Kuule, sinu toodud näited pole ju teab-mis väiksed naised. Nemad nüüd küll XS-i ei kanna. Tegu pole iluuisutajatega. Ei tea, kus on probleem. Ilmselt siis on lihast vähe.
Ei ole jah, see tekitab minus segadust. Aga nüüd siin kirjutades, äkki tal ongi teema hoopis naissportlastega. Äkki ta tahab, et ma hakkaks tegelema fitnessiga? Lihased on mul korralikud, olen väga intensiivselt tööd teinud. Lihtsalt ma tahtsin olla naiselik liivakell.
Kas sa temaga sellest normaalselt rääkida saad, et milles nagu asi on?
Kui kukub karjuma ja võtab seda rünnakuna, on tegemist juba vaimse vägivallaga. Ühesõnaga tahab sind maha teha ja igati konteollida.
Ta ei karju kunagi, pigem ta on selline tõsine ja rahulik. Ma olen temaga rääkinud sellest korduvalt. Selgitanud mis tundeid minus see kõik tekitab. Eriti see, kui ta räägib nendest sportlastest või sunnib mind pilte/videosi vaatama instagramis.
Ja kui ma räägin, et ma tunnen end kehvalt sellepärast, siis ta ütleb, et ma olen nii armukade. Ja, et ma peaksin sellega tegelema.
Söögi koha pealt ta on lihtsalt domineeriv, ma võin rääkida mida iganes, aga ta teeb ikka nii kuidas ta tahab. Kui ma söön midagi sellist mida ma tema arust ei tohi, siis ta teeb märkusi ja on õel.
Suhte alguses meil nii ei olnud, see on kestnud mõned kuud.
See on väga häiriv ja kahtlema panem. Eriti, kui see just nüüd nii äkki tekkinud on. Ilmselgelt tal on midagi toimumas. Ja selline käitumine ei ole normaalne. Ma eemalduks veidikeseks ajaks igas mõttes. Suhtlus, intiimsus jne. Kas jõusaalist mingi “armuke” on välistatud(kahju seda kirjutada aga äkki on ta kellessegi teise põgusalt armunud?) ?
Ma ei välista midagi. Ausalt öeldes tehku siis lõpp, miks mina pean seda tegema.
Tead, ma olen väsinud sellest idiootsusest. Ma pole seda kellegile enne rääkinud ka, ma ei ole tahtnud, et mu lähedased teaksid sellest asjast.
Siin kirjutades sain ma oma mõtted selgeks. Ega siin muud enam pole, tuleb lahku minna. Kuna tõesti, ma tahan pere saada inimesega, kes armastab mind ja minu valikuid. Sest tegelikult, enne seda jama, ma tundsin oma kehas ennast hästi. Ma ei taha olla suhtes, kus ma vaevlen kompleksides. Ma olen 30, mis ma temaga ikka seda kummi venitan. Söögu oma muna ilma kollaseta, kui tahab.
Tubli! Ma olen see sama stressis 50kg ja ka mina sain vaikselt vihjeid, et ma olen paks(olen lapse sünnitanud(6) ja kõhuNAHK) tõesti ripub. Eriti kummardudes.
Ja sinu lugu lugedes tundsinseda sama vaimset maha tegemist, mis meilgi on. On ka muudes asjades.
Ka mina olen muidu olnud enesekindel oma kehaga. Ka oma rippuvate rindadega. Aga ometi olen ma kuulnud aastaid, et ta tahab mulle silikoone “kinkida”. No ei taha.
Mu jutu point on see, et kui praegu on see vaid kaal, siis varsti on midagi muud. Ja kui ta aru EI saa, et nii on sobimatu, tasuks tõesti mõelda, kas rasub üldse kooselus olla.
Aitäh heade sõnade eest, need annavad jõudu praeguses olukorras.
Jah, arvatavasti tulevad siis mingid teised asjad, mida ma pean muutma hakkama. Ma ei suuda nii elada, et pean tema järgi joonduma hakkama.
