika raudteel. Need tunded tuleb lõpuni tunda – kaua selleks aega läheb, ei oska öelda – igalühel on oma aeg) kuni tekib jälle lootus õnnelikule lõpule. Rõõsaks ja rõõmsaks rasedaks vist kunagi ei saa – ka järgmise tita ootuses hakkab see kahtlus (kas kõik on hästi, ega ometi jälle!?) hinge närima. Lugesin hiljuti artiklit, kus oli kirjas, et enamus rasedusi katkevad/peetuvad. 70% viljastatud munarakkudest ei kasvagi armsaks beebiks. Enamus hukkub juba enne oodatavat mensest – ja naine ei teagi, et ta rase oli. Arsti juures tuvastatud rasedust katkeb 20% ehk iga viies rase saab mingil hetkel kurva uudise. Kes on edukalt esimese trimestri üle elanud, see võib üsna kindlalt juba beebiasju valima hakata. Siiski 100st rasedast 2 peavad oma beebiga hüvasti jätma – kas rasedus tuleb hiljem meditsiinilistel põhjustel katkestada, laps sünnib surnuna või väga enneaegsena ega jää elama. Kurb – üsna paljudega meie seast juhtuvad need kurvad asjad. Nii et ka mõnel rõõmsal ja õnnelikul rasedal võivad kurvad sündmused seljataga olla – otsaesisele pole seda kellelgi kirjutatud.
Aga aeg läheb mööda ja testile tulevad jälle 2 triipu. Algab uus ootus. Tõenäosus, et järgnev rasedus ilusti lõpuni kantakse, on väga suur. Need, kellel mitu korda järjest rasedus katkeb/peetub, on ikka üsna vähemuses. Seega, anna endale aega, ja kui tunned, et oled taas valmis, anna aga minna 🙂
To report this post you need to login first.
11.04.2015 20:05
Teemaalgataja, need tunded on tõesti täiesti normaalsed. Keegi eespool soovitas, et hoia veidi kõigest rasedusega seonduvast eemale. Omast kogemusest võin öelda, et ega see eriti päästa. Isegi, kui sa siin perekoolis lugemas ei käi ega tänavatel rasedate või beebidega ei kohtu, siis oma peas mõtled ja näed ja kurvastad ikka edasi. See on palju ängistavam kui see nö väline reaalsus.
See kurbus vist ei kaogi enne, kui oled uuesti ootel või saad oma beebit kätel hoida. Oleneb vist ka inimesest…
Mina olen üks neist, kel mitu korda järjest peetunud ja kui peale esimest korda uskusin ka neid statistikaid ja arste, et ega teist korda ikka hullusti lähe, siis peale teist peetumist võid mu šokki ette kujutada. Mina pole siiani oma kibestumisest ja kadedusest päris vaba, aga ma suudan seda hästi varjata ja vähemalt oma eluga edasi minna. Mõni päev paremini, teine päev mitte nii hästi. Ja siis nutangi, täiesti süüdimatult ja nii kaua, kuni “mõistus koju tuleb”. Ennast haletsev, aga vähemalt aitab.
Kuna ma ei ole enam kolmandat korda rasedaks jäänud, siis olen end aeg-ajalt tabanud mõttelt, et ega ma enam jäägi. Olen end täiesti tuimestanud ja ma ei tea, kas see on õige, aga vähemalt aitab kuidagi olla.
Mis ma oma pika jutuga öelda tahan, on see, et ajaga sa lihtsalt lepid ja õpid edasi olema. Kindlasti uute triipudega taastub ka usk ja rõõm. Soovin sulle südamest jõudu edasi minemiseks ja loodan, et sa ei pea oma rõõmu enam kaua ootama.
To report this post you need to login first.
Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
