[small]nyah nyah kirjutas:[/small]
[tsitaat]Võta huumoriga. Just noid mähkmevahetuse & riietumise situatsioone. ‘Jaa, väga ilus jalg, mu kallis kaalikas, aga ma praegu tahax hoopis kätt, palun!’ No & kui ikka sipleb & sahmib, siis kiire kõtuplyrr & korras;)
Ma ei tea, kui palju Sa oma lapsega räägid. Mina omadega rääkisin ysna kogu aeg juba siis, kui nende vastus oli ‘ää hõkk!’ Suuresti täiesti mõttetut tibijuttu nagu: ‘Oota, ma koorin kartuli ära, näh, kyll on siin silmi, no on inetu juurikas, nii, kolm kartulit veel, siis teeme suppi & sööme, misasja sa loobid seda mõmmit, tibulind, kohe kuivatan käed ära, näe, teeme mõmmile kalli, jaa, sinu mõmmi, yleni sinu, nii, kax kartulit veel . . .’ & ma laulsin lastele palju. Siiamaani laulan majapidamistöid tehes, kuigi lapsed on juba nii suured, et ka laulavad majapidamistöid tehes. Kui vähegi viisipidamist on, laula. Kui ei ole või pole laulutuju, räägi. Ema hääl rahustab last väga & isegi suvaline olmemöla või krokodill Gena lauluke harib, selles vanuses.
Vabanduse palumine, kui karjuma juhtud, on ka abix. Mis sellest, et ta ei saa vabandamisest praegu aru — varsti juba saab & õpib ise ka vabandust paluma, kui miski nihu läheb. Meil kõigil mõnikord läheb ju.
Mõnikord on karjumine ka asjakohane. Kui laps on jõudnud lahtisele aknale või käppapidi kydevasse ahju või muusse ohtlikku olukorda, esimese asjana ikka röögatad & kargad. Oota natuke, läheb käima & lippab sõiduteele ka, siis haarad tal esimesest ettejuhtuvast kehaosast & tirid tagasi, see on täiesti normaalne (pärast palud vabandust & selgitad, loomulikult).
Aga iseendale katsu leida mingi lõõgastus kas koos lapsega või temast eemal. Oluliselt vähem tuleb tahtmist kellegi peale karjuda, kui oled just käinud beebide muusikatunnis, metsajooxul või keraamikaklubis.
See, et Sa oled ema, ei tähenda, et Sa peaxid kogu oma elu ära andma. Sul on jätkuvalt õigus olla pahane, väsinud, solvunud, närvis, palavikus . . . lihtsalt katsu lapsele see ohutul viisil ära seletada. Oma emotsioonide eiramise asemel yrita anda lapsele eeskuju, kuidas nendega võimalikult valutult toime tulla.
Me keegi ei ole superemmed. Me kõik teeme vigu & vihastame. Lastest, yldiselt, kasvavad inimesed ikkagi. Sa oled tubli, et Sa tunnistad oma proböeeme & otsid lahendusi.[/tsitaat]
Tänan Sind, su aja eest, mis sa pühendasid, et nii põhjalikku vastust kirjutada!
Ma suhtlen temaga üsna aktiivselt. Oota, üks kartul veel jne. See on meie igapäevane suhtlus.
Mähkmevahetus on ikka täielik tragöödia. Tegelikult ma potitan, et mähkme tagasipanek on see, mis hullu stresi talle valmistab. Ei aita laul ega mägnuasjadest üllatused. Mingi hetk oli mul tunne, et ma jätangi talle pambu alla, kuni siis pamp ära kukub ja panen siis uue:D (loe huumoriga).
Proovin jätkuvalt edasi ja aitäh julgustava suuna näitamise eest.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 24.02 23:07; 25.02 08:59; 25.02 09:01; 25.02 09:03; 25.02 09:07; 25.02 09:10; 25.02 10:07; 25.02 10:43; 25.02 11:54; 26.02 23:08; 26.02 23:12; 26.02 23:15; 26.02 23:16; 26.02 23:17; 26.02 23:19; 26.02 23:21; 26.02 23:22; 26.02 23:24; 08.03 08:15;